Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Kriku]

Ma ei saa aru miks sa oled siin teemas kui sinu jaoks lõppraport kõik küsimused kenasti vastab ja selle selgitused sulle igati loogilised on.

Mina saan.

[Kulibin]

Juhul kui see aukrebend tõesti peale hukkumist tekkis, nagu siin palju väidetakse, jääb ju endiselt taas seletamata kuidas laev nii kiiresti põhja sai vajuda ja miks ei tekkinud õhutaskuid. Matemaatiliselt ei ole võimalik, et nii suur laev nii kiiresti põhja vajub, kui ainus vesi tuleb läbi autodeki.

Kuidas Herald of Free Enterprise nii kiirelt ümber läks? Ilma mingi auguta põhjas.

Neil polnud veokid kinnitatud.

[Lemet]

Otse loomulikult polnud suurtes kogustes lahtiste vööriuste kaudu autotekile tunginud veel sealjuures mingit tähendust... 

[mart2]

... Kuidas Herald of Free Enterprise nii kiirelt ümber läks? Ilma mingi auguta põhjas.

Neil polnud veokid kinnitatud.

Siit muidugi omakorda väga huvitav küsimus - kas ja kuidas on uuritud Estonia lasti tegelikku paiknemist/kinnitust peale õnnetuse "algust"? Kardan et mitte väga, vähemalt pole ette sattunud. Kui (?) last ei olnud korralikult kinni ja/või kinnitused purunesid?
See võib paljutki selgitada ning muuta mudeldamise tulemust.
Mõte lihtsalt kukalt sügades.

[Lemet]

Ja kuidas seletada mittekinnitatud lasti puhul Heraldi uppumise käiku? Laev läks 30-kraadisesse kreeni, ajas end korraks püsti ja läks uuesti kreeni, kust ta enam välja ei tulnud kummuli vajus. Mismoodi 30-kraadise kreeniga ühte pardasse vajunud last sealt imelisel väel ennast teise pardasse ümber kaalus ja laeva uuesti õigeks ajas?

[vaoinas]

Liikudes Heraldi juurest Estonia juurde tagasi...

Siin on ära toodud üsna kokkuvõttev memo Estonial viimati filmitud videomaterjali ja sellel nähtava kohta.
Alla on kirjutanud TTÜ, BWB jt merendusega seotud asjatundjad.

https://www.err.ee/1142322/ekspertide-m ... ud-videost


Etteruttavalt ütlen ära, et allveelaevadest jutustav rahvas saab selles pettuma.

[Some]

Kui inimene millegisse tõsiselt usub siis pole teda võimalik ümber veenda.

[teeline35]

Kuna suur osa siin arvajatest pole varasemaid lehekülgi viitsinud lugeda ja postitatuid linke samuti mitte. Võib ju nende kaljukindla usuga vastuollu minna.
Lisan ekspertide eesti valitsusele tekstina;
Parvlaeva Estonia filminud kaugjuhitava sõiduki video vaatamine
Kuupäev ja asukoht: 18.09.2020 Oslo, Norra

