www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:No see peaks ka lihtne olema. Shuttle tarbeks plaaniti mitmesuguseid rakettmootorite lahendusi, kuid lõpuks otsustati ATK tahkekütusel töötavate kiirendite kasuks. Miks?

Ei olnud probleeme tankimisega?

TTA kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:No see peaks ka lihtne olema. Shuttle tarbeks plaaniti mitmesuguseid rakettmootorite lahendusi, kuid lõpuks otsustati ATK tahkekütusel töötavate kiirendite kasuks. Miks?

Ei olnud probleeme tankimisega?

Nope

Tahkekütusega raketid kipuvad olema harilikult töökindlamad ja odavamad...

Puuduvad vedelkütusega seotud jäätumisprobleemid (mis Challengeri põhimoodulis saatuslikuks saidki).

Tahkeküttega sai tõuke ka tsivilistidele sobivaks timmida?

Ei, ei ja ei.

Tahkekütusega raketid ei ole töökindlamad. Üldkontseptsioonilt küll, kuid kuna raketi töökindlus sõltub tahkekütusega raketi puhul otseselt mootori südamiku (ehk siis kütusesegu) valmistamise veatust õnnestumisest, siis siin on püsivat kvaliteeti väga keeruline tagada. Tahkekütusega raketi opereerimine on kallim, kuna kütusesegu komponendid on kallimad