USA suhtumine on vaikselt muutunud Ukraina sõtta – praegu võib olla sõja otsustav etappUSA näib pidavat vähemalt eemalt võimalikuks, et Ukraina rünnaku üle elaks, kirjutab HS-i Washingtoni korrespondent Elina Väntönen.
"ME TAHAME, et Venemaa nõrgeneks nii palju, et ta ei saa enam midagi sellist teha."
Nii ütles USA kaitseminister Lloyd Austin pärast naasmist sel nädalavahetusel lühikeselt Ukraina-visiidilt, kus ta käis koos välisminister Antony Blinkeniga.
"Eesmärk on see, et Venemaa ei saaks kiiresti taastuda."
Austinit kompas USA sõjaväeülem Mark Milley, kes ütles, et toetus Ukrainale on suunatud "vabale ja sõltumatule Ukrainale ning nõrgenenud Venemaale".
Avaldused illustreerivad hästi, kuidas USA suhtumine Ukraina sõtta on aja jooksul vaikselt muutunud.
Venemaa rünnakust Ukrainale on nüüdseks möödas veidi üle kahe kuu.
USA rõhutas veebruaris, et ei taha mingil juhul sõtta triivida. Praktikas oli president Joe Bideni sõnum, et Ukraina on enda õnne poolel – teda aidatakse, kuid piiratud ulatuses. Põhjuseks oli hirm III maailmasõja ees, mida tuleks igati ära hoida.
Järk-järgult on USA riskitaluvus tõusnud ja tundub, et sellega on tõusnud ka ambitsioonid.
Kõigepealt eskaleerus retoorika. Raske on välja mõelda tõsisemaid termineid, millega Biden võis nimetada president Vladimir Putinit, kui rääkise sõjakurjategijast, diktaatorist, lihunikust ja genotsiidist.
Seejärel hakkas laienema relvastatud abi. USA ja tema liitlased on Ukraina abistamiseks varustanud üha kaasaegsemat ja raskemat varustust. Saksamaa teatas teisipäeval, et on valmis tanke eksportima ka Ukrainasse.
USA on andnud Ukrainale sõjalist abi enam kui 3,4 miljardi dollari eest. Lubatakse rohkem.
Peamine eesmärk on Ukraina vabadus, jah. Kuid USA väljakuulutatud jõupingutus on nüüd ka Venemaa aastateks või aastakümneteks nõrgendamine, et see ei saaks enam sarnast hävingut põhjustada.
Seda muutust on nädala algusest meedias palju analüüsitud. Näib, et ka Venemaa on muutust märganud.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas esmaspäeval tuumasõja ja III maailmasõja ohu eest. Putin aga noomis teisipäeval USA-d selle eest, et nad püüavad maailma "spetsialiseeruda", juhtida unipolaarset maailma.
TEINE oluline muudatus seisneb selles, et USA näib pidavat võimalikuks, et Ukraina tuleks rünnakust võitjana välja.
"Ukraina usub selgelt, et suudab võita. Ja nii usuvad kõik siin”, ütles välisminister Austin teisipäeval Saksamaal Ramsteini baasis toimunud kohtumisel enam kui 40 riigiga.
Ametlike allikate väitel on USA ja tema liitlased samuti teadlikult otsustanud hakata rõhutama Ukraina võiduvõimalusi.
Isegi pärast rünnaku algust oli paljude riikide ühine seisukoht, et Venemaa relvajõud on lihtsalt liiga suured, et ebaõnnestuda.
Usuti, et Ukraina suudab Venemaad aeglustada, kuid vähesed uskusid tema võiduvõimalusi.
Mida kauem ja kõvemini Ukraina on võidelnud, seda rohkem toetust on president Volodõmõr Zelenski oma riigis kogunud. Samal ajal on kasvanud paljude usaldus Ukraina relvajõudude vastu.
«Arvasin enne, et Talvesõja tulemus on parim, mida Ukraina suudab saavutada. Nüüd arvan, et see on parim, mida Venemaa võib saavutada, ” Dan Fried Atlandi Nõukogu mõttekojast - kirjeldas oma mõtlemise muutust nädalalehele The Economist.
Talvesõja ajal kaotas Soome Nõukogude Liidule alad, kuid säilitas iseseisvuse.
Mõnevõrra on ebaselge, mida võiks Ukraina võiduks pidada. Zelenskyi on öelnud, et piirkondlikud territooriumi loovutused Ida-Ukrainas ei tule kõne allagi. Sel juhul ei piisaks sellisest võidust nagu Soome Talvesõjas.
USA sõjaväeametnike hinnangul on praegu käsil sõja otsustav faas riigi idaosas, kus Vene väed üritavad Ukraina vägesid ümber piirata, lootes neid traditsioonilises maasõjas, eriti suurtükiväega, lüüa.
Teisest küljest viitab Saksamaal teisipäeval loodud enam kui 40 riigist koosnev alaline Ukrainale relvade tarnimise koordineerimisrühm, et konflikt peaks kestma veel pikka aega.
PIKEMAS AJAS vaatab USA Venemaa asemel Hiina poole.
Biden lootis, et Venemaa mängib tema eesistumise ajal kõrvalrolli ("stabiilne ja etteaimatav suhe" oli presidendi deklareeritud unistus), kuid see vallutas suurema osa endast. Biden tahaks aga taastada oma administratsiooni fookuse Aasiasse.
Kui Venemaa peaks alanud sõja tagajärjel pikaks ajaks nõrgenema, nagu Bideni režiimi esindajad nüüdseks on väljendanud, võivad nad aidata USA-l keskenduda duellile Hiinaga.
Mõned eksperdid arvavad aga, et Putini algatatud sõja kõige kaugeleulatuvam tagajärg ei pruugi olla sõda ise, vaid Hiina otsus seda mitte hukka mõista.
Hiina ja Venemaa on pikka aega lähenenud oma jõupingutustes USA juhitavale maailmakorrale väljakutse esitamiseks.
Kardetakse, et Lääne ülekaalukas toetus Ukrainale ja Bideni karm Hiina-poliitika suruvad Venemaa ja Hiina üha enam üksteise sülle, kuigi strateegiliselt peaks USA püüdlema just vastupidise poole.
https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000008774630.html