Tähelepanekud
Parvlaeva Estonia parempoolsest küljest näidati kaugjuhitava sõiduki abil filmitud videot koos mitme
teise videoga, mille vaatamise käigus tõlgendasid leide kaugjuhitava sõiduki ekspert ja laevaehituse
professor.
Esialgu näidati neid videoid, mida saab laiem üldsus näha 28.. septembril. Video algab väitega, et pärast
õnnetust jäi parvlaev Estonia merepõhja 120 kraadise nurga alla ja praeguseks on kreeninurk
suurenenud 132 kraadini, vt allolev joonis. Seega on laeva parempoolne külg merepõhjast osaliselt üles
tõusnud ja tüürpoordi saab uurida kaugjuhitava sõiduki abil.
Videos liikus kaugjuhitav sõiduk mööda laevakere, suundudes näiliselt vöörist laeva keskosa poole.
Kaamera liikus sisuliselt mööda põrkeprussi ehk siis autotekiga samal kõrgusel. Alumisel joonisel punase
risti/joonega tähistatud piirkonnas ilmnes muljumiskahjustus nr 1. Väidetavalt asus kahjustus laeva
ahtrist umbes 98 meetri kaugusel, kuigi realistlikum väärtus näib olevat umbes 90 meetrit.
Väidetavalt oli läbitungimissügavus umbes 1,2 meetrit, tuues nähtavale ilmse lõhe laeva keres. Lõhe oli
suhteliselt sirge vertikaalne joon kõrgusega umbes 4 meetrit. Tundus, et lõhe kulges piki tugevamat
konstruktsioonielementi nagu raamkaar. Laeva profiilivaate kohaselt ulatus lõhe autotekilt vahetekini
(alumisel joonisel Deck 1/Tween-deck). Vertikaalse lõhe keskel, umbes põrkeprussi ja autoteki asukohas,
laienes lõhe ka horisontaalselt. Selle pikkust ei ole otseselt esitatud, kuid see tundus olevat umbes 1
meeter. Läbitungimissuund osutas veidi vööri suunas. Läbitungimise kuju näis olevat kolmnurkne, rohkem
irregulaaset kui sümmeetrilist laadi. Kitsas terasriba oli laevakerest väljapoole paindunud. Kaugjuhitava
sõiduki abil saadud piltide põhjal oli koostatud kahjustusest tekkinud ava ja lõhe 3D mudelid.
Kahjustusava läheduses ei täheldatud ilmseid pikisuunalisi kraapimisjälgi.

Kuigi videost oli näha väga vähe merepõhja, tundus põhi suhteliselt kõva ja ühtlane ilma nähtavate
suuremate kivideta.
Teises videos esitas professor Amdahl NTNU-st lihtsa struktuurihinnangu ja väitis, et sellise kahju
tekitamiseks vajalik jõud on umbes 500–1000 tonni.
Mitteametlikult näidati meile lühidalt kaugjuhitava sõidukiga filmitud redigeerimata kaadrit, mis ei kuulu
kohe avaldamisele. Samas esitati kaugjuhitava sõidukiga filmitud kaadrites olulist täiendavat
tõendusmaterjali. Merepõhja oli selgelt näha ja vähemalt ühes lõigus oli videos näha ka suuremate
kivimite kooslust. Samuti sai video vahendusel vaadelda pärast õnnetust merepõhja laeva katmiseks
kuhjatud kivivirna. Laeva ahtri suunas liikudes ilmus ESTLINE’i teksti teises otsas juurde veel üks ava
(tähistatud horisontaalse oranži joonega). Plaat oli lahti rebitud, tõenäoliselt mööda pikisuunalist
keevisõmblust. Raamakaared olid keevisühendusest lahti rebitud ja selgelt nähtavad. Ilmset lokaalset
mõlki ei täheldatud ja tundus, et koormus on jaotunud ühtlasemalt võrreldes esimese kahjustusega, kus
lokaalne mõlk oli selgesti nähtav.
Võimalikud põhjused / tõlgendamine
(See arutelu ei käsitle teist kahjustust ja keskendub ainult lokaalsele läbitungimiskahjustusele nr 1)
Läbitungimiskahjustuse nr 1 on põhjustanud laevast väljaspoole jäänud jõud või objekt, mõlkides laeva
külgkonstruktsiooni. Terasplaat oli paindunud sissepoole, välja arvatud kitsas terasest riba, mis paindus
väljapoole.
Mõlgi ja läbitungimiskahjustuse omadused ei ole tüüpilised ei lõhkeavale ega ka inimese poolt tehtud
lõikeavale.
On ebatõenäoline, et kahjustus oleks tekkinud kokkupõrkest merepinnal. Läbitungimiskahjustuse
mõlgi suund osutas veidi vööri suunas. Sellise vigastuse tekitamiseks oleks pidanud läbitungiv objekt
lähenema laevale ahtri poolt, parvlaeva Estonia suuna suhtes kaldu (umbes 45 kraadi). Samuti oleks
läbitungiva objekti kiirus pidanud ületama parvlaeva Estonia kiirust.
Sellise kahjustuse võimalik seletus võib olla kokkupuude veealuse objektiga, näiteks merepõhjas
asuva kiviga. Laeva mass (12 000 tonni) ületab oluliselt lõhe tekkimiseks vajalikku jõudu (500–1000
tonni).
Seega võib laeva külje all olev ebaühtlane pind tekitada kontsentreeritud jõude, mis võivad põhjustada
läbitungimiskahjustusi.
Aastal 1994 koostatud uuringuaruanne näitab laeva asendit merepõhjas külgsuunas, vt allpool. See
asend osutab asjaolule, et merepõhja kalle muutub vöörist umbes 1/3 laeva pikkuses. Selline kalde
muutus toob kaasa suurema koormuse piirkonnas, kus nähti videos esitatud kahjustusi.

