60. leht 106-st

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 13 Juun, 2017 20:25
Postitas Zoig
aurik kirjutas: Ja uudiseid Soomemaalt. Paistab, et meie „Raketa-1“ elupäevad hakkavad ka otsa lõppema. Mullu ta veele ei pääsenud, selle aasta kohta pole selge, mis tast edasi saab. http://fleetphoto.ru/photo/209102/?vid=8532
Huvitav kas ainult tundub või on Raketa1 vahepeal läbinud veel ühe ümberehituse. Vanematel piltidel oli see pilastatud vöör ehitatud lahtikäivana, kuid selle pildi järgi tundub asi lõplikult kinni olevat. Aknad ei tundu ülevalgustatud pildil enam kergelt eemaldatavad olevat, samas vaheuks salongi ja vööriosa vahel on veel olemas.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 19 Juun, 2017 9:58
Postitas aurik
Zoig kirjutas:Huvitav kas ainult tundub või on Raketa1 vahepeal läbinud veel ühe ümberehituse. Vanematel piltidel oli see pilastatud vöör ehitatud lahtikäivana, kuid selle pildi järgi tundub asi lõplikult kinni olevat. Aknad ei tundu ülevalgustatud pildil enam kergelt eemaldatavad olevat, samas vaheuks salongi ja vööriosa vahel on veel olemas.
Kui vaadata seda kuue aasta tagust pilti http://fleetphoto.ru/photo/17943/?vid=8532 , siis selge, et nina kallal on kõvasti nikerdatud. Uks on sees vajalik, sealtkaudu pääseb ligi vööriosas asuvatele pollaritele. Aga kas katus enam tõstetav on, ei oska küll öelda. Fotodel on tegelikult liitekohad ja haagid selgelt näha http://fleetphoto.ru/ship/8532/
-----
Nüüd natuke tõelist ajalugu.
Mõned aastad tagasi leidsin muuseumide veebiväravas sellise pildi, peal aurulaev nimega "Leevaku"
leev.jpg
leev.jpg (81.85 KiB) Vaadatud 8766 korda
http://muis.ee/museaalview/1672398

Et ma ei mõistnud  laeva kohta midagi öelda, aastaarv oli ka ülikaugelt mööda, siis jäi mõneks ajaks seisma, aga hiljuti avastasin, et temast on riputatud üles veel  kaks  fotot.
Leevaku.jpg
Leevaku.jpg (88.98 KiB) Vaadatud 8766 korda
leevaku2.jpg
leevaku2.jpg (83.86 KiB) Vaadatud 8766 korda
http://muis.ee/museaalview/1456126
http://muis.ee/museaalview/1456127
Kammisin natuke netis ringi ja selgus, et tegu laevaga, mis osteti spetsiaalselt Leevaku tellisevabrikule. Ettevõtte omanikuks oli Artur Reinomägi, kes siis mõtles välja logistilise ahela ja laskis kogunisti vajalikes kohtades Võhandu jõge süvendada. Laeva ülesanne oli vedada Leevakult Räpinasse tellisepraame. Tellised sõitsid tammi juurde, teisel pool ootasid järgmised praamid, kuhu kivid tassiti. Sellele ma ei saanudki pihta, kas Võõpsus omakorda veel ümberlaadimine suurtele lotjadele toimus- osaliselt kindlasti.
Nagu piltidelt näha, tegeles laev puhkepäeviti inimeste sõidutamisega, praam sappa seotud.
Oli üsna selge, et tegu  mõne endise Tartu väiksema aurikuga ja pärast tuhnimist tuli välja, et osteti Leevakule 1923.a.
Uusi pilte nähes tekkis mul ühe konkreetse laeva suhtes kahtlus (mis veel 1922 Tartus reisiliine sõitis ja siis mitmeks ajaks ära kadus) Ja oligi. Kui vabriku asjad hapraks läksid (lõpetaski pankrotiga)- selgus, et kohalik savi osutus telliste jaoks üsna sobimatuks, ilmus alus uuesti Tartus välja.
Lk 49 keskel on foto pooleldi uppunud laevast. Kajastab õnnetust Räpinas 1923.a. suvel , kui veeti üle tammi, kett katkes ja vajus saba ees tagasi ning põhja. Olevat läinud päris mitu päeva, et ta sealt välja sikutada.
Nii et tegu „Karl Gustawiga“. Pärast Tartusse naasmist reisilaevade hulka ei loetud. Hiljem sai nime „Neem“, selle all ka lk 56 oleval „Oudova“ sõjapildil. Soveti ajal oli lõpuks kinnistatud abilaevana süvendaja „Peipsi-1“ juurde. Võimalik, et tema enda nimi oli lakooniline „P-1“. Süvendaja kanti kusagil 60-te keskel maha ja sadama jaoks otstarbeta, kuid kasutuskõlbliku laeva omandasidki vennad Konsad,
„P-1“-na ootab ta siin oma saatust...
http://muis.ee/museaalview/2726589
http://muis.ee/museaalview/2726586
-----
Veel Oudova pildi juurde
aurik kirjutas:
Manurhin kirjutas:
aurik kirjutas: Sellele pole ma pihta saanud, mis nime tsiviilelus "Ural" kandis või kuskohast ta üleüldse välja kargas.
Ehk mõni venelaste laevuke? Nt. Pihkvast pärit? Nime järgi võiks seda igatahes oletada.
See on tõesti kõige reaalsem variant. Pihkva laevastikust kahe maailmasõja vahel on paraku väga vähe teada.
Sattus ette väike loend Pihkva laevadest enne II maailmasõda. „Ural“ paraku ära mainitud pole. Aga see nimekiri tundus ka üsna poolik olevat.
EDIT: Samas võib "Ural" olla ehtne NSVL sõjakaater. EW aegsetest nuppudest saab lugeda, et vene poolel tsiviillaevu sõitmas väga ei nähtud, küll aga sõjaaluseid.
---------
Üks mitu aastat vana veaparandus-täpsustus
aurik kirjutas: Pärast "JC" uppumist regulaarne laevaühendus Tartu ja Pihkva vahel katkes kümneks aastaks (juhusõidud muidugi toimusid) , taastudes 1862.a. Järgmisel aastal sai liin hoo sisse eeskätt tänu tuttuuele, Rõika-Meleski klaasivabriku juures Stettinist toodud juppidest kokku pandud ligi 34m pikale ratasaurikule "Aleksander". Temaga paaris liini sõitev laev oli aga pisike ja 1869.a. monteeriti Pihkvas rongiga sinna Moskvast toodud detailidest kokku veel 3 m pikem alus, mis sai nime "Dorpat".
Apsakas oli tekkinud võõrkeelse teksti lohaka interpreteerimise tõttu. "Dorpati" jupid ehitati samuti Stettinis, toodi laevaga Sankt Peterburgi, pandi seal rongile ja sõitsid otse Pihkvasse.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 27 Juun, 2017 10:39
Postitas aurik
Nii, saab jälle õhusolnud küsimusi hakata klaarima
aurik kirjutas:
Manurhin kirjutas:
aurik kirjutas: Sellele pole ma pihta saanud, mis nime tsiviilelus "Ural" kandis või kuskohast ta üleüldse välja kargas.
Ehk mõni venelaste laevuke? Nt. Pihkvast pärit? Nime järgi võiks seda igatahes oletada.
See on tõesti kõige reaalsem variant. Pihkva laevastikust kahe maailmasõja vahel on paraku väga vähe teada.
Sattus ette väike loend Pihkva laevadest enne II maailmasõda. „Ural“ paraku ära mainitud pole. Aga see nimekiri tundus ka üsna poolik olevat.
EDIT: Samas võib "Ural" olla ehtne NSVL sõjakaater. EW aegsetest nuppudest saab lugeda, et vene poolel tsiviillaevu sõitmas väga ei nähtud, küll aga sõjaaluseid. [/quote]

