www.militaar.net

toomas tyrk kirjutas:Pigem oli tegu hoopiski "pika käe" demonstratsiooniga meie "NATO sõpradele"

Combat range (radius) on mõõdetuna edasi-tagasi, ferry range on üks ots. Ei käi nad midagi 4000 km kaugusel edasi-tagasi. Ferry range 3000-5000 km on enamikel selle klassi lennukitel, vene Su-27 kaasa arvatud.

Tegevusraadius 4000 km kipub juba Tu-22 mängumaale.

12.10 oli muljetavaldav kõmin üle linna.

tervit,

23nda hommikul (enne paraadi) istusid kaks kahemootorilist lennukit igastahes Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaama (on see nüüd siis selle täpne nimetus?) Tartu mnt. poolses otsas. Niipalju kui jõudsin vaadata, siis tiibade all nägin vaid kahte valget paaki.

Kindlasti on see siit läbi käinud aga:
http://www.defense-aerospace.com/dae/ar ... July06.pdf

nokkloom kirjutas:Kindlasti on see siit läbi käinud aga:
http://www.defense-aerospace.com/dae/ar ... July06.pdf

Suhteliselt mõttetu artikkel. Esiteks ei anna lennuki kilogrammi hinna teisendamine hamburgeritesse mitte midagi. Teiseks pole selle teadmisega Eesti kontekstis midagi peale hakata. Ja kolmandaks ei käsitleta siin lennukite relvastusse võtmise kogukulu, vaid ainult lennuki enda hanget. Relvastus, hooldusseadmed, meeskond jms. jäetakse pildilt välja.

Mõrra-mõrra-mõrra.

Vikipeedia järgi tegi Saab Hollandile sellise pakkumise kunagi. 4,6 miljardit eurot 85 lennuki peale. Hinnas on lennukite hooldus ja pilootide koolitus järgmiseks 30. aastaks.

This price includes training of pilots and maintenance for the next 30 years

Kui Eesti ostaks 12 tutikat Gripenit sellise raha eest tähendaks see minu primitiivsete arvutusoskuste järgi 30 aasta peale 10,25 miljardit krooni. Ehk siis ca 341 miljonit EEK-i aastas.

Vikipeedia allikas:
http://www.nrc.nl/economie/article21517 ... olger_F-16



Nüüd näidake ette üüratu viga minu arvutustes, mis lükkab kogu mu jutu ümber. Peale selle, et andmed on pärit Vikist

Siia lisada kütus, relvastus/laskemoon ja sellega kaasnevad lennuvälja kulud juurde ning saamegi taas sellise suurusjärgu, millest siin juba kaks aastat jutustatud on.

Eks ta tuugalt tuleb, aga on võimalik

Kapten Trumm kirjutas:Siia lisada kütus, relvastus/laskemoon ja sellega kaasnevad lennuvälja kulud juurde ning saamegi taas sellise suurusjärgu, millest siin juba kaks aastat jutustatud on.

Eks ta tuugalt tuleb, aga on võimalik

Lisada tuleb ka lennupraktika.

Pilootide koolitus, lennukite hooldus ja kütus peaksidki lennupraktika põhilised kulud olema.

Ehk siis vaid kütus, lennuväli ja laskemoon.
Lennuvälja hakkame me niigi järgmine aasta ülal pidama.

Omavahel ei saa võrrelda muidugi tehingut, kus raha laotakse letti 2-3-4 aastaga ja kus tehakse seda 15 või 20 aastat.

Kui väga labaselt võtta, siis laenuintress ei ole alla 5% aastas, 10 aastaga on see ju 50% ja 20 aastaga 100%. Päriselt on see muidugi vähenev, aga mõte ei muutu - pikemaajaliste finantsskeemide korral tekivad väga suured hinnalisandid - sellest sõltub aga päris kõvasti tehingu hind.

Teine asi on siis, kui tehnikat ostetakse riiklikult struktuurilt - näiteks osta kasutatud lennukid Hollandi õhuväelt, siis saab loota, et saab maksta mingi perioodi peale ja intresse ei surata otsa.

Uue tehnika müügil on aga intressid vältimatud, need sisalduvad lihtsalt hinna ees ja hind sõltub ka makseperioodist. Tasuta raha erasektoris ei ole.

Tallinna külastavad Tšehhi hävitajad Gripen

http://www.postimees.ee/?id=152772

Järgmisel nädalal külastavad Tallinna Balti riikide õhuruumi valvavad Tšehhi hävitajad JAS-39 Gripen.

Tšehhi hävitajad saabuvad Tallinna esmaspäeva hommikupoolikul ja lahkuvad pärastlõunal. Lennuki meeskond ja Tšehhi õhuväeüksuse juhtkond teevad külalistele ülevaate hävitajatest Tallinna lennuväljal. Samas on planeeritud kahe Gripeni ülelend, teatas kaitseväe peastaap.

Hävitajatega tutvuvad ka kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras ja Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar.

No sellist lennukit ei saa ju ometigi vaadata ning mõelda midagi sellist:
"Mõttetu edvistamine, mida meil vaja pole" Loodetavasti hakkavad neil ikka suud vett jooksma.

http://www.postimees.ee/?id=154224

Venemaa õhujõud kavatsevad 2020. aastaks vahetada välja 80 protsenti senisest lennukipargist.

Õhujõudude ülemjuhataja asetäitja, kindralmajor Oleg Barmin rääkis täna ajakirjanikele, et riik hangib omale umbes 2000 uut ja modernset lennukit ning kopterit, vahendas Interfax.

Lisaks neile muretsetakse veel umbes 500 mehitamata lennuaparaati.

Sel aastal ostavad Vene õhujõud omale üle 80 uue lennuki ja kopteri, rääkis Barmin lennundusmessil MAKS-2009. «Umbes 200 lennukit ja kopterit lähevad remonti või moderniseerimisele.»

Kindralmajori väitel sõlmisid õhujõud kuueaastase lepingu hävituslennukite SU-34 ja MIG-29SMT ostmiseks.

Kommentaariks olgu öeldud nii palju, et ega neil eriti midagi muud üle ei jää. Teisalt tähendab see seda, et me peaksime ikkagi rohkem seda Eesti lennuväe jora ajama hakkama.

Lisaks 2000-dele lennukile/helikopterile ehitavad nad veel 5 lennukikandjat posu tuumaallveelaevu ja muud sarnast.


80% MIG-idest on roostetanud.
http://lenta.ru/news/2009/08/19/corrosion/