Ühegi stsenaariumi korral ei saa nähtava kahjustuse suurus olla põhjuseks,
miks laev meile teadaoleva ajavahemiku jooksul uppus.

Ettepanekud
Tulemused ei saa muuta JAIC-i lõpparuandes esitatud järeldusi, sest sellise suurusega lõhe ei saa olla
põhjuseks, miks parvlaev Estonia meile teadaoleva ajavahemiku jooksul merepõhja vajus. Seega ei tundu
edasine uurimine parvlaeva Estonia huku põhjuse väljaselgitamiseks mõistlik.
Samas võidakse täiendava uurimise tulemusena selgitada lokaalse läbitungimiskahjustuse
tekkepõhjuseid.

Üksikasjalik skaneerimine või videomaterjal merepõhjast võib paljastada, kas merepõhjas on
kahjustuse tekitamiseks vajaliku suurusega kive (mitteametlikust videomaterjalist selgus, et
merepõhjas on selliseid kive).
Kuigi kahjustuste kohta on olemas suhteliselt head kaadrid, võivad sukeldujad kahjustuse
mõõtmisel ja skaneerimisel saada veelgi täpsemat teavet.
Merepõhjas oleva lokaalse läbitungimiskahjustuse analüüsimiseks ja selgitamiseks saab läbi viia
numbrilisi simulatsioone.
Merepinnal toimunud kokkupõrke stsenaariumi välistamiseks võiks koostada võimalikud
stsenaariumid, mida saaks seostada vaadeldava kahjustusega (parvlaeva Estonia ja läbitungiva
objekti suhteliste suundade ja kiiruste ning läbitungiva objekti vajaliku massi
kindlaksmääramine). See võimaldaks hinnata, kas selline kokkupõrke stsenaarium oleks
teoreetiliselt võimalik.
Kristjan Tabri, TalTech/MEC Insenerilahendused
Tauri Roosipuu, TalTech EMERA
Märten Vaikma, BWB
Ingmar Pill, BWB
Mart Luik, Välisministeerium
P.S. JAIC-i endine liige professor Jaan Metsaveer on videot juba enne meid näinud ja palunud juhtida
tähelepanu sellele, et ta nõustub siin tehtud järeldustega ja toetab neid.


Pole mingit põhjust arvata, et dokumentaalseriaali tootjad oma tooteid puhtalt teaduslikust huvist teevad. Nad peavad alati mõtlema ka toote kommertsedule ja seega asja vaatajate jaoks põnevamaks tegema. Nii, et antud seriaalist mingit püha tõde pole mõtet otsida.
Endiselt arvan, et oleks hea mõte algatada uurimine laeva asukoha, asendi ja seisukorra fikseerimiseks merepõhjas ja miks mitte ka püüda kaptenisillalt inimjäänuste väljatoomisega teha selgeks, kes viibisid laeva hukkumisel sillal!

[Fucs]

muig...

Läheb vana rada jälle kõik tundub.
Nii nagu algsel uurimisel, kus üks seltskond teadlaseid oli ühel seisukohal ja teine seltskond teisel seisukohal (ma ei räägi siin "tugidooliteadlastest"), nii ka praegu.
Hakkab jälle sama jura pihta.
Ühed ütlevad, et on nii ja teised ütlevad et ei ole
Ilma uurimata.

Kogu see jura ei liigu enne uuele tasandile ja kvaliteedile, kui pole läbi viidud pädevaid sõltumatuid uuringuid.