„Ural“ osutus ikkagi tsiviillaevaks, kusjuures pihkvalaste kõige vägevamaks, 240 hobuseliseks puksiiriks. Teised olid seal tunduvalt väiksemad ja nõrgemad.
------
Ja nüüd meie Raketade juurde. Sain üht endist Tartu sadama töötajat (kuskuures olnud mõnda aega ka „R-2“ peal) tublisti pinnida. Selge, et nii palju aastaid möödas, aga infot tuli korralikult
Õhuaknad „R-2“ varasemal perioodil ei omanud mingit praktilist väärtust. Peipsil vähegi tugevama lainega sõidul ei saanud eespoolseid küljeaknaid nagunii lahti hoida, sest vesi pritsis sealt kohe sisse. Ninas olev teine aken kippus pidevalt katki minema, seepärast hoiti sageli seespoolt selle vastas tavalisi madratseid (sealt mõnede piltide pealt mulje, et aken on kinni pandud)
Nõukaaegse kooliga inimese jaoks oli üllatav teave, et jõelaevanduses toimis varustussüsteem väga hästi! Nii kui mingi asi vahetamist vajas, oli uus jubin väga kiiresti kohal vaatamata sellele, et Raketade tootmine lõpetati 1976.aastal. Seda ei osatud siiski öelda, kas hiljem tulid vajalikud jupid ikka veel tehasest või hoopis mõne maha kantud aluse pealt. Aga arvata, et tehases olid veel pikka aega korralikud laotagavarad olemas.
Nii et „R-2“ metamorfoos akendega võis olla täiesti plaanitud vahetus, mitte mingi intsidendiga seotud.

