www.militaar.net

Mis on tugevam kui Eesti oma ründedroonid? Eesti oma bürokraatia.

Tasuline, kopeerima ei hakka.

Kriku kirjutas: ↑27 Mär, 2025 8:56 Mis on tugevam kui Eesti oma ründedroonid? Eesti oma bürokraatia.

Ma ei tea, kas neil on Lätis tegemise põhjus Eesti bürokraatia või Läti pikemad raketinduse traditsioonid (s.h. signaalrakettide vabrik), aga Frankenburg soovib samuti alustada tootmisega Lätis.

Eesti kaitsetööstusettevõte plaanib tootmisüksuse rajamist Lätti

Hullu pole, eks me või neid ju ka Lätist osta.

Some kirjutas: ↑27 Mär, 2025 21:13 Hullu pole, eks me või neid ju ka Lätist osta.

SKT kannatab selle all.

Ukrainlaste toimetamisi on selles kontekstis tore vaadata. Küll aga on sügavalt piinlik sellise bürokraatliku sõnniku pärast, mis meil toimub: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... a-ei-saagi

Mõte sellest, et kuidagi on suudetud Eestist teha selline bürokraatlik seapesa ajab mul pea valutama.

Lõik artiklist:

Martin ja insener Taras on selle aja jooksul pannud kokku drooni esialgse prototüübi. Nüüd tuleks see saata Lätti Marisele. Martin uurib, kuidas see käima peaks, ja teda tervitab strateegilise kauba seadus. Tuleb välja, et sõjalise otstarbega kauba üle piiri liigutamiseks tuleb kõigepealt küsida vastavalt komisjonilt kooskõlastust.

Martin loeb seadust ja saab aru, et rangelt võttes läheb strateegilise kaubana kirja ka kauba kohta käiv tehniline info, isegi kui need on salvrätiku nurgale kritseldatud kontseptsioonijoonised. Loa hankimine võtab kuu aega.

Lobaroboti kiirkokkuvõte tervest artiklist:

Artikkel kirjeldab läbi fiktiivse Eesti droonifirma "Kuri Kärbes OÜ" loo, kui keeruline ja bürokraatlik on Eestis ründedroonide tootmist alustada, isegi kui Ukraina sõja kogemus näitab nende kriitilist vajalikkust.

Peamised takistused on:

• Pangandus: Suured raskused pangakonto avamisel (kaitsetööstust koheldakse kui riskantset äri), kõrged kuutasud ja viivitused. Isegi välismaksed võivad hiljem probleemseks osutuda.
• Regulatsioonid ja load: Strateegilise kauba (sh prototüüpide ja isegi jooniste) liigutamiseks on vaja aeganõudvaid lube. Relvasüsteemi ja selle komponentide legaalsed definitsioonid on puudulikud, tekitades õiguslikku ebakindlust.
• Tootmise rajamine: Sobivate rendipindade puudus lõhkeainega tegelemiseks. Oma tehase ehitamist takistavad ranged ja aegunud nõuded (nt ohutuskaugused, madal lõhkeaine käitlemise piirmäär võrreldes Lätiga), pikad planeeringuprotsessid ja asjaolu, et puudub ühtne riigipoolne kontaktpunkt kaitsetööstuse küsimustes.
• Turvanõuded: Isegi tühjale hoonele kehtiks kallis mehitatud relvastatud valve kohustus (24/7).
• Testimisvõimaluste puudumine: Eestis ei saa efektiivselt testida droonide vastupidavust elektroonilise sõjapidamise vahenditele (segajatele) ega sooritada pikamaa lennukatsetusi. Ründevõimekuse testimine on samuti piiratud. See sunnib ettevõtteid otsima testimisvõimalusi välismaalt (nt Ukrainast).
• Müügibarjäär: Välisriikidele on raske müüa toodet, mida kodumaine kaitsevägi pole veel kasutusele võtnud.

Artikkel rõhutab kontrasti Eesti "rahuaja bürokraatia" ja Ukraina sõjaaegse kiire kohanemise ja innovatsiooni vahel. Kuigi ametnikud on mõistvad ja seadusi plaanitakse muuta, on protsess aeglane ja takistab oluliselt kodumaise kaitsetööstuse, eriti alustavate ettevõtete arengut kriitilistes valdkondades.

Meil on olnud KOLM kuradi aastat aega, et sellised barjäärid maha võtta ja tehtud on täpsemalt mida? Ma selle Isamaa poolt käima tõmmatud Pevkuri vastase kampaaniaga ei ole muidu viitsinud kaasa joosta, kuid see on ikka kuradi jälk jama küll, kui meie oma entusiastlikel noortel ei lasta Eesti kaitsmiseks hädavajalikku toodet teha puhtalt selle pärast, et ei ole suudetud bürokraatiat korda saada. Vaat SELLE pärast peaks nüüd küll Pevkur tagasi astuma. IMHO on see märksa tõsisemalt võetav süüdistus, kui see "kõike raha ei ole nelja kuuga ära kulutatud" jutt.