Seniks võivad kogu maailma teadlased ja "tugitooliteadlased" mõnuga vanaviisi edasi vaielda ja igaüks oma tõde kuulutada.
Mul saab kogu popcorn juba otsa, kogu seda kinu ekraanilt vaadates.
Lõputu seebiseriaal, nagu mingi Õnne 13 või Vaprad ja ilusad

Edit:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/f ... ruanne.pdf

[Svejk]

muig...

Läheb vana rada jälle kõik tundub.
Nii nagu algsel uurimisel, kus üks seltskond teadlaseid oli ühel seisukohal ja teine seltskond teisel seisukohal (ma ei räägi siin "tugidooliteadlastest"), nii ka praegu.
Hakkab jälle sama jura pihta.
Ühed ütlevad, et on nii ja teised ütlevad et ei ole
Ilma uurimata.

"Mis siin uurida - kõik on niigi selge!"
(Sa, Fucs, ikka mäletad, mida sa ennustasid, et mis nüüd toimuma hakkab..? )

See seltskond on ikka ennast ületanud, ma ütleks...
Auk on kinni mätsitud juba enne , kui uurima sai hakatagi, ja ega tegelikult uurima ei olegi väga vaja hakata, sest kõik on niigi selge...

Ühegi stsenaariumi korral ei saa nähtava kahjustuse suurus olla põhjuseks,
miks laev meile teadaoleva ajavahemiku jooksul uppus.

SIC!

Ettepanekud
Tulemused ei saa muuta JAIC-i lõpparuandes esitatud järeldusi, sest sellise suurusega lõhe ei saa olla
põhjuseks, miks parvlaev Estonia meile teadaoleva ajavahemiku jooksul merepõhja vajus. Seega ei tundu
edasine uurimine parvlaeva Estonia huku põhjuse väljaselgitamiseks mõistlik.


Üksikasjalik skaneerimine või videomaterjal merepõhjast võib paljastada, kas merepõhjas on
kahjustuse tekitamiseks vajaliku suurusega kive (mitteametlikust videomaterjalist selgus, et
merepõhjas on selliseid kive).
Kuigi kahjustuste kohta on olemas suhteliselt head kaadrid, võivad sukeldujad kahjustuse
mõõtmisel ja skaneerimisel saada veelgi täpsemat teavet.
.
Merepinnal toimunud kokkupõrke stsenaariumi välistamiseks võiks koostada võimalikud
stsenaariumid,

See ei pidavat teadus olema, kus kahelda ei tohtinud.
Kui kahelda ei tohtinud, siis oli usuküsimus...

P.S.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 02#p636502

Alguses oli raudpolt kindel väide, et sõjatehnikat Estonial ei veetud.... siis hopplaa....eeeee... eeeee... oi, veeti küll.
Teine raudpolt kindel väide on siiani olnud, et Estonial polnud mingit auku pardas... nüüd hopplaa.... eeeee.eeee, oi mingi auk ikka on jah.
Huvitav, et mis seal veel "hopplaa...eeee....eeee...." on ?

Aga põhiline.
Olgu selle relvaveoga ja sellega hämamisega kuidas on, AUK pardas on küll selline asi, mis ühel uurimiskomisjonil, tuukrifirmal, allveerobotitel jne ei oleks saanud jääda tuvastamata, leidmata, või "oihh... jäi juhuslikult kahe silma vahele".

Et ma ei ole seda uut dokut näinud. Kus täpsemalt see auk on ja kuidas seda doku käigus oli võimalik tuvastada ning fimida?
Kas see auk on kohas, kuhu oleks pääsetud uurima ka kohe ilma suurema vaevata? Kas see on kohas, mida tõenäoliselt tegelikult ka uuriti?
Nüüd oleks huvitav kõrvutada neid vee aluseid filmimisi (ROV ja tuukrid) ja kohti, mis videotes vahelt ära on lõigatud ning milledest osad siiani jäädavalt kadunud on.
Et kas on märgata süsteemset ja sihilikku varjamise katset.

