www.militaar.net

Kasutan juhust. Kindlusarhitektuuris on selline termin nagu 'jõevärav' - kui linnusest või linnast jookseb läbi jõgi, siis müüris on eriline värav, kust pääseb läbi vesi, aga kust ei tohiks siise pääseda vaenlane. Küsimus - Eestis peaks olema üks linnus, kus olid jõeväravad?

Pärnu

http://www.parnupostimees.ee/798726/muu ... oevaravat/

Kui on õige, siis vastaja tiitlile ei pretendeeri (käitusin ebaausalt - alla 5 sek googles), küsige ise

Hjalmar Nelk kirjutas:Pärnu

http://www.parnupostimees.ee/798726/muu ... oevaravat/

Kui on õige, siis vastaja tiitlile ei pretendeeri (käitusin ebaausalt - alla 5 sek googles), küsige ise

Ei ole õige:
1 - küsitud on linnust, mitte linna;
2 - kesk- ja uusaja kontekstis on "Pärnu", noh, pehmelt öeldes ebakorrektne;
3 - artikkel räägib jõe suunas avanevast harilikust linnamüüri väravast ehk siis piki jõge olevast müüri väravast; küsimus oli jõeväravast, mis on müüris, mis on enam-vähem risti jõega ja läheb sellest üle.

Tuli üks hea küsimus uuema aja perioodi kohta. Ärge siis muinasaja huvilised segada laske - küsimus muidu ununeb.

Selline suurepärane relv nagu automaatgranaadiheitja AGS-17 on NSVL relvajõududes kogunud kuulsust sellega, et selle relva laskemoon kipub aeg-ajalt sõdurite poolt enda soojendamiseks tehtud lõketes plahvatama. Küsin, millisest tehnilisest nüansist on see komme põhjustatud (lisaks sõdurite lohakusele)?

Vastus AGS-17 kohta tuleb Alar Niguli raamatust "Võitlus kahel rindel". Nimelt oli selle relva moona kogus tsinkpakendis 30 lasku, kassetti mahtus aga 29. Nii jäi pakendisse üleliigne lask sisse, mida hiljem enam ei kontrollitud, kuna üleliigset lasku polnud eriti kuhugi panna. Kuna iga lask oli pakendatud jäigast kartongist ümbrisesse, visati see aga kõrbes ja mujal, kus puid ei olnud, lõkkematerjalina sooja saamiseks lõkkesse. Järg vabaks.

Jutupaunad, eelmine küsimus on ju veel vastamata, on's mõtet siia kolhoosi tekitada.

Tegu võiks olla Koluvere linnusega? http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml

ruger kirjutas:Tegu võiks olla Koluvere linnusega? http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml

Ei...Koluvere on küll tore koht, aga tegu on hariliku linnusega, mida ümbritseb veega täidetud vallikraav.

Koluveres on vesi linnuse ümber. Mina küsin linnust, millest vesi (ma ei teagi, kas jõgi või oja) voolab linnusest läbi ning mille müüridel on vee sisse- ja väljalaskmiseks (linnusest läbilaskmiseks) spetsiaalsed väravad.

Asi hakkas päris tõsiselt huvitama

Tarvastu oma vesiveskiga?

Kastre ja jõetõke?

Kumbki vist ei ole õige vastus ...

Kunagi oleks nagu midagi sellist loetud - ehk on Kärkna?

Hjalmar Nelk kirjutas:Asi hakkas päris tõsiselt huvitama

Tarvastu oma vesiveskiga?

Kastre ja jõetõke?

Kumbki vist ei ole õige vastus ...

Ei, Tarvastu on suhteliselt sarnane Koluverega...eenduvaid veskeid vallikraavis on mujal ka...

Kastretes on olnud puidust rohkem tõkkepuu-laadsed tarindid. Ülejõe-müüre ei ole teada.

Abi: minu küsitud linnuses oli 10 torni, neist 1 peavärava oma ja kaks siis vee läbilaskeavade ja vaenlase tõkenditega.

Viljandist läks keskajal veetee läbi. Loogiline on oletada, et see oli ka kindlusega turvatud.

kromanjoonlane kirjutas:Viljandist läks keskajal veetee läbi. Loogiline on oletada, et see oli ka kindlusega turvatud.

Veetee, kui läks, siis mööda Viljandi järve. Sa tahad pakkuda, et üle järve oli müür ehitatud ja selle sees oli värav?

Hea Viljandi linnuse plaan on Tuulse 1942, lk 140. Nagu näha, ei ühtegi jõge läbi linnuse:
http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/ ... &5%2C%2C96

Või loe Viljandi muuseumi kodulehelt:
http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=126

Eks ma lähtusin sihukesest loogikast, et kui küsija isegi ei tea, kas jõgi või oja, siis pole asjasse segatud vooluveekogu enam olemas.
Jääb üle Põltsamaa linnus. Põltsamaal voolab jõgi praegu ilusti linnusest mööda küll, aga praegune kaheharuline jõesäng on kujunenud uusajal paemurdmistööde käigus. Magnuse ajal läks jõgi kuskilt mujalt. Mõni haru võis minna läbi linnuse.

Castellum kirjutas:Küsimus - Eestis peaks olema üks linnus, kus olid jõeväravad?

PEAKS OLEMA, tähendab siis seda, et kindlalt ei tea aga keegi kuskil arvab nii? OLID JÕEVÄRAVAD, tähendab siis, et ei praegu ega lähiminevikus ei ole kellegi ihusilm neid näinud? Ka veekogu tüüpi ei tea täpselt? Äkki oli kogunisti kunstlikult kaevatud kraav?

Aga pakun Põltsamaad.