584. leht 1299-st
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 11:46
Postitas Castellum
Erik kirjutas:Miks ma üldse küsisin..... Minu tase on ilmselgelt nõrk.
Ei, lihtsalt Google läheb järjest targemaks...järg vist minu käes?
Natuke ehitistest eemale...II ms oli sovettidel raudteesuurtükk TM-1-14. Vist oli suurim sovettide kaliiber? Aga see praegu selleks...Alates 1939. aastast tehti ka Eestisse selliste relvade patareipositsioone.
Küsimus - mis on selle relva varasem seos Eestiga?
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 11:49
Postitas Castellum
Kapten Trumm kirjutas:Kes on piltidel?
Aleksander Viljamson ja Ivan Kožedub?
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 11:57
Postitas Kapten Trumm
Vastused täiesti õiged.
Edit: see küsimus peaks olema raskem ja vaevanõudvam, nimetage pilootide nimed nende kahe lennuki kabiinides
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:18
Postitas Kilo Tango
Kapten Pablo Carballo (vasakul lennukil) ja Leitnant Carlos Rinke (paremal). Ründamas HMS Broadsword-i. Edutult. Üks 300kg pomm tabas aga ei plahvatanud ja teine läks mööda. Lennati väga madalalt, et vältida radarite poolt avastamist. Mere kohal on nii madalal lendamine väga raske, sest puuduvad orjentiirid, mille abil kõrgust hinnata.
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:26
Postitas Kapten Trumm
Näe pagan, IT ajastu on ka siia jõudnud, päris piinlik kohe
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:28
Postitas Castellum
Ärge nüüd asja väga kolhoosiks ajage, vastake nüüd ikka esmalt minu küsimus ära...
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:31
Postitas Lemet
...kes ründavad Argentiina Iseseisvuse päeval, 1982 aasta 25 mail oma A-4B Skyhawks lennukitega brittide laeva HMS Broadsword. Piloodid jäid mõlemad ellu, sest väidetavalt ei suutnud laeval asuv sea Wolfe raketisüsteem lühikese reageerimisaja tõttu lennukite vahel valikut teha. pilt on tehtud rünnatava HMS Broadswordi pardalt.
EDIT: Näe, vahepeal on lugupeetud Kilo Tangu oma vastust täiendanud, mul polnukski olnud vajadust postitada.
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:32
Postitas TTA
Castellum kirjutas:Erik kirjutas:Miks ma üldse küsisin..... Minu tase on ilmselgelt nõrk.
Ei, lihtsalt Google läheb järjest targemaks...järg vist minu käes?
Natuke ehitistest eemale...II ms oli sovettidel raudteesuurtükk TM-1-14. Vist oli suurim sovettide kaliiber? Aga see praegu selleks...Alates 1939. aastast tehti ka Eestisse selliste relvade patareipositsioone.
Küsimus - mis on selle relva varasem seos Eestiga?
Sama tüüpi suurtükid olid plaanitud Naissaarele? Tornide betoonist alused peaks siiani seal olema.
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:33
Postitas Kilo Tango
Castellum kirjutas:Ärge nüüd asja väga kolhoosiks ajage, vastake nüüd ikka esmalt minu küsimus ära...
Tahtsin sama märkuse teha. Ootan oma järjega seni kuni Castellumi küsimus lahendamatuks kuulutatakse
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:36
Postitas Kilo Tango
TTA kirjutas:Castellum kirjutas:Erik kirjutas:Miks ma üldse küsisin..... Minu tase on ilmselgelt nõrk.
Ei, lihtsalt Google läheb järjest targemaks...järg vist minu käes?
Natuke ehitistest eemale...II ms oli sovettidel raudteesuurtükk TM-1-14. Vist oli suurim sovettide kaliiber? Aga see praegu selleks...Alates 1939. aastast tehti ka Eestisse selliste relvade patareipositsioone.
Küsimus - mis on selle relva varasem seos Eestiga?
Sama tüüpi suurtükid olid plaanitud Naissaarele? Tornide betoonist alused peaks siiani seal olema.
Ei tea Naissaarest midagi. Patareipositsioone tehti 3 tk. Pakri poolsaarele. Aga mis oli nende suurtükkide seos Eestiga ENNE seda ... Vahest mõni matsist insener?
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 12:44
Postitas Kilo Tango
TTA kirjutas:Castellum kirjutas:Erik kirjutas:Miks ma üldse küsisin..... Minu tase on ilmselgelt nõrk.
Ei, lihtsalt Google läheb järjest targemaks...järg vist minu käes?
Natuke ehitistest eemale...II ms oli sovettidel raudteesuurtükk TM-1-14. Vist oli suurim sovettide kaliiber? Aga see praegu selleks...Alates 1939. aastast tehti ka Eestisse selliste relvade patareipositsioone.