*

Selge on nüüd see, et kõik kes selle augu olemasolu siiani on püüdnud kõikide vahenditega varjata, või siis ütleme kõik need, kes ei ole olnud siiani huvitatud sellest, et "kui seal auk peakski olema", et siis see välja tuleb, hakkavad nüüd leiutama kõikmõeldavaid "loogilisi" põhjuseid, miks see auk seal nüüd ikkagi on. Ja kui neil on teada tegelik põhjus, siis kõik need "loogilised" seletused saavad olema võimalikult kaugel tegelikust põhjusest. Ses suhtes saab olema huvitav jälgida ja analüüsida erinevaid isikuid/huvigruppe ja nende väljakäidavaid teooriaid (mida, uskuge mind, hakkab varsti tulema igalt poolt - ei pea siin silmas vandenõutoreetikuid, netikommentaatoreid, ega teemaga mitteseotud, või mitte kunagi seotud olnud isikute/ametkondade teooriaid)

[John]

Nonii, nii et siis minnakse ja ikka kontrollitakse laev üle? Vähemalt PPA pressiürituselt on selline mulje jäänud. Lõpuks ometi. Loodan, et on oma õppetunni kätte saanud ja ei jäta jälle salvestatud materjali kuhugi arhiivi peitu.

Mis puutub sellesse teise deformatsiooni mida väidetavalt on ka hipsteri salvestistest näha siis see, poisid ja tüdrukud, on ka põhjus miks me süstemaatiliselt ja järjepidevalt vaatleme struktuuri nii seest kui väljast läbi ning dokumenteerime KÕIK muutused peale vägivaldseid sündmusi nagu laeva põhja minek. Mitte ei keskendu ainult enda huvipakkuvatele objektidele nagu visiir/ramp ning mitte ainult põhja minemise järel vaid ka perioodiliselt järgnevatel aastatel. Saan aru, et allveearheoloogia tundub kallis KUID MS Estonia on nii suure profiiliga juhtum kui ka tänu Läänemere konservatiivsetele omadustele on see struktuur mis püsib seal otseses mõttes sajandeid. Puhtalt arheoloogia teadusest tulenevalt vajab seisukorra järjepidevat dokumenteerimist.

MS Estonia on ka selles suhtes ainulaadne eksemplar, et vandenõuteooriad on netos positiivse mõjuga, sõltumata sellest kui alusetud või ulmelised nad on. Seda sellepärast, et hoiavad prožektori valgust selle laiba peal ning ei lase rootslastel seda vaikselt vaiba/mere alla ära peita. Piisabki, et aeg-ajalt tekib mõni aktivist-opportunist nagu Rabe ja see hipster mis võtavad asja luubi alla sõltumata vastupanust ning näed, tulebki välja, et seal on sekundaardeformatsioone millest vähemalt pööbel ei tea. Paneb kontrastiks teised suured vandenõuteooriate religioonid nagu kuu maandumiste eitamine või kaksiktornid. Mõlemad puhtalt negatiivse mõjuga kus esimese põhimotiiv tuleneb kadedusest ning vajadusest ameeriklaste sajandi tehnilist saavutust maha teha. Teine jälle on täiesti vastupidine kus omistab pea Tom Clancy novelli väärilisi võimeid ameerika agentuuridele ja üritab täiesti pisendada/eirata islami usuhullust ning fanaatilisust.

Viimaks rootslased väärivad seda lõputut kahtlustamist ainuüksi selle sigaduse eest, et nad vähemalt osaliselt ei püüdnud niipalju surnuid välja tuua kui vähegi sai vaid üritati nii kiiresti asi ametlikult "kinni panna" kui vähegi sai.

[Fucs]

Kuna keegi niikuinii ei viitsi linkidel klõpsida ja veel vähem seal sisalduvat lugeda siis väike kopi-paste kah...

1994. aasta septembris reisiparvlaeval Estonia toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaoludeuurimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni ARUANNE

3.3 Komisjoni märkused Simulatsioonide ja mudelkatsete põhjal tehtud järelduste kasutamisel tuleb arvestada mitmete asjaoludega, mis teadlaste tegevust piirasid. Alljärgnevalt on neist piirangutest kirjeldatud mõnda olulisemat.

...