Ja nüüd- ilmsesti tuleb ajalugu „Raketa-1“ koha pealt ümber kirjutada. Oleme olnud lohakad, aga venelased panid tähele, et selle pildi peal on näha ahtris nr 3! Võimalik, et väga hästi järgneval fotol ei paista, aga korraliku suurendusega oli selgesti näha!
R3-91B.jpg
http://muis.ee/museaalview/2710086
Minu esimene mõte nende avastuse peale oli see, et äkki ajasid maalrid viimane kord laevu värvides purjus peaga alused segi ja vahetasid 1 ja 3 numbrid kogemata ära. Aga paistab, et mitte.
Sadamamehel oli meeles, et „R-3-l“ oli teistega võrreldes mingisugune konstruktsiooniline erinevus. Ja tulemus olevat olnud selline, et kui nr 1 ja 2 olid Peipsil korraliku lainega sõitnud nagu munakividel (sama asja mainitakse ka Pihkva pool oma Raketade kohta) , siis nr 3 oli liikunud hoopis sujuvamalt ja pehmemalt. Nii et Soome läks päris kindlasti „Raketa- 3M“. Täiesti loogiline- ikkagi viimane Tartus käigus olnud Raketa.
Kuidas seletada „R-1“ tüürilabade kuju muutust? Ju said vanad millalgi viga ja uued, mis pandi, olid teistsuguse kujuga. Ex- sadamatöötaja rääkis mõnest juhusest, mille tõttu „R-2-l“ tuli pärast vinti vahetada.
Aga millal „R-1“ ja „R-3“ oma värvkatet võisid justkui muuta? Kas 1990.a. kevadel või enne 1985.a. suve. Meil siin juba varem rippuvatel Pihkva 1985 ja Piirissaare 1989 piltide peal on pontooni ääres kindlalt üks-sama laev. (katuse peal ninaosas näha üht väikest jubinat, mida teistel polnud) Loogika ütleb, et uut moodi värvimised olid kõige reaalsemad pärast „R-1“ õnnetust 1983.a. Jupikaupa hakkab "Edasis" olnud artikkel meenuma. Laeva rammiti mootoriruumi kohalt, sai korraliku augu ja hakkas vajuma, meeskond suutis ta lähedal olevale madalikule suunata.
Ma ei oska seletada, kuidas värvilahenduste vahetus mul võis kahe silma vahele jääda, aga ... edaspidi viibisin Tartus üsna lühikeste juppide kaupa (1986 Piirissaares-Pihkvas käisin „R-2-ga“) ja kui laevu eemalt vaadata, siis on kõigepealt näha ikkagi värvikatet. Küllalt väikeselt maalitud number ei hakka igast rakursist pealegi üldse silma. Ja kui näed roolikambri küljel või ahtris olevat numbrit, siis ei pööra pisut erinevale värvilahendusele tähelepanu.
Nii et juba märgitud Pihkva ja Piirissaare fotode peal on pea kindlalt „R-1“
Vot siis sellised asjad!
Venelased lubasid mulle saata uusi pilte "Rosetta" tüürilabadest, tiibadest ja põhjast. Head mehed, kes lubavadki, aga ootame ära. Kui tulevad, siis riputan üles.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 28 Juun, 2017 16:02
Postitas aurik
Mõned momendid veel „intervjuust“ sadamamehega.
Mitmetelt fotodelt tuttav mees musta mantli ja kaabuga oligi tõenäoliselt registri esindaja. Igal aastal navigatsioonihooaja alguses oli mõni seltsimees Pihkvast, kus nad pesitsesid, sõitnud Tartusse laevu üle vaatama. Idee poolest pidid nad jälgima kõikide aluste sõidukatsetust. Reaalsuses piirdusid nad esimesel päeval kiirlaevadega ja siis niipalju kui aega jäi, mõnega veel. Õhtul joodeti korralikult purju ning hommikul löödi juba käega ja lubati kõik alused sõitu.
Päris mitmed avariid - enamjaolt kokkupõrked mitmesugu veealuste objektidega, vaikiti maha, muidu oleks pärast remonti pidanud jälle register kohale ronima. Vigastuste parandamine käis väga kähku ja operatiivselt. Et suuremad alused kuulusid miskitpidi ka sõjaväe arvestusse, kutsuti kiiresti Raadi sõjaväeosast (lennuki)keevitajad, kes ka laevakeretöödega suurepäraselt toime tulid
„R-3“ mahalaadimisel oli mees ise osalenud. Laev toodi raudteeplatvormil kuni jõesadamani välja ja siis tõsteti suurte laevakraanadega pukkidele. Tiivad ja kõik muud väljaulatuvad osad olid maha monteeritud ja pandi Tartus uuesti külge. Siis oligi midagi teistmoodu tehtud.
Venemaalt saabusid uued vaated „Rosettast“, riputan kolm neist siia.
Rosetta3.jpg
Rosetta.jpg
Rosetta1.jpg
Natuke tänuväärset infot tuli ka ME Tartu Jõesadam viimaselt ülemalt. „Raketa“ müüdi Soome 1993.a. sügisel ja oli edasi mõnda aega seismas Pirita jahisadama kail. Mingit teemat laeva paberite vormistamisega üleval polnud.
Uurisin siis veel lähemalt tema Soome perioodi. Oli viidud Helsingisse, seal ilmselt sõitma ei hakanud ja müüdi edasi uutele omanikele, kes ta 1995.a. Päijänne järvel lõpuks liikuma said.
Number 314 ujus trükisõnas välja ajakirjas Classic Fast Ferries 2002 nr 2.
Ajakirja lugedes tuli mul kentsakas mõte.... Laev müüdi Tartust ära ajal, mil kirjutamine oli enamjaolt käsitöö, mitte klõbistamine. Ja pabereid võidi ka vormistada käsitsi. Võtsin paberilehe ja pastaka ja üritasin kirjutada ühe jutiga, veidi kitsalt ja viltuselt kombinatsiooni 3M. Paari korraga oli soovitud tulemus käes. Kes tahab, võib ise proovida.
Versioon kõlab muidugi imelikult, kuid võimatut pole siin midagi, nii et veel ühel omanikuvahetusel ja paberite vormistamisel võis M vabalt transformeeruda 14 -ks. Ega soomlased ei pidanud nendest M ja muudest lühenditest suurt midagi teadma. Aga numbreid tundsid.
Aga kui see võimalus tõesti õigeks osutub ( kontrollida on seda väga raske, aga kusagil Eesti arhiivis võib vedeleda laeva Soome müügi akti teine eksemplar) siis ... „R-1“ tegelik seerianumber jääks tõesti sinnakanti! See kokkusattumus panigi aluse aastaid kestnud veale.
Üks Raketade andmebaas nimetab seerianumbriga 322 laeva (viimane nimi Ukrainas „Федiр Кушнiров“) põhitüüpi laevaks, teine jätab lahtiseks.
Aga mis siis „Raketa-1-st“ sai? Jõesadam erastati 1994 .a.suvel ja kogu vara läks AS-le A.G.T
Järelikult edasi EMEX. 90-te keskel oli tegelikult Postimehes artikkel nende tegevusest, kus anti teada, et päris mitmed alused seda teed pidid käima.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 28 Juun, 2017 21:09
Postitas aurik
Raketade teema lõpetuseks veel natuke
1993.a. Soome müüdud laev oli nagu kogu muu jõesadama kraam, linnavara. Kindlasti olid linnavalitsusel olemas vara müümiseks valmistrükitud standardblanketid. Aga sellistes paberites oli müüdava objekti koht tühjaks jäetud. Kui taheti seda ka peale trükkida, tuli paber keerata kirjutusmasinasse tagasi ja katsuda sättida täpselt õigesse kohta. Aga võis ka tühjad kohad täita käsikirjas. Ja inimeste käekiri on ikka- kellel loetav, kellel peab kõvasti mõistatama.
Spkflot.ru siis annab teada, et üks 1963.a. ehitatud Raketa sai nimeks „Taifun“ . Millal ta selleks „Fjodor...“ ümber nimetati, märgitud pole. Üks Ukraina Raketade andmebaas mainib küll „Taifuni“ , aga mitte tema uut nime. Vaatasin, et kes see mees võis olla. Ainuke tõsisem kandidaat tundus olema üks 1975.a. surnud sõjaveteran, päris mitmete ordenitega autasustatud. Nii et uus nimi jäi kohapeal päris lühiajaliseks.
Laeva Ukraina perioodist pildiviited. Teine aken on kõvasti kinni, aknad ka klapiks. Värvilahendus küll hästi ei sobi, aga pärast tiibade Tartus tagasimonteerimist ja ülevärvimist võis saada mis iganes välimuse.
http://113.r.photoshare.ru/01138/00adbd ... dde518.jpg
http://113.r.photoshare.ru/01138/00adbd ... 52ea22.jpg
http://131.r.photoshare.ru/01314/00c894 ... 86a3d8.jpg
http://139.r.photoshare.ru/01393/00d491 ... e6e102.jpg
Mina ei suuda kolmandalt pildilt välja lugeda, kas ta tegelikult oli M-laev või tavaline

