www.militaar.net

nimetu kirjutas: ↑09 Mär, 2023 10:23Aastaks 2030 55% taseme saavutamiseks on ju igal pool seda vaja vähendada.

45% transpordi CO2-st tuleb siiski sõiduautodest: https://ourworldindata.org/co2-emissions-from-transport

45% transpordi CO2-st tuleb siiski sõiduautodest: https://ourworldindata.org/co2-emissions-from-transport

See eeldaks null-emissiooni sõiduautodelt (sh energiatootmise põhimõttelist muutust), pluss veel ligikaudu viiendik ülejäänud sektorilt lähema 7 aasta jooksul. Kumbki ei tundu üleliia realistlik ilma mingi tõsise arenguhüppeta energiakandjate osas. Praegu tundub selline tüüpiline "tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu ikka". Räägitakse jah igasugustest imepärastest tuleviku akudest, vesinikust ja jumal teab millest veel, kuid millal nad tootmisküpseks ning turul domineerivaks muutuvad? Millal nende jaoks vajalik infrastruktuur luuakse? Rail Balticu valmimise tähtaeg on veninud nüüd 2030 peale. Planeerimist alustati juba tükk aega tagasi. Kui realistlik oleks sellest veelgi suuremat infrastruktuuri projekti selle aja jooksul täide viia?

Tähendab, mõte on tore, aga kõik need paberile pandud eesmärgid ja reeglid olid juba eos määratud läbikukkumisele. Vaevalt, et sakslased alles nüüd taipasid, et sõiduautode sisepõlemismootorite keeld pole realistlik. Palju konstruktiivsem ja praktilisem oleks olnud kõigi sektoritega see põhjalikult läbi arutada ja realistlikud eesmärgid endale seada, selle asemel, et nüüd hakata igasuguseid reegleid väänama ja tagasi jalutama. Samamoodi tehti ju "roheliseks" gaasienergia.

2021. aastal tulenes suurem osa kasvuhoonegaaside heitmest/heitkogusest energeetikasektorist, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 52% koguheitmest (ilma LULUCF-ita 64%) ning transport 15% (ilma LULUCF-ita 19%). Põllumajanduse heide moodustas 2021. aastal koguheitmest 10% (ilma LULUCF-ita 13%).

https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid

Kusjuures ma ei tea, kas turbakaevandamisest tekkiv CO2 heide arvestusse läks. Aga paistab, et sõiduautode heide on ca 8% koguheitmest siis? Suuremat efekti annaks teiste harude kärpimine.

nimetu kirjutas: ↑09 Mär, 2023 11:26

45% transpordi CO2-st tuleb siiski sõiduautodest: https://ourworldindata.org/co2-emissions-from-transport

See eeldaks null-emissiooni sõiduautodelt (sh energiatootmise põhimõttelist muutust), pluss veel ligikaudu viiendik ülejäänud sektorilt lähema 7 aasta jooksul.

Juhul, kui transpordisektori koguemissiooni oleks kavas 55% vähendada. Tegelikult käib Fit for 55 kogu majanduse kohta: https://www.consilium.europa.eu/en/poli ... ransition/

Autode eesmärgid 2030. aastaks on tagasihoidlikumad:

The new legislation sets the path towards zero CO2 emissions for new passenger cars and light commercial vehicles in 2035 (an EU fleet-wide target to reduce CO2 emissions produced by new cars and vans by 100% compared to 2021). Intermediate emissions reduction targets for 2030 are set at 55% for cars and 50% for vans.

https://www.europarl.europa.eu/news/en/ ... ns-in-2035

Autode eesmärgid 2030. aastaks on tagasihoidlikumad:

Selge.
Kuigi tundub, et lõppeesmärk on põhimõtteliselt ikkagi edasi lükatud (sisepõlemismootorite keeld) ja pole kindel kuidas kõik need arvud lõpuks klappima saadakse. Usun, et teistes sektorites on samad probleemid. Taheti ka ju 40% taastuvenergiat (millega vist juba tehti gaasi lisandumise läbi sohki). Ühesõnaga, paber kannatab kõike.

Olevat leiutatud, kuidas tsement kondensaatoriks muuta: https://news.mit.edu/2023/mit-engineers ... rials-0731

Kriku kirjutas: ↑03 Aug, 2023 8:52 Olevat leiutatud, kuidas tsement kondensaatoriks muuta: https://news.mit.edu/2023/mit-engineers ... rials-0731

Tsemendi "muutmisest" ei saa siin rääkida, see on kellegi ajakirjanduslik interpretatsioon. Teadustöös tehti tsemendi ja tahma nanoosakestest elektroodid ning need kaaliumkloriidi lahuses töötavad kondensaatorina. Kuidas selline asi näiteks maja vundamenti integreerida ja mis mõjud on sellel vundamendi struktuursele tugevusele on mõne järgmise teadustöö teema.

Ega see ei pea ju tingimata vundament olema, võib ju ka lihtsalt valada kuubiku endale sellest õue peale...

Teine huvitav mõte: käitleme ammoniaaki ja teeme sellest koha peal vesinikku: https://www.gencellenergy.com/our-products/gencell-a5/

Kriku kirjutas: ↑03 Aug, 2023 22:32 ...
Teine huvitav mõte: käitleme ammoniaaki ja teeme sellest koha peal vesinikku: https://www.gencellenergy.com/our-products/gencell-a5/

Ammoniaak ei ole sugugi ohutu gaas ja selle käitlemine amatööride poolt kodumajapidamistes on kordades ohtlikum, kui maagaasi käitlemine:

https://www.tere.eu/ettevottest/ohutus

Ja nagu koduleheküljeltki näha, on see asi neil millegi taha takerdunud.