Õhu väljapääs
1) Kasutatud simulatsiooni tarkvarad ei võimalda arvestada nn lõksu jääva õhu fenomeniga.....
Mudelkatsed
2) Nagu ülal (vt p 3.2.4) öeldud, ei saa olemasoleva teabe alusel laevahuku teisi stsenaariume välistada. Samas ei olnud konsortsiumil ressurssi, et teha lõplikke mudelkatseid rohkem kui ühe versiooni kontrollimiseks.....

4.3. Vastuolud

1) Märgatavalt erinevad TUHH-i ja SSPA järeldused laeva kaadumise ja uppumise tingimuste osas:

−SSPA väidab, et püstivuse kaotanud laeva kreen ei saa ühtlaselt kuni uppumiseni kasvada, vaid pärast tekiehitise akende purunemist läheb laev suhteliselt kiiresti ümber. TUHH on aga seisukohal, et kiiret kaadumist ei pruugi toimuda;

−SSPA väidab, et püstivuse kaotanud laev pöörab ennast alati kõigepealt ümber ja alles siis hakkab uppuma. TUHH on aga arvamusel, et selline laev upub täielikult ka umbes 135º kreeni juures. Seejuures leivad mõlemad konsortsiumid, et pääsenute ütlused toetavad just nende seisukohta laeva asendist uppumise hetkel (vt nt SSPA 14, lk 12 ja HSVA lk 19);

−SSPA väidab, et kui laevas on minimaalselt 2104 m3 veevaba ruumi, siis laev ei upu, vaid ulbib põhi ülespidi veepinnal. TUHH on aga seisukohal, et laeva ei takista uppumast ka mitte 3500 m3 õhku.

2) Märgatavalt erinevad ka HSVA ja SSPA järeldused osas, mis puudutavad vee sissevoolu avatud vöörirambi kaudu. SSPA katsed näitasid, et täielikult avatud vöörirambist tungis vesi sisse kiirusega 1500-1800 t/min, tekitades 3-4 minutiga 46º kreeni. HSVA analüüs aga näitas
112-5 korda väiksemat vee sissevoolu, mis mh tähendab, et 3-4 minutiga tekkis laeval ainult 10º kreen. .....

5. Komisjoni järeldused

Komisjoni hinnangul saab refereeritud teadusuuringute alusel teha järgmised üldistatud järeldused:

1)parvlaev Estonia uppumine ühiskomisjoni poolt kirjeldatud põhjustel ja viisil on võimalik, ning seni kogutud tõendite alusel tuleb seda pidada lavahuku kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks;

2)samas, ainult uppumise mehaanika ehk laeva teadaoleva käitumise alusel ei saa välistada stsenaariume, mis eeldavad auku laeva põhjas või vee tungimist autotekile muul viisil kui vöörirambi kaudu. Seetõttu ei saa ka olemasolevatel tõenditel põhinevate teoreetiliste uuringutega selliseid teooriaid veenvalt ümber lükata. Kui soovitakse kindlalt tõestada, et laevakere on terve, tuleb laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada. Teatavasti ei ole seda kunagi tehtud;

3)pääsenute ütlusi kujul, nagu need on õnnetuse järgselt ülekuulamise protokollidesse talletatud, on võimalik kasutada erinevate, isegi vastuoluliste, teoreetiliste seisukohtade ja stsenaariumide kinnitamiseks. Seetõttu ei võimalda tunnistuste veelkordne läbitöötamine anda suuremat kindlust ühegi väljapakutud laevahuku stsenaariumi suhtes.

Tallinn, 16. veebruar 2009

[Ghostship]

See teadlaste memo küll eriti veenev ei ole. Süüdistatakse teisi (dokumentaali tootjaid) täpselt selles, millega ise tegeletakse. Vilksamisi nähakse mingeid kive ja kohe järeldus riiulist võtta - küllap seal paraja mõõduga kivi ikka kuskil põhjas oli. Rohkem sellised toredad teoreetikud tunduvad, palju usutavamalt kõlaks siis kui sama juttu räägiks mõni insener, kes sellise 10000+ tonni laeva ehituse ja projekteerimise juures praktiliselt ka tööd teinud.
Veidi OT, aga aastakümneid lugupeetud teadlased naeruvääristasid meremeeste teateid üksikutest hiigellainetest avamerel, nn ''rogue wave''. Polevat isegi teoreetiliselt võimalik, või noh kui siis anomaaliana kord miljoni aasta jooksul. Mingil hetkel rajati naftaplatvormid avamerel rogue wave jaoks soodsatele aladele ja varustati sensoritega. Mis selgus? Assa kurat, on olemas selline fenomen ja ei ole üldsegi nii haruldane nagu arvata võiks. Loo moraal Estonia kontekstis, teooria on tore asi, aga merel loeb ka praktika.