EDIT: Tont võtaks, just praegu avastasin, et seesama imelik jubin, mis oli 1985 Pihkva ja 1989.a. Piirissaare piltidel kaipoolsel laeval, oli ka "Fjodori... " katusel samas kohas olemas! Järelikult tehti "R-3" värvikatte muutus alles 1990.a. navigatsiooni eel! Siis pole ime, et seda keegi tähele ei jõudnud panna!

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 29 Juun, 2017 1:25
Postitas Zoig
Sama seeria 14.08.91a foto põhjal (http://muis.ee/museaalview/2710081) proovisin veidi aru saada kas midagi on teisel kaile tõstetud Raketal näha. Kui värvigammat väga väänata, siis suurendades on seal kirjas pigem 1 või lihtsalt korrapärane müra. Kõrvale joonistasin ka selle numbri kuju nagu ta mulle hetkel paistis, esimese hooga arvaks, et see on pigem soovmõtlemine. Samas ei ole selle ajastu Raketa 1 markeeringut näinud, võimalik et oligi erinevalt sama kuupäeva Raketa 3 numbrist see oluliselt suuremana maalitud.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 29 Juun, 2017 10:42
Postitas aurik
Zoig kirjutas:Sama seeria 14.08.91a foto põhjal (http://muis.ee/museaalview/2710081) proovisin veidi aru saada kas midagi on teisel kaile tõstetud Raketal näha. Kui värvigammat väga väänata, siis suurendades on seal kirjas pigem 1 või lihtsalt korrapärane müra. Kõrvale joonistasin ka selle numbri kuju nagu ta mulle hetkel paistis, esimese hooga arvaks, et see on pigem soovmõtlemine. Samas ei ole selle ajastu Raketa 1 markeeringut näinud, võimalik et oligi erinevalt sama kuupäeva Raketa 3 numbrist see oluliselt suuremana maalitud.
Minu mälu järgi markeeringuid ei muudetud. Standard oli 20 aastat ühesugune. Ring, ülevalpool poolkaares PAKETA (ei välista, et mõnel aastal oli RAKETA) ja number keskel-all.

EDIT: ja M rigist väljapool paremal ülal

Nii nagu sellel 1970.a. pildil
RaketaPJ.jpg
Mul on kuri kahtlus, et seose müütilise "Raketa 314" ja meie "Raketa- 1M" vahel leiutasid venelased ise. Ajakirjas http://www.classicfastferries.com/cff/p ... 2002_2.pdf endas oli 15.a. tagasi kirjas järgmist viisi
Built in 1963 by the Feodosiya Shipyard, Ukraine, it was not until 1993 that this Raketa arrived in Finland. Before that it had been
operating in Estonia as Raketa 314
Ma poleks ilmselt pihta saanudki, kui laeva nimi polnuks antud kursiivis. Nüüd oli kohe aru saada, et ühe väikese kriipsu abil saaks 14-st teha M-i.
Tegelikult polegi enam tähtis, kas vea tegid põhjanaabrid või oli keegi ajakirja toimetuses lohakas.
Nüüd saaks meie Raketade eluloo juba üsna kenasti kirja panna. (nagu ka paljude teiste XX sajandi kohalike reisilaevade oma) Ainuke, mis on lõpliku lahenduseta, on see, kas "R-3" oligi algupärane M-laev, mille tagaotsa lihtsalt ümber sätiti või tehti tõesti totaalne perestroika. Aga arvata, et nende käest, kes kindlalt teadsid, ei saa enam küsida :(
Ma usun, et Pegassi noor kapten tõlgendas kunagise "R-1" kapteni sõnu veidi valesti. Hr Heldur Ipsberg võis vabalt öelda, et "üks Raketa ehitati ümber" , aga noormees võis mõista nii, et "Raketa nr üks ehitati ümber"