Küsimus - mis on selle relva varasem seos Eestiga?
Sama tüüpi suurtükid olid plaanitud Naissaarele? Tornide betoonist alused peaks siiani seal olema.
Tegelikult jumalast õigus. Sama toru väiksem versioon (ainult, mitte raudteevankril) oli 305mm suurtükil M1907, mis seisis Naissaarel.
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 13:35
Postitas Kilo Tango
http://de.wikipedia.org/wiki/Seefestung ... Gro%C3%9Fe
Google translate: For the largest Russian naval guns, the M1913 and the 356-mm-L/52-Kanone 305-mm-L/52-Kanone M1907, variants for coastal defense was developed. The guns themselves are largely unchanged, merely by increasing the powder chamber, the firing of other types of ammunition made possible. Installed the guns in twin towers were (MB-2-12 and MB-2-14 [1]), which corresponded to constructively to those used on Russian battleships towers. [2] These guns were together with the auxiliary equipment, observation and Feuerleitpunkten in fixed, bunkered positions stationed. During the First World War from both guns, a railway gun were developed. The variant of the 305-mm gun was designated TM-1-12, the 356-mm gun, the name TM-14-1.
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 13:42
Postitas Castellum
corvus kirjutas:Täpsustaks, et minu arusaamisel ei ole siiski markeering ТМ-1-14 suurtüki (või haubitsa) enese tähis, vaid raudteeliiklusvahendi tähis aka железнодорожная установка. Täpsemalt транспортер морской, тип 1, калибр 14 дюймов. 1930.aasta projekt. Ameeriklaste 1920.aasta transporditüübi ülevõtt ja pisuke edasiarendus.
Tõsi, TM-1-14 pole mitte suurtüki tähistus...aga ka mitte raudteeliiklusvahendi tähistus. Vaid ikka kogu n-ö lahinguvahendi tähis. Nagu T-34 tähistab kogu tanki, mitte alusvankrit ega suurtükki.
corvus kirjutas:356 mm mereväe suurtükid(õigemini tornid) jäid algselt nö üle Ismaili tüüpi ristlejatest, sest nende juba osalt valmisehitatud tornide edasise ehitamise asemele anti seoses alanud sõjaga eelis Sevastoopoli tüüpi laevadel kasutatud 305 mm tornide ehitusele.
Võimalik, et mingi hetk käis Venemaa sõjaministeeriumist läbi mingi idee, et sisuliselt laevadeta ja tornideta suurtükke võiks rakendada mõnes Peeter Suure kindlustusvööndi patareis.
Kuid alati on küsimus, et millise ametkonna suurtükke silmas peeti!
Hakkab soojaks minema...ega nende suurtükkidega palju variante rohkem polegi kui Peterburi merekaitse...seetõttu tahaks natuke täpsemalt...
Ametkondi ei oska siia segada, tegu on ikka hiljem TM-1-14 peal olnud konkreetsete raudadega...ega selliseid raudu päris masstoodangus tehtagi, neil ikka konkreetne ajalugu taga...
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 13:47
Postitas Castellum
TTA kirjutas:Castellum kirjutas:Erik kirjutas:Miks ma üldse küsisin..... Minu tase on ilmselgelt nõrk.
Ei, lihtsalt Google läheb järjest targemaks...järg vist minu käes?
Natuke ehitistest eemale...II ms oli sovettidel raudteesuurtükk TM-1-14. Vist oli suurim sovettide kaliiber? Aga see praegu selleks...Alates 1939. aastast tehti ka Eestisse selliste relvade patareipositsioone.
Küsimus - mis on selle relva varasem seos Eestiga?
Sama tüüpi suurtükid olid plaanitud Naissaarele? Tornide betoonist alused peaks siiani seal olema.
See hakkab juba üsna kuumaks minema...
Re: Viktoriin
Postitatud: 22 Aug, 2012 13:49
Postitas Castellum
Kilo Tango kirjutas:http://de.wikipedia.org/wiki/Seefestung ... Gro%C3%9Fe
Google translate: For the largest Russian naval guns, the M1913 and the 356-mm-L/52-Kanone 305-mm-L/52-Kanone M1907, variants for coastal defense was developed. The guns themselves are largely unchanged, merely by increasing the powder chamber, the firing of other types of ammunition made possible. Installed the guns in twin towers were (MB-2-12 and MB-2-14 [1]), which corresponded to constructively to those used on Russian battleships towers. [2] These guns were together with the auxiliary equipment, observation and Feuerleitpunkten in fixed, bunkered positions stationed. During the First World War from both guns, a railway gun were developed. The variant of the 305-mm gun was designated TM-1-12, the 356-mm gun, the name TM-14-1.
Jäljed on õiged, aga seos Eestiga ei tule välja?