[Fucs]

Teadlased on ilma pädeva ja põhjaliku uurimiseta igasuguseid asju meile rääkinud juba 26 aastat.

Ma ei viitsi kõiki Estonia huku põhjuseid täpselt teadvaid teadlaseid välja otsima hakata, aga osad kuulsamad, kes kohe näppu jäävad

Šotimaal Glasgows asuva Strathclyde ülikooli laevauuringute keskuses töötav poola päritolu teadlane Andrzej Jasionowski & Hollandi teadlane Jan O. de Kat Hollandi mereuuringute keskusest... & Ateena tehnikaülikooli laevaehituse laboratooriumi juhataja professor Apostolos Papanikolaou....

Poola ja Hollandi teadlased väitsid esmaspäeval Stockholmis rahvusvahelisel konverentsil, et reisiparvlaev Estonia ei saanud uppuda nii, nagu seda on kirjeldanud laevahukku uurinud rahvusvaheline komisjon....

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... ?id=429695

Kaks Rootsi tehnikaülikooli jõudsid üksteisest sõltumatult järeldusele, et Estonia laevahuku põhjuseid on vaja täiendavalt uurida.

Götegorgis asuv Chalmersi tehnikaülikool ja Stockholmi kuninglik tehnikaülikool on seisukohal, et Estonia hukku uurinud rahvusvaheline komisjon pole käsitlenud mitut olulist katastroofiga seotud asjaolu...

https://www.aripaev.ee/uudised/2000/11/ ... t-uurimist

Eile Rootsi Raadio vahendusel avalikustatud uurimuse koostasid Göteborgis asuva Chalmersi tehnikaülikooli teadlased, kes tegelevad koos Šoti ja Hollandi kolleegidega Estonia huku ja kiire uppumise põhjuste selgitamisega....
https://www.ohtuleht.ee/209441/rootsi-t ... sjon-eksis

Eelmisel aastal andis Rootsi valitsus kahele teadlaste grupile 13,5 miljoni Eesti krooni suuruse summa, et nad vastaksid mõnele Estonia hukku puudutavale lahendamata probleemile.... ühte uurimisrühma juhtiv Chalmersi ülikooli professor Olle Rutgersson andis Rootsi raadiole intervjuu, milles ta teatas, et 1994. aasta septembris põhja läinud Estonia huku põhjuseks võis olla ka plahvatus laevas....
https://www.postimees.ee/1659639/teadla ... al-estonia
https://www.postimees.ee/1659333/teadla ... plahvatust

Göteborgis asuva Chalmersi tehnikakõrgkooli uurijategrupi mudelkatsed näitasid, et 1994. aasta katastroofis voolas parvlaev Estonia autotekile varem arvatust suurem kogus vett, mistõttu võis laev uppuda kiiremini kui seni väidetud....
https://www.postimees.ee/1624753/teadla ... -kiiremini

jne jne...



Lisalugemist
http://www.seainfo.se/files/Letter-Esto ... t-2016.pdf

[Svejk]

Nüüd oleks huvitav kõrvutada neid vee aluseid filmimisi (ROV ja tuukrid) ja kohti, mis videotes vahelt ära on lõigatud ning milledest osad siiani jäädavalt kadunud on.
Et kas on märgata süsteemset ja sihilikku varjamise katset.

Selle kohta oli konkreetne jutt.
Eestipoolsed komisjoniliikmed olid nördinud, et videomaterjal oli korduvalt teatud kohtadest puudu, st vahelt välja võetud/lõigatud, st kui tuuker liigub,
siis on näha salvestise kellaaeg ja kenasti näha et seal kus vaja, see sujuvalt "katkeb".
Konkreetselt oli artiklis mainitud tüürpoordi, mis sedasi korduvalt üle libistati.