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 29 Juun, 2017 21:39
Postitas aurik
Mis siin ikka venitada, kuna oli vaba aega, siis tegin „raketade“ ajastust kompaktse ülevaate. Muidu on infokillud mööda foorumi lehekülgi laiali. Mõningaid varem kirja saanud fakte on uuendatud. Ja kohe sissejuhatuseks- kõikide mootorid olid 1200 hj.
Raketa -1M Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber pole teada. Projekt 340МЭ ehk M-tüüpi (madalalt vees istuv) laev. 1963.a. sügisel oli toodud Narva. Tartusse saabus treileril 1964.a. jaanuaris . Sõite alustas sama aasta suvel. 1968-76.a. kandis nime „Peipsi Jõnn“ .1983.a. maikuus rammis teda Samolva lähedal venelaste kalapaat, mille tagajärjel alus uppus, kuid tõsteti välja ja pärast kiiresti teostatud remonti jätkas peagi sõite. Viimane navigatsioon- kindlasti sõitis terve hooaja 1989.a. 1990.a. kevadel lasti jälle vette, kuid suve keskpaiku oli taas kaldale tõstetud. Seisis kaldal mitu aastat. 1994.a. suvel erastati jõesadama varad aktsiaseltsile A.G.T . Lõplik saatus teadmata, kuid arvatavasti läks vanarauaks.
Raketa-2M Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber pole teada (reaalne on 409, aga pole välistatud ka 415). Projekt 340МЭ. Tartusse saabus 1967.a. suvel. Lasti vette juba Narva (Kulgu) sadamas ja Tartusse jõudis veeteed mööda. Narva jõel Omuti kärestikest ülesõidul said tiivad kannatada ja neid tuli Tartus kohe remontida. Ilmselt jõudis siiski samal aastal mõned sõidud teha. 1968-76.a. kandis nime „Tuuslar“ (Mõlemale laevale nime saamiseks korraldati Tartus 1968.a. avalik konkurss. Paraku uued nimed inimeste seas ei juurdunud, neid kutsuti ikka suupäraselt „raketadeks“)
Viimane navigatsioon 1988. Amortiseerus laevadest esimesena. Seisis kaks aastat kaldal. 1991.a. pidi saama seisvaks laev-baariks. Emajõe ääres Vabaduse puiestee pargis praeguse HTM majaga kohakuti ehitati talle puust kai, anti nimi „Junga Baar“ ja viidi juba uude kohta seisma. Ei saanud siiski tegevusluba. Suve II poolel viidi treileriga Narva-Jõesuuse, lasti seal vette ja veeti puksiiris Piiterisse. Edasine saatus teadmata.
Raketa- 3M Ehitatud Feodossias 1963..a. Ehitusnumber 322. Projekt 340 (ehk tavaline "Raketa"). Algselt kodusadam Kiiev. Esimene nimi „Taifun“ , mitte varem kui 1976.a. sai nime „Fedir Kušnirov“. 1978.a. sügisel vahetati „Zarja 2“ vastu ja saabus Tartusse 1978.a. lõpus. Toodi rongiplatvormil, tiivad ja muud väljaulatuvad osad olid sõidu ajaks küljest eemaldatud. Tartus monteeriti uuesti paika, kuid selle käigus algne konstruktsioon muudeti originaallahedusega M-tüüpi laevaks. Ümberehituse tulemusena sai teistega võrreldes suurema lainetusega sõidul paremad sõiduomadused. Viimane navigatsioon Eestis 1990.a. Edasi seisis paar aastat kaldal. 1993.a. sügisel müüdi Soome. Alates 1995.aastast sõitis mitmesugustel ekskursiooni- ja huvisõidu marsruutidel Päijänne järvistul. Kuni 2001.aastani nime all „Suvijet“, edasi kannab nime „Rosetta“. Läbis u. 15 aastat tagasi põhjaliku ümberehituse, mille käigus muudeti roolikambri asukohta ja seati sisse päikesetekk. Alates möödunud aastast pole kasutatud.
„Raketade“ kasutusest Emajõel-Peipsil.
Esimestel aastatel rakendati tellitud ekskursioonidel mitmesugustesse sihtkohtadesse eesotsas Pihkvaga ja tavalistel huvisõitudel, peamiselt kuni 2,5 tundi kestnud huvireisidel Peipsile. 1964.a. oli kavas avada kiirlaeva abil reisiliin Tartu-Mustvee-Narva, kuid samal aastal algas Peipsil madalveeperiood, mis mõjutas loomulikult seotud jõgesid ning sellise laevaga polnud enam võimalik Narva jõe ülemjooksul asuvaid Omuti kärestikke ohutult läbida.
Alates 1969.aastast võeti üle laevaliin Tartu-Piirissaar- Pihkva väljumisega Tartust hommikul kl. 8.00. Liin alustas alati tegevust maikuu alguses kohe pärast maipühi ja lõpetas septembri teisel poolel. Plaanilised peatused olid eri aastatel ja erineva sagedusega ka järgmistes kohtades: Samolva, Mtež ja Värska. Väljumine oli igapäevane, välja arvatud pühapäev, 1989.aastal ka esmaspäev. Liinil oli korraga üks laev, teine sõitis tellitud ekskursioone ja huvireise. Ka veel 70-te algupoolel Emajõe äärsetes paikades mõnikord nädalavahetusel peetud rahvapidudele sai kiirlaevaga sõita. 70-te aastate keskel prooviti eraldi ka suvist regulaarreisiliini Tartu-Värska-Pihkva, kuid erilise eduta.
1979.a. pärast viimase „Raketa“ saabumist otsustati tihendada ühendust Piirissaarega. Algselt väljus laev esmaspäevast laupäevani igal õhtul ning pühapäeviti kaks korda- kl 10.00 ja (vist) 15.30. Paraku oli enamikel päevadel väga vähe reisijaid ja peagi jäeti alles vaid reede ja pühapäeva väljumised vaatamata sellele, et tollane kalurikolhoos „Peipsi Kalur“ lubas igal sõidul 12 kohta ise kinni maksta.
80-teks aastateks oligi kasutus täiesti välja kujunenud. Pihkva ja Piirissaare reisiliinid ning 1-2 päevased ekskursioonid. Viimased olid reeglina peatusega Pihkvas ning sageli lisaks Piirissaarel. Ööbimispaik oli peamiselt Värska. Külastati ka Talabski saari. Laevade sõidud toimusidki sellel kümnendil enamuses Emajõe suudmest lõuna poole. Põhja suunas Rannapungerjani oli tellimusi vähe.
1990.a. sõitsid „Raketad“ ainult ettetellitud ekskursioone. Regulaarliinidel tegutsesid juba uued „Polesje“ tüüpi tiiburid.
Piletihinnad
70-tel aastatel Tartu- Pihkva üks ots 2 rubla 45 kopikat. Tartu-Piirissaar 1.20
Võrdluseks, pooleliitrine viinapudel maksis 70-te II poolel 4.12
80-te algupoole pandi hinda juurde. Tartu- Pihkva 3.70, Tartu-Piirissaar 1.85. „Poolik“ maksis nüüd 5.30. Tallinn-Tartu bussipilet peatusteta ekspressliinil samuti 3.70
Lõppu üks seniavaldamata jäädvustus 1964.aastast
R-1Pihkvas.jpg
Pihvalased olid isegi pisut kadedad, et esimene Peipsi kandi kiirlaev just Tartusse sattus

