www.militaar.net

Type 82 Kübelwagen ju päris tuntud riist Ja Margus Kuuse artiklis, millest küsimus ajendatud, oli kirjas, et üks selle masina modifikatsioonidest kandis nime Stuka. Mida, muideks, ka mainitud sai...

...tavapärasel legendaarsel asjandusel oli selgelt võimalik üle lugeda (ilma roolirattata) viis suurt ratast, siis Stukaks kutsutaval modifikatsioonil oli neid kogunisti kuus...

Vaikseks teil siin jäänud.....

Paneme sellise küsimuse: mida tähendas NSVL lennuväes termin "Bagrami dush" (peetakse silmas seda vee kasutamisega töötavat, mitte orkestrimuusikat või tindi taolist asja)?
Kuidas selle "Bagrami dushi" kasutamine välja näeb ja miks seda tehti (mõnes kohas tehakse võibolla praegugi).

Tegu peaks olema venelaste poolt Afganistanis kasutatud ja Bagramis paiknenud ründelennukite Su-25 pidurite jahutamisega, mis kippusid kõrge õhutemperatuuri ja lühikese raja tõttu rängalt üle kuumenema...

Seda kasutati/kasutatakse ka mujal kuuma kliima ja lühikeste radadega paikades, see näeb siis välja sedasi, et kui lennuk ruleerib veel seisuplatsile, siis tormavad mehhaanikud, igaühel kaks pange veega käe otsas - oluline on kiirus, sest peale seisma jäämist on ülekuumenenud rehvidel ja piduritel komme süttida - ja kastavad veel liikuva lennuki rattad külma veega üle. Või peenemas kohas käib sama asi voolikust.

Aga põhimõtteliselt vastus õige.

Kui kellelgi on midagi huvitavat küsida, olge lahke...

Peaks olema lihtne küsimus - millise keemilise reaktsiooni varal töötavad eksperimentaalsed rakettmootorid, mis kasutavad oksüdeerijana harilikku vett ja mis on sellise rakettmootori eriimpulss (jämedalt +-30 sek atmosfääris).

Eksotermiline paisumine?

Hydrazine kirjutas:Eksotermiline paisumine?

Mis iganes sa selle all mõtlesid ei osale vesi selles olsüdeerijana.

Ma häbenen nüüd natukene, mul oli üks mõte aga ei osanud seda väljendada.

Hydrazine kirjutas:Ma häbenen nüüd natukene, mul oli üks mõte aga ei osanud seda väljendada.

Kui sa mõtlesid sellist lahendust, kus mootoris on u. 300-320 kraadini kuumutatud vesi, mis ventiili avanedes aurustub ning tekitab sisuliselt aururaketi (muide - see füüsikaline protsess on endotermiline, mitte eksotermiline), siis see ei olnud see, mida siinkohal silmas sai peetud, sest vesi ei osale sellisel juhul keemilises reaktsioonis (mis on minu poolt mainitud mootori töötamisel oluline). Võti on sõnas oksüdeerija. Ja vihjeks võin öelda, et eriimpulss on suhteliselt kõrge. Kõrgem kui rocket candy mootorites.

Miskipärast arvasin, et see on lihtne küsimus.

Kas vesi on oksüdeerija üheks komponendiks, nagu nt RFNA's? Või vesi 100%?

Motronicus kirjutas:Kas vesi on oksüdeerija üheks komponendiks, nagu nt RFNA's? Või vesi 100%?

Vesi on ainus oksüdeerija (100%).

Lisaks võib mainida, et ei maksa otsida mingeid eksootilisi kompositsioone. Tegu on ühe kõige lihtsama raketikütusega üldse.

Ega lugupeetav ometi ALICE mõtle? Jää ja alumiiniumitolmu segu...

Lemet kirjutas:Ega lugupeetav ometi ALICE mõtle? Jää ja alumiiniumitolmu segu...

Täpselt. Kuigi ALICE ei ole sugugi esimene jää ja alumiiniumi baasil lendav rakett. Ja kuna konkreetne rakettmootor on leitud, siis võib ju ka selle Isp välja lobiseda, mis jääb 150-200 sek vahemikku, kuid ilmselt oli praktikas kusagil 160 sek ringis.