Aitäh artikli kokkuvõtte eest. Testimise võimaluste nappuse osas võin kaasa rääkida. On jah napid. All on aga mõned ideed kaval-antsudele, et kehtivas õiguslikus raamistikus kergemini toimetada. NB: nõuanded võivad olla halvad, ning ma pole jurist.

1) Labor

Metrosertil on mingi RF labor (nad ise ültevad, et EMC-labor, mis võib tähendada kitsamat suunitlust CE märgi saamisele, mitte suvalisi katseid), ma ei tea, kas ajakirjanikud seda artiklis mainisid. Ilmselt üks väheseid kohti Eesti pinnal, kus side segamise katset legaalselt teha saaks.

2) Segaja omamine ja soetamine

Segamiskindluse testimiseks segaja omandamine on seaduslikult hallis alas - kui tuleb tollist läbi, palju õnne - kui ei tule, valmistu maksma trahvi ja proovima uuesti. Segaja ise võib olla strateegiline kaup. Kavalpeadel soovitan tellida osadena, nii et segajaks muutub alles kokku panduna.

3) Võimendi katsetamine

Võimendi omamine pole õnneks piiratud, aga katsetamine maastikul on. Tihtipeale puudub võimendil CE märk. Ma ise mängin droonidega, mille õppemudelil käib side sertifitseeritud ja märgi saanud WiFi kaartide abil (kas firmware on tootja oma, ma parem ei kommenteeri). Juhtumisi üks WiFi seadmete tootja valmistab kaarte, mis on suutelised paneelantenni ja seen-antenni vahel 2 km sidet saama (antenni vahetamine muudab CE kehtetuks, aga selle kohta on targem öelda "savi"). Aga kui raadiojuhitav droon peaks jäljendama teda Ukrainas tõenäoliselt ootavat ülesannet, oleks vaja külge panna mitme vatine võimendi. Siis tuleks jälle paberimajandusest läbi närida (aga õnneks ma ei pea, kuna mul on ainult õppelennuk WiFi küljes).

Neile, kes peavad raadioga pikka levi katsetama, võib abiks olla tarkvaraliselt juhitav väljundvõimsus. Saad võimendi külge panna, 95% ajast oled vagusi - kiirgad näiteks väljundisse 50 mW, võimendi teeb sellest 500 mW, keegi ei märka. Pidulikul valideerimise lennul "kogemata lülitad vale lüliti sisse" ja kiirgad 200 mW, millest võimendi teeb 2 W. Kui keegi tuleb küsima, on lend juba tehtud, vabandad ette ja taha, pakud end trahvimaksmise vabatahtlikuks. Tõenäoliselt aga, kui kusagil inimtühjas kohas asjatad, keegi ei leia - võib-olla registreeritakse, et keegi ületas võimsuspiire, aga ei viitsita püüdma minna. Teha ja loota on lihtsam, kui lube saada.

4) Erikategooria droon

Kui keegi ehitab drooni, millelt saab kukutada asju, on see tänapäeval erikategooria droon, isegi kui kukutad mingi päris asja penoplastist makette. Lennuametil on erikategooria droonitajale palju üllatusi ja sisukat ajaviidet. Kui ma praegu oleks sunnitud omale erikategooriat ajama hakkama, siis 90 päeva võib selleks minna täiuslike paberite juures. Kui vea teeksin, siis rohkem. Erikategooria droonilt võidakse nõuda iga katselennu kooskõlastamist. Kuidas päriselt on - sõltub riskianalüüsi tulemusest. Järeldus: tuleb eirata ja igaks juhuks mingid sõnad ära õppida. Näiteks "see seade, mis droonil kõhu all paikneb ja tundub suutvat asju kukutada, on tegelikult langevarju kapsli vabastamise seade" (juurde sobib näidata plastpudelis langevarju).

5) Militaarse otstarbega droon

Seda tasub lihtsalt eitada. Absoluutselt jätta igausuguse pauku tegeva komponendi lisamine lõppkasutaja kaela, ja panna oma droonile nimeks "lendav vetelpäästja". Õppida ära lause "antud droon ei ole sõjaotstarbeline, see on mõeldud uppujale päästevahendit toimetama, fiiberoptiline side on seetõttu, et tormisel merel on õhus palju veepiisku ja WiFi sumbub seal, samuti saab merre loojunud drooni fiibrit pidi välja vintsida".