Lihtsalt olid sellised ajad.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 29 Juun, 2017 21:45
Postitas Zoig
aurik kirjutas: Nüüd saaks meie Raketade eluloo juba üsna kenasti kirja panna. (nagu ka paljude teiste XX sajandi kohalike reisilaevade oma) Ainuke, mis on lõpliku lahenduseta, on see, kas "R-3" oligi algupärane M-laev, mille tagaotsa lihtsalt ümber sätiti või tehti tõesti totaalne perestroika. Aga arvata, et nende käest, kes kindlalt teadsid, ei saa enam küsida :(
Ma usun, et Pegassi noor kapten tõlgendas kunagise "R-1" kapteni sõnu veidi valesti. Hr Heldur Ipsberg võis vabalt öelda, et "üks Raketa ehitati ümber" , aga noormees võis mõista nii, et "Raketa nr üks ehitati ümber"
Nende viimase kolme Rosetta pildi järgi ütleks, et kui just veovõlli väljumise kohta korpuses ei muudetud, siis on see kindlasti tehasest juba M mudel. Normaalsüvisega isendi puhul oleks veovõlli nurk oluliselt laugem ning selle väljumise koht korpusest oleks rohkem vööripoolt. Laeva joonise järgi eeldaks veovõlli väljumise nurga ja asukoha muutmine ka mootori liigutamist. Ma pole raketa konstruktsiooniga piisavalt kursis, et isegi arvata kui mastaapne või keerukas selline töö praktikas oleks.

Seega kui Raketa 3 on ikkagi juba tehasest M mudel, siis tekib küsimus mis põhjusel on tüürilabad ikkagi rohkem lähestiku kui teistel laevadel? Nii Raketa 1 kui Raketa 3 on mõlemad 63a laevad.

Kas on võimalik, et "üks Raketa ehitati ümber" võiks tähendada hoopis mingit muud ümberehitust kui normaalsüvisest M mudeliks ehitamist?

Selle mõttekäigu ilmestamiseks lõikusin nominaalsüvisega Raketa 180 külge ülemisest Raketa 141 küljest tagumise osa.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 29 Juun, 2017 23:33
Postitas aurik
Zoig kirjutas: Nende viimase kolme Rosetta pildi järgi ütleks, et kui just veovõlli väljumise kohta korpuses ei muudetud, siis on see kindlasti tehasest juba M mudel. Normaalsüvisega isendi puhul oleks veovõlli nurk oluliselt laugem ning selle väljumise koht korpusest oleks rohkem vööripoolt. Laeva joonise järgi eeldaks veovõlli väljumise nurga ja asukoha muutmine ka mootori liigutamist. Ma pole raketa konstruktsiooniga piisavalt kursis, et isegi arvata kui mastaapne või keerukas selline töö praktikas oleks.

Seega kui Raketa 3 on ikkagi juba tehasest M mudel, siis tekib küsimus mis põhjusel on tüürilabad ikkagi rohkem lähestiku kui teistel laevadel? Nii Raketa 1 kui Raketa 3 on mõlemad 63a laevad.

Kas on võimalik, et "üks Raketa ehitati ümber" võiks tähendada hoopis mingit muud ümberehitust kui normaalsüvisest M mudeliks ehitamist?

Selle mõttekäigu ilmestamiseks lõikusin nominaalsüvisega Raketa 180 külge ülemisest Raketa 141 küljest tagumise osa.
Mina ka nii tarka tehnikat ei jaga, seda ma ei taibanud küsida, kas veovõll oli olnud küljest võetud, öeldi, et kõik mis kerest eemal. Ma ei oska öelda, kui raske tehniliselt selline ümberehitus võis olla, teada, et valgevenelased sellega juba 60-te alguses hakkama said. Mootorivahetus polnud mingi kunst. Kiirlaevade mootorid ei kestnud pikalt.
Ma olen kunagi joonisel näinud mõlema tüübi pikilõiget, väga suur teadus mootori nihutamime pisut teise asendisse vundamenti kohendades ei saanud olla.
spkflot.ru on muidu olnud üsna usaldusväärne. Ta annab laevale kindlalt põhitüübi ja märgib, et 64 reisijakohta. M-laevadel oli projektijärgsellt 50, aga eranditult kõigil Tartu omadel oli lubatud 56 reisjat. Kõigil oli salongides täpselt selle jagu pehmeid istmeid. Nr 3-l oli tegelikult salongi tagaosas olnud baarilett välja lõhutud ja sinna asemele seina äärde pandud nii kahe meetri laiune diivan.
Tegelikult võtsid Tartu "Raketad" vajadusel ja kapteni torina saatel mõnikord rohkem sõitjaid peale. Kuidas sa ikka nelja-viit inimest niisama pontoonile maha jätad.

