Zoig kirjutas: Varem Raketa-1 ümberehituse teemal spekuleerides jäi õhku küsimus miks seda laeva 64a hooaja alguses käiku ei võetud, on sellele ka mingi ammendav-loogiline selgitus? Kui tehniliselt oli tegu juba M mudeliga mida ei pidanud enam kohendama, siis äkki oli tegu ikkagi esimese kiirlaeva paberimajandusega mis kuidagi ei tahtnud õigeks ajaks paika loksuda?
Siin ma pakuks välja, et kuna oli niivõrd uus ja varasematest erinev asi, siis läks aega tundmaõppimisega ja proovisõitudega igasse võimalikku kohta. Kuidas annab kitsukesel Emajõel liikuda, kuidas käitub Peipsil erineva lainetusega (nii kõrgus kui suund), tuultega jne. Järgmiste tulekuga oli juba asi tuttav.
Zoig kirjutas: Seda et Raketa-2 omal aurul Narvani sõitis ja Kulgult edasi Tartusse ma küll ei teanud. Huvitav kas oli plaaniks suurvee ajal lihtsalt üle lennata ja loota, et piisavalt vett jagub? Mäletatavasti Lermontov ja Vanemuine sedasi sealt omal jõul Tartusse tulid.
Kas ta Narva päris omal jõul tuli, seda ma ei tea, Piiterisse toodi ehk mõne kuivlastilaeva pardal, sealt edasi võis vaikse ilmaga küll merd mööda tulla. Aga selle „R-2“ vett mööda Tartusse tuleku infoga on nii, et kas oli kirjas mõnes 1967.a. Edasi lehes, kui laev Tartusse saabus. Kunagi ammu sattus kaust vanade ajalehtedega ette. Või hoopis sügaval stagnaajal täiesti juhuslikult kuuldud väikeses raadiointervjuus, kus vestles „Tuuslari“ kapten.
„Joala“, „Lermontov“, „Vanemuine“ jt. tulid kevadel suurveega. Raketa puhul arvati, et ta süvis on täistiibadel sõidul vaid 50 cm ja lipsab ka suvel läbi. Aga ei mitte, kärestik on salakaval. Mõned vaksad kõrvale ja piisab.
Zoig kirjutas: Kas mingil ajajärgul on olnud ka konkreetseid plaane Omuti kärestikest laevadele kergemini läbitava kõrvaltee tekitamine? Ning tegelikult kas on olnud ka plaane Narvasse laevade läbipääsu võimaldavate lüüside tekitamist, või polnud see kuidagi majanduslikult põhjendatud ja ei hakatud isegi planeerima?
Pea iga riigikorra ajal v.a. vast Saksa aeg , oli Peipsi ühendamine Balti merega vähemalt ideena üleval olnud. Kõige kaugemale jõudis Vene Impeerium. Tsaariajal arutati kolme suunda
1) ühendus Väike- Emajõe kaudu Gaujaga. See oli tegelikult Bergide promo ja ei võetud tõsiselt
2) Pärnu -Viljandi veetee, sellest oldi huvitatud
3) üle Narva, see tõsiselt päevakorral. Leidsin kunagi netist ühe Venemaa XX saj.alguse ajaloo loengu jaoks uut materjali otsides Venemaa Teedeministeeriumi veeteede kava 1916 (sic!) aasta lõpust, kus oli kirjas, et Peipsi -Soome lahe ühendus rajatakse (vist) 1923-27. No igal juhul 20-tel. See tähendab, et pidid valmis olema päris kõvad projektid.
EW alguses sai ajakirjandusest lugeda isegi seda, et Pärnu suund vajaks 17 lüüsi ja üle Narva 10-t. Seal siis tuginetigi tsaariaegsetele eskiisidele.
Narva jõe süvendustöödega 30-tel aastatel pidi ka Omut lahendatama. Aga alustati jõe lähtmest, sealgi oli probleeme küll. Sõda katkestas kõik. Ja sovetiajal pidid isegi Zarjad Peipsilt väga ettevaatlikult ja täpselt teed jälgides Narva jõkke sisse sõitma.
Nõukaaeg oli suht vaikne, seoses Narva HEJ ehitamisega oli nagu olnud Ivangorodi kanalile lüüsi ehitamine ka päevakorral, aga tõmmati maha. Minu jaoks on see idee nagunii küsitav. Laevad sattunuks Joaorgu, mille laevatatavus on selgelt kahtlane. Aga et Narva jõgi kaotas peagi laevandusliku tähtsuse, siis edasi polnud nagu midagi kuulda. Peipsi oli perifeerne kohalik veetee, kus Tartu ja Pihkva sadamad omaette vaikselt nokitsesid., sovetivõime paelusid ikka suurprojektid a'la Siberi jõgede pööramine jne.
Kas nt Omuti lahendamine tasuks majanduslikult ära? Tammi ja lüüsi ehitamine on kindlasti odavam kui vähemalt 15 km pikk ümbersõidukanal. Pealegi saaks kasutada vee- energiat ja oleks lihtne läbivatelt alustelt pappi koguda.
Ainult reisi -ja turismilaevandusena vast ära ei tasuks, kuigi asja oleks võimalik küllalt suurele Piiteri turule ning sommidele ja svenssonitele osavalt promoda. Aga ta jääks pisikeseks "Rail Balticuks", kus räägitakse „sotsiaal-majanduslikust tasuvusest“. Juhul, kui leitakse ka kaubaveod, ehk küll. Ega Tartu sadam päris lambist paekillustiku, põlevkivi ja -tuha vedu ei plaaninud. Kui Lõuna-Eestis ja Pihkva kandis leitakse, et kulub ära, siis las käia. Aga ju siis pole vaja, see tähendaks olemasolevate väljakujunenud majandussidemete ümberkorraldamist ja mitutsugu huvigruppe koos intriigidega.
EDIT: Lisasin viimasele lõigule vaid kaks lühikest sõna (Ainult, ka), mis jutu mõtet täpsustavad. Meil ka siin foorumis küllalt juhuseid, kus minnakse kellegi pisut ebaselge väljenduse tõttu kohe valede järeldusteni