Tänud akf lennumudelist, aga see ei vabasta Hanno Pevkurit vastutusest kriitilise valdkonna juhtimata jätmise eest.

Läti räägib, et 1/3 SKP-st hakkab tulema kaitsetööstusest. Unistada pole keelatud.

Mille peale meie peaminister alles hiljuti pahandas, et aitab küll bürokraatiast, ja asus valitsust remontima? Mingi toiduainete annetamise asi? Noh, ju see näitab, kus tema punased jooned jooksevad ja prioriteedid on. Hakka või uskuma vandenõuteooriad, et tegemist oli vaid avalikkusele mõeldud näitemängu ja tühja retoorikaga.

P.S. Metroserti võimaluste kohta... neist kirjutati artikkel, mis tegeleb muude teemadega, aga möödaminnes ütleb:

Droonide tarbeks on rakendusuuringute keskusel vaja testalasid ja katselaboreid, kus segada droonide sensoreid elektromagnetlainete või teiste segajatega.

"On vaja" = pole veel olemas.

lennumudelist kirjutas: ↑31 Mär, 2025 17:15 Neile, kes peavad raadioga pikka levi katsetama, võib abiks olla tarkvaraliselt juhitav väljundvõimsus. Saad võimendi külge panna, 95% ajast oled vagusi - kiirgad näiteks väljundisse 50 mW, võimendi teeb sellest 500 mW, keegi ei märka. Pidulikul valideerimise lennul "kogemata lülitad vale lüliti sisse" ja kiirgad 200 mW, millest võimendi teeb 2 W. Kui keegi tuleb küsima, on lend juba tehtud, vabandad ette ja taha, pakud end trahvimaksmise vabatahtlikuks. Tõenäoliselt aga, kui kusagil inimtühjas kohas asjatad, keegi ei leia - võib-olla registreeritakse, et keegi ületas võimsuspiire, aga ei viitsita püüdma minna. Teha ja loota on lihtsam, kui lube saada.

Aastaid tagasi sai Tehnilise Järelvalve Ametile kurdetud, et ühes konkreetses kohas vabasagedusel keegi või miski karjub eetri täis ebaproportsionaalselt suure osa ajast. Ametlikust vastusest võis järeldada, et TJA'l on sügavalt pohlad sellest mis vabasagedustel toimub, sest neile selle eest raha ei maksta ning keegi selles metsikus läänes korda ei pea. Nii palju mainisid, et seadmetel peab olema CE märgistus aga too on sisuliselt iseendale antav diplom, et kui selle seadmele sisuliselt vildikaga peale joonistad on kõik tipp-topp.

Võimendite või segajatega möllates võib-olla on oht, et vajud oma kõrvalsagedustega mõne maksva kliendi liivakasti ja siis võib ehk mingi jama kaela saada.

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Mär, 2025 21:53 Tänud akf lennumudelist, aga see ei vabasta Hanno Pevkurit vastutusest kriitilise valdkonna juhtimata jätmise eest.

Küsimus ei ole ju ometigi ainult Pevkuris. Kogu see oravate erakond on aastakümneid militaariat alla surunud. Tundub, et nad kardavad eestimeelsust ja kaitsetahet nagu katku ning selle vastu ühe saamatu ministri väljavahetamisest ei piisa.

Nad lihtsalt ei võta seda valdkonda tõsiselt.

Just nimelt, sest see ei lase nende unistustel (J. Ligi) täituda. Ilma Eesti Vabariigita on minu arust ka raske neid ellu viia. Varem öeldi, et Ameerikal on kõike küll ja 5, punkt kaitseb, nüüd ei saa seda ka öelda.

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Mär, 2025 15:19 Ukrainlaste toimetamisi on selles kontekstis tore vaadata. Küll aga on sügavalt piinlik sellise bürokraatliku sõnniku pärast, mis meil toimub: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... a-ei-saagi

Mõte sellest, et kuidagi on suudetud Eestist teha selline bürokraatlik seapesa ajab mul pea valutama.

Lõik artiklist:

Martin ja insener Taras on selle aja jooksul pannud kokku drooni esialgse prototüübi. Nüüd tuleks see saata Lätti Marisele. Martin uurib, kuidas see käima peaks, ja teda tervitab strateegilise kauba seadus. Tuleb välja, et sõjalise otstarbega kauba üle piiri liigutamiseks tuleb kõigepealt küsida vastavalt komisjonilt kooskõlastust.

Martin loeb seadust ja saab aru, et rangelt võttes läheb strateegilise kaubana kirja ka kauba kohta käiv tehniline info, isegi kui need on salvrätiku nurgale kritseldatud kontseptsioonijoonised. Loa hankimine võtab kuu aega.