Karta, et need sellid, kes otsest ümberehitust läbi viisid, on kõik juba läinud. Mingit valgust võiks heita arhiivis jõesadama kaustades tuhnimine, aga kes seda ikka viitsib niisama teha.

EDIT: Uurisin veel seda "Fjodor..." pilti, kus tiivad näha. Segab, et tagapool on sabaga siiapoole üks "Meteor" tüüpi laev, tundub, et just tema tüürilabad(neid oli 2) on edukalt näha. On' s soovmõtlik või mitte, aga ma ei leia kuidagi kahte Raketast väljuvat laba. Ühte keskele võib hea tahtmise korral paremini kujutleda.
spkflot.ru andmetel oli esialgselt peal М50-6 mootor. Niipalju, kui raketade kohta mootoriandmeid on toodud, on see M-laevadel väga erandlik.

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 30 Juun, 2017 12:30
Postitas aurik
Nii, klaar

" Fedir..."
FedorK.jpg
tavalise "Raketa" lahendus
Rtaga.jpg
M-aluse standardlahendus
RMtaga.jpg
RMtaga.jpg (188.83 KiB) Vaadatud 8104 korda
Minu jaoks enam küsimusi pole. Enda arvutis sain "Fedjat" veel suurendada. Muutsin raketaülevaates vajalikud kohad ära.

Kõvad mehed olid Tartu sadamas omal ajal tööl!

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 30 Juun, 2017 19:57
Postitas Zoig
Täiesti nõus, Rosetta/Raketa-3 peab olema ikkagi tavalisest 340 mudelist 340ME mudeliks ehitatud variant. Kinnitused ja kogu lahendus sünnipärasel 340ME mudelil on hoopis teises kohas. Järelikult sama töö käigus liigutati ka mootorit ja sõukruvi võlli M mudelile sobivamasse kohta. Selle töö teostamiseks oli neil sel hetkel ju lausa 2 laeva kohapeal millelt malli võtta. Tüürilabad tunduvad olema lühemaks lõigatud tavasüvisega isendi omad.

Varem Raketa-1 ümberehituse teemal spekuleerides jäi õhku küsimus miks seda laeva 64a hooaja alguses käiku ei võetud, on sellele ka mingi ammendav-loogiline selgitus? Kui tehniliselt oli tegu juba M mudeliga mida ei pidanud enam kohendama, siis äkki oli tegu ikkagi esimese kiirlaeva paberimajandusega mis kuidagi ei tahtnud õigeks ajaks paika loksuda?

Seda et Raketa-2 omal aurul Narvani sõitis ja Kulgult edasi Tartusse ma küll ei teanud. Huvitav kas oli plaaniks suurvee ajal lihtsalt üle lennata ja loota, et piisavalt vett jagub? Mäletatavasti Lermontov ja Vanemuine sedasi sealt omal jõul Tartusse tulid.

Kas mingil ajajärgul on olnud ka konkreetseid plaane Omuti kärestikest laevadele kergemini läbitava kõrvaltee tekitamine? Ning tegelikult kas on olnud ka plaane Narvasse laevade läbipääsu võimaldavate lüüside tekitamist, või polnud see kuidagi majanduslikult põhjendatud ja ei hakatud isegi planeerima?