Vesiniku erinevate vahenditega stabiliseerimise katseid on praegu nii palju, et varem või hiljem mõni ka igakülgselt õnnestub. Alfred Nobeli loorberid jagatakse uuesti välja.

Kriku kirjutas: ↑03 Aug, 2023 22:32 Ega see ei pea ju tingimata vundament olema, võib ju ka lihtsalt valada kuubiku endale sellest õue peale...

Isegi kui on võimalik leida sobiva fraktsiooniga nanotahma ja sellest tsemendiga õige segu teha ning sellest midagi valada, siis elektrolüüti, elektroodite vahelist isolaatorit ning seda kompoti hoidvat kesta on ka vaja. Ei ole nii lihtne, et lihtsalt valame omale kuubiku ja ongi kondensaat. Milline on selle süsteemi kestvus ajas, vajalikud hooldused, jne vajab kõik veel uurimist. Praegusest teaduskatsest mingi tõsiseltvõetava tooteni läheb kümme aastat vähemalt.

Kui tõeks osutub, siis elektrivallas hakkab tulevikus revolutsiooni tegema Lõuna-Korea teadlaste väidetavalt toatemperatuuril töötav ülijuht.
https://phys.org/news/2023-07-korean-te ... uctor.html

Alam-Saksi liidumaal hakati opereerima vesinikrongidega aasta tagasi: 08.2022.

Tulemus peale aastat katsetamist? Enam neid ronge juurde ei tellita ja tulevikus minnakse üle ainult elektrirongidele, sest ei tasu ära:
https://qz.com/the-dream-of-the-first-h ... 1850712386

Plaanitakse osta 102 uut akudega rongi ja 27 vanakooli elektrirongi. Peab ikka päris hull lugu olema kui akurong on tasuvam (akude kaal peaks nende tasuvuse rongiliikluses ikkagi kaunis küsitavaks tegema).

Igatahes mäletan veel seda kuidas meil aasta-kaks tagasi vesinikronge raadios mitmete relevantsete instantside poolt taevani kiideti (ei mäleta kas KUKUs või Vikerraadios). Tühi-tähi pidi olema veel välja töötada aga edu pidi olema garanteeritud ja ainult rumal läheb elektrifitseerimse teed

Siin üks meeldetuletustest:
https://vikerraadio.err.ee/1109337/mari ... tseerimine

EDIT:
Ääremärkusena lisan et mulle jäävad ka need akurongid ikka tõsiselt arusaamatuks. Mõistan kui elektrifitseeritakse lõiguti ja akud on ainult lühikeste distantside läbimiseks kus liini vedamine pole ehk kõige mõtekam, aga kas tõesti on rentaablim osta akuronge, samu akusid vahetada kui laadimistsüklid läbi kuluvad jne ... kui lihtsalt liin ära elektrifitseerida?

Jäin mõtlema et Saksamaa energiapoliitikaga isegi ilmselt on. Rongid saaks olla "varjatult subsideeritud energiasalvestusvahend" väga fluktueeruvale 100% rohelisele energiaturule. Usun et 90+% mahtuvusteguriga elektrijaamadega elektrituru puhul ei oleks säärasel asjal mingit mõtet. Seda kinnitavad kasvõi India näide, kus (per-capita) väga vaeses riigis on üsna hiljuti 90% raudteedest elektrifitseeritud.

Kahtlustan, et projekti tegi kalliks vesiniku kõrge hind hetkel - a la €10 rohelise vesiniku kg eest. Must vesinik maksab ca €2 kg aga seda ei taheta kasutada.
Energiaväärtuselt peaks kilogramm vesinikku olema sama mis 3kg bensiini (mälu järgi), nii et nende hindadega tõesti ei tasu ära.

Kui nood megatuulepargid peaksid töösse minema ja mingitel ajahetkedel energiat kõvasti üle jääb, küllap siis vesiniku hind ka alla tuleb.

Some kirjutas: ↑09 Aug, 2023 9:01 Kahtlustan, et projekti tegi kalliks vesiniku kõrge hind hetkel - a la €10 rohelise vesiniku kg eest. Must vesinik maksab ca €2 kg aga seda ei taheta kasutada.
Energiaväärtuselt peaks kilogramm vesinikku olema sama mis 3kg bensiini (mälu järgi), nii et nende hindadega tõesti ei tasu ära.

Kui nood megatuulepargid peaksid töösse minema ja mingitel ajahetkedel energiat kõvasti üle jääb, küllap siis vesiniku hind ka alla tuleb.

Jah, aga elektrienergia konverteerimisel vesinikuks kaotad sa sellest 60-70%. Akusse laadimisel ainult 20-30%. Lisaks tuuleparkide tootmine pole ühtlane, aga rong peab sõitma koguaeg. Kui vaja tuleb seda vesinikku siis genereerida maagaasist või veel jabuarm: akudest mis teeb hinna väga volatiilseks.

Siin on Ontario provintsi Juuli kahe viimase nädala tuulenergia tootmine vs tuumaenergia tootmine:

https://twitter.com/cadlam/status/1686868604476698625/

Tuul:


Tuumaenergia:


Kusjuures see pole sugugi kõige tuulevaiksem aeg aastas. Siit on väga hästi näha, miks Sakslased nii jubedalt selle vastu sõdisid et tuumajaamas toodetud vesinikku ei saaks nimetada "roheliseks" ja seetõttu mitte kasutada.

Aga tuumajaamas vesiniku tootmisega on jälle see probleem, et .... see on äärmiselt napakas, kui sa võiksid seda sama elektrit otse elektrirongi saata 3x odavamalt.

Ma mõtlesin, et nad teevad vesinikku maagaasist?