www.militaar.net

Castellum kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:http://de.wikipedia.org/wiki/Seefestung ... Gro%C3%9Fe

Google translate: For the largest Russian naval guns, the M1913 and the 356-mm-L/52-Kanone 305-mm-L/52-Kanone M1907, variants for coastal defense was developed. The guns themselves are largely unchanged, merely by increasing the powder chamber, the firing of other types of ammunition made ​​possible. Installed the guns in twin towers were (MB-2-12 and MB-2-14 [1]), which corresponded to constructively to those used on Russian battleships towers. [2] These guns were together with the auxiliary equipment, observation and Feuerleitpunkten in fixed, bunkered positions stationed. During the First World War from both guns, a railway gun were developed. The variant of the 305-mm gun was designated TM-1-12, the 356-mm gun, the name TM-14-1.

Jäljed on õiged, aga seos Eestiga ei tule välja?

Sama toru väiksem versioon (ainult, mitte raudteevankril) oli 305mm suurtükil M1907, mis seisis Naissaarel.

Kilo Tango kirjutas:Sama toru väiksem versioon (ainult, mitte raudteevankril) oli 305mm suurtükil M1907, mis seisis Naissaarel.

Selge, selle teabe jätab meelde. Aga minu küsimuses oli konkreetsetel torudel seos, mitte tüübil...

Mis nähtus on kujutatud sellel fotol?

Kapten Trumm kirjutas:Mis nähtus on kujutatud sellel fotol?

MIRV. Aga jääme ikka viisakaks. Eelmine küsimus veel vastamata ja sina jõuad juba vahepeal 2 küsimust küsida!

Mhh, siis ei saaks ta ju üldse küsida, reeglina läheb küsimise järjekord ju õige vastuse andja kätte aga vastamisega tuleb tiba vaeva näha... Lihtsam kohe küsida

Castellum kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Sama toru väiksem versioon (ainult, mitte raudteevankril) oli 305mm suurtükil M1907, mis seisis Naissaarel.

Selge, selle teabe jätab meelde. Aga minu küsimuses oli konkreetsetel torudel seos, mitte tüübil...

Pakuks huupi, et Naissaarele oli kavandatud selle toru moona varuladu. Laevadele seda moona väga palju ei mahtunud ning kusagil kättesaadavas kohas pidi olema mingi puhver.

corvus on küsimuse sisuliselt ära vastanud. Tõepoolest, peapositsioonil ehk PSM-l oli neli 14"-patareid - nr 19, 2(x2) ja nr 20, 1(x2) Mäkilutol, nr 8 ja 10a 3(x2) Naissaarel (venelastel on siin arvude kohta eriarvamusi, eri aegadel 8...10 toru. Ei oska vahet selgitada) ning nr 1, 2(x2) Suurupis. Tellitud torudest pidi seega 16 (teiste arvestuste järgi 18...20?) minema PSMi rannikupatareidele.

Kuna torne ei jõutud valmis teha (Mäkiluotol jõuti isegi vähemalt üks maa-alune tornisilinder paika panna, Naissaarel midagi ka, Suurupis ainult augud). Rauad jäid vedelema (ka neid ei jõutud muidugi kõiki valmis). Kuni, pärast plaanimisi ja proovimisi, tehti neist raudteesuurtükke. Ja nii jõudsid kolm toru pärast ~veerand sajandit ikkagi Eestisse, kui Pakri poolsaarele tehti raudteepatarei nr 11 (3x14") positsioonid. Osaliselt praegugi veel alles, aga mälestised ei ole.

Suurupisse kavandati ka 1941. aastal raudteesuurtükipositsioonid, muidugi mitte enam PSM kohtadesse, neist olid järgi ainult ilusad augud (muide, praegu mälestised). Kas 1941 ka midagi teha jõuti, on kahtlane. Kohalik mees väidab, et tammid jms on olemas; sel juhul arvan, et need on 1950. aastate kihist.

corvus, küsi. Aga nüüd segaduste tõttu vist veelgi küsijaid ootamas...

Kuna vastasin siin vahepeal kahele Trummi küsimusele, siis võtan ajutiselt küsimise järje enda peale.

Raketiasjanduses on teada tuntud hüpergoolsed kütused. Sõna teine pool tuleb kahest kreekakeelsest sõnast ergon ja oleum. Millise kreekakeelse sõnaga kutsusid selle nimetuse välja mõtlejad hüpergoolsete kütuste teist osapoolt?

corvus kirjutas:Ei saanud täpselt küsimusest aru? Kas küsitakse sõna Hyper (ülim) tähendust? Või, et mida tähendab ergon (töötama) või oleum (õli või ka teatav vedelik, kuid seda pigem ladina keeles, sest kreeka keeles on sõna "elaion") või et kuidas oleks otsetõlge?
Umbes nagu "Ülimalt töötav vedelik"?
Või tahetakse teada sõna cryogenics? kyros = külm ja genesis = sündima
Kui teist kreeka keelest nime saanud kütuse liiki?

Täpsustan. Hüpergoolsed kütusesegud koosnevad tavaliselt kahest komponendist. Ühte komponenti hakati kutsuma "ergoliks" (sõnadest kreeka ergon ehk töö ja ladina oleum ehk õli. Kuidas hakati kutsuma hüpergoolse kütusesegu teist komponenti.

Ignol?

Lemet kirjutas:Ignol?

Pihtas. Praktikas on "Ignol" muidugi enamasti lämmastikhape.

Tooks siis küsimiseteema kodutanumale pisut lähemale. Ennesõjaaegses ja ka pealesõjaaegse Eestis väga tuntud mees on oma eluloosse pannud kirja järgmised read:
"...Lubjanka vanglas pildistati mind. Erilisi ülekuulamisi ei olnud. Seal ma olin nädal aega, siis saadeti mind edasi Moskva alla ühte sõjaväelaagrisse. Tuli välja, et seal saavad väljaõpet parašütistid. Me tegime langevarjuhüppeid. Meile õpetati enesekaitset relvata, sambot- zamozaštšita bez oružija, džudžitsut ja džuudot. Meil oli üks instruktor, täielik fanaatik, kes tundis mõnu meie kantseldamisest. Mitte halvas mõttes. Tema peas liikusid ilmselt mingid Suvorovi mõtted, et kui on raske õppustel, siis on kerge lahingus. Mõnes filmis olete näinud, kuidas üksteist loobitakse- nii oli ka meil. Minust tehti ka spetsialist, õpetati, kuidas inimest tappa, kuidas kägistada, kuhu lüüa, kuhu põrutada ja kuidas labidaga tappa. Meid õpetati saksa ja vene automaate kasutama. Olime koolitatud välja dessante tegema. Tegime üle kümne langevarjuhüppe, ühe tegime ka öösel. Selle öise hüppe tagajärjel kolme meest enam ei olnud. Laagris oli kolm kuuemehebarakki. Need asusid igaüks omaette. Meil ei olnud nimesid, me teadsime ainult eesnime:Vasja, Petja, Kolja.... "

Niisiis, mis oli selle väljaõppinud diversandi nimi?

Üsna sarnaselt kõlavad omaaegse kapitalist-kurnaja Nikolai Kultase mälestustega, kellele kuulusid enne II MS omanimelised kohvikud, sh üks vabaduse väljakul.

No see tuli nüüd küll ootamatult kiirelt-kergelt. Nikolai Kultas see tõepoolest oli. Küsimisjärg lugupeetud kangelaspioneerile.

Nimetatud töörahva rõhuja jäi hiljem vahele, kui keegi balti riikidesse vabadust toonuist tema nime ja kohviku vahele seose oskas luua ning ta oma kulakluse puhtsüdamlikult üles tunnistas, mispeale süüalune selleks ette nähtud kohta meelt parandama paigutati.

Lugesin neid memuaare vähemalt 15 aastat tagasi, mingil põhjusel jäi see seik eredalt meelde.

Aga küsimise järje annan vabaks.