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 01 Juul, 2017 10:14
Postitas aurik
Zoig kirjutas: Varem Raketa-1 ümberehituse teemal spekuleerides jäi õhku küsimus miks seda laeva 64a hooaja alguses käiku ei võetud, on sellele ka mingi ammendav-loogiline selgitus? Kui tehniliselt oli tegu juba M mudeliga mida ei pidanud enam kohendama, siis äkki oli tegu ikkagi esimese kiirlaeva paberimajandusega mis kuidagi ei tahtnud õigeks ajaks paika loksuda?
Siin ma pakuks välja, et kuna oli niivõrd uus ja varasematest erinev asi, siis läks aega tundmaõppimisega ja proovisõitudega igasse võimalikku kohta. Kuidas annab kitsukesel Emajõel liikuda, kuidas käitub Peipsil erineva lainetusega (nii kõrgus kui suund), tuultega jne. Järgmiste tulekuga oli juba asi tuttav.
Zoig kirjutas: Seda et Raketa-2 omal aurul Narvani sõitis ja Kulgult edasi Tartusse ma küll ei teanud. Huvitav kas oli plaaniks suurvee ajal lihtsalt üle lennata ja loota, et piisavalt vett jagub? Mäletatavasti Lermontov ja Vanemuine sedasi sealt omal jõul Tartusse tulid.
Kas ta Narva päris omal jõul tuli, seda ma ei tea, Piiterisse toodi ehk mõne kuivlastilaeva pardal, sealt edasi võis vaikse ilmaga küll merd mööda tulla. Aga selle „R-2“ vett mööda Tartusse tuleku infoga on nii, et kas oli kirjas mõnes 1967.a. Edasi lehes, kui laev Tartusse saabus. Kunagi ammu sattus kaust vanade ajalehtedega ette. Või hoopis sügaval stagnaajal täiesti juhuslikult kuuldud väikeses raadiointervjuus, kus vestles „Tuuslari“ kapten.
„Joala“, „Lermontov“, „Vanemuine“ jt. tulid kevadel suurveega. Raketa puhul arvati, et ta süvis on täistiibadel sõidul vaid 50 cm ja lipsab ka suvel läbi. Aga ei mitte, kärestik on salakaval. Mõned vaksad kõrvale ja piisab.
Zoig kirjutas: Kas mingil ajajärgul on olnud ka konkreetseid plaane Omuti kärestikest laevadele kergemini läbitava kõrvaltee tekitamine? Ning tegelikult kas on olnud ka plaane Narvasse laevade läbipääsu võimaldavate lüüside tekitamist, või polnud see kuidagi majanduslikult põhjendatud ja ei hakatud isegi planeerima?
Pea iga riigikorra ajal v.a. vast Saksa aeg , oli Peipsi ühendamine Balti merega vähemalt ideena üleval olnud. Kõige kaugemale jõudis Vene Impeerium. Tsaariajal arutati kolme suunda
1) ühendus Väike- Emajõe kaudu Gaujaga. See oli tegelikult Bergide promo ja ei võetud tõsiselt
2) Pärnu -Viljandi veetee, sellest oldi huvitatud
3) üle Narva, see tõsiselt päevakorral. Leidsin kunagi netist ühe Venemaa XX saj.alguse ajaloo loengu jaoks uut materjali otsides Venemaa Teedeministeeriumi veeteede kava 1916 (sic!) aasta lõpust, kus oli kirjas, et Peipsi -Soome lahe ühendus rajatakse (vist) 1923-27. No igal juhul 20-tel. See tähendab, et pidid valmis olema päris kõvad projektid.
EW alguses sai ajakirjandusest lugeda isegi seda, et Pärnu suund vajaks 17 lüüsi ja üle Narva 10-t. Seal siis tuginetigi tsaariaegsetele eskiisidele.
Narva jõe süvendustöödega 30-tel aastatel pidi ka Omut lahendatama. Aga alustati jõe lähtmest, sealgi oli probleeme küll. Sõda katkestas kõik. Ja sovetiajal pidid isegi Zarjad Peipsilt väga ettevaatlikult ja täpselt teed jälgides Narva jõkke sisse sõitma.
Nõukaaeg oli suht vaikne, seoses Narva HEJ ehitamisega oli nagu olnud Ivangorodi kanalile lüüsi ehitamine ka päevakorral, aga tõmmati maha. Minu jaoks on see idee nagunii küsitav. Laevad sattunuks Joaorgu, mille laevatatavus on selgelt kahtlane. Aga et Narva jõgi kaotas peagi laevandusliku tähtsuse, siis edasi polnud nagu midagi kuulda. Peipsi oli perifeerne kohalik veetee, kus Tartu ja Pihkva sadamad omaette vaikselt nokitsesid., sovetivõime paelusid ikka suurprojektid a'la Siberi jõgede pööramine jne.
Kas nt Omuti lahendamine tasuks majanduslikult ära? Tammi ja lüüsi ehitamine on kindlasti odavam kui vähemalt 15 km pikk ümbersõidukanal. Pealegi saaks kasutada vee- energiat ja oleks lihtne läbivatelt alustelt pappi koguda.
Ainult reisi -ja turismilaevandusena vast ära ei tasuks, kuigi asja oleks võimalik küllalt suurele Piiteri turule ning sommidele ja svenssonitele osavalt promoda. Aga ta jääks pisikeseks "Rail Balticuks", kus räägitakse „sotsiaal-majanduslikust tasuvusest“. Juhul, kui leitakse ka kaubaveod, ehk küll. Ega Tartu sadam päris lambist paekillustiku, põlevkivi ja -tuha vedu ei plaaninud. Kui Lõuna-Eestis ja Pihkva kandis leitakse, et kulub ära, siis las käia. Aga ju siis pole vaja, see tähendaks olemasolevate väljakujunenud majandussidemete ümberkorraldamist ja mitutsugu huvigruppe koos intriigidega.

EDIT: Lisasin viimasele lõigule vaid kaks lühikest sõna (Ainult, ka), mis jutu mõtet täpsustavad. Meil ka siin foorumis küllalt juhuseid, kus minnakse kellegi pisut ebaselge väljenduse tõttu kohe valede järeldusteni

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 04 Juul, 2017 13:10
Postitas aurik
aurik kirjutas: Mullu saadeti mulle lingid kahele 1959 a. kevadel tehtud filmiklipile. Mõlemad olid pärit ringvaadetest "Nõukogude Eesti"
üks oli siis lugu Emajõe paadimehest ja Kaarsilla raami paikatõstmine (toimus vist aprillis) ja teine oli sõitev "Lermontov". Minu arust oli see tehtud kas proovisõidu ajal või koguni siis, kui ta Narvast Tartusse hakkas jõudma. Mõlemad on mul alles, aga aeg on sealt midagi vahepeal niimoodi kustutanud, et saan neid vaadata vaid väikse pildiga ja ilma hääleta.
Keegi hea inimene on avalikult üles pannud!
https://www.youtube.com/watch?v=Ws5NfXFov9s
"Lermontov" ilmub platsi alates 1:14. Ma ikka arvamuse juures, et see kas Narvast tulek või proovireis. Korstna imitatsiooni ei ole veel paika pandud. Ja rahvast laeval kuidagi vähe.

ps! paar lk tagasi oli natuke infi teisest Eesti OM-ist "Kajak(as)", kelle sõiduiga samuti väga pikaks ei kujunenud. Aga OM-laevade elulugudelt silmi üle lastes jäi ette, et need, kes merd sõitsid, ei püsinudki kaua. Soolasema vee mõjud...

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitatud: 17 Juul, 2017 1:49
Postitas Zoig
Pole küll siinmail seilanud moskvitchi joonis, kuid vast kasulik ikka.
Pilt