Lobaroboti kiirkokkuvõte tervest artiklist:

Artikkel kirjeldab läbi fiktiivse Eesti droonifirma "Kuri Kärbes OÜ" loo, kui keeruline ja bürokraatlik on Eestis ründedroonide tootmist alustada, isegi kui Ukraina sõja kogemus näitab nende kriitilist vajalikkust.

Peamised takistused on:

• Pangandus: Suured raskused pangakonto avamisel (kaitsetööstust koheldakse kui riskantset äri), kõrged kuutasud ja viivitused. Isegi välismaksed võivad hiljem probleemseks osutuda.
• Regulatsioonid ja load: Strateegilise kauba (sh prototüüpide ja isegi jooniste) liigutamiseks on vaja aeganõudvaid lube. Relvasüsteemi ja selle komponentide legaalsed definitsioonid on puudulikud, tekitades õiguslikku ebakindlust.
• Tootmise rajamine: Sobivate rendipindade puudus lõhkeainega tegelemiseks. Oma tehase ehitamist takistavad ranged ja aegunud nõuded (nt ohutuskaugused, madal lõhkeaine käitlemise piirmäär võrreldes Lätiga), pikad planeeringuprotsessid ja asjaolu, et puudub ühtne riigipoolne kontaktpunkt kaitsetööstuse küsimustes.
• Turvanõuded: Isegi tühjale hoonele kehtiks kallis mehitatud relvastatud valve kohustus (24/7).
• Testimisvõimaluste puudumine: Eestis ei saa efektiivselt testida droonide vastupidavust elektroonilise sõjapidamise vahenditele (segajatele) ega sooritada pikamaa lennukatsetusi. Ründevõimekuse testimine on samuti piiratud. See sunnib ettevõtteid otsima testimisvõimalusi välismaalt (nt Ukrainast).
• Müügibarjäär: Välisriikidele on raske müüa toodet, mida kodumaine kaitsevägi pole veel kasutusele võtnud.

Artikkel rõhutab kontrasti Eesti "rahuaja bürokraatia" ja Ukraina sõjaaegse kiire kohanemise ja innovatsiooni vahel. Kuigi ametnikud on mõistvad ja seadusi plaanitakse muuta, on protsess aeglane ja takistab oluliselt kodumaise kaitsetööstuse, eriti alustavate ettevõtete arengut kriitilistes valdkondades.

Lubade kohapealt on see, et Eesti nõuded tulenevad EU nõuetest, ning loa menetlus 1 kuu võib-olla aeg-ajalt tüütu, kuid ette mõeldes ja planeerides on võimalik koha idee algus faasis endale tekitada need load, sa ei pea kasutama, võid 0 deklaratsioone teha, seega tundub pigem ülepaisutatud.
Panganduse osas vaidlen vastu raskuste avamise osas, aga kontroll on kindlasti suurem, ning leian, et õigustatult. Kuna risk kahtlaseks rahastuseks või liigkasu tehinguteks on suur.
Regulatsioonid ja load - Jällegi Kategooriad tulenevad EU normist, ning alati on võimalus inglis keelsest variandist defineerida. Kui ise oled tootja, siis on sul õigus määrata ka see MIL klassifikatsioon.
Tootmise rajamine - jah lõhkeaine puhul on see keeruline, kuid üldisemalt relvatehase osas on see ju teostatav 2 aastaga. võib-olla kulub 6 kuud rohkem, kui tavalise laohoone või garaaži puhul....On ka Eestis ju ehitatud, ning mõnel ettevõttel plaanis.
Turvanõuded - Jällegi on see õigustatud. Mina ausalt ei tunneks ennast ohutult, kui suvalise Sandwich paneeliga hoones on sõjarelvad ja põhimõtteliselt akurellakaga või mootorketassaega on hoonesse võimalik siseneda 5-10 minutiga, ning keskmine kohale jõudmine alates teavitusest on 15+ minutit.
Testimisvõimaluse puudumine - Nõus, pead hästi saama läbi EKV-ga.
Müügibarjäär - Eesti väiksuse mure. Samas testimisele oodatakse alati, et keegi paneb raha alla. Anna tasuta EKV, küll nad testivad, läbi KVA on võimalik seda ametlikult ka suur õppustele sisse integreerida.

Üldkokkuvõttes on kõik teostatav, kuigi mõnes osas võiks kiirendada protsesse ja täpsustada, kuid mitte alati leevendada. Sellises tööstuses peab olema tagatud jälgitavus, et ei tekiks riske kahtlaste tegevuste, rahastuste, kui ka müük 3/4-ndatesse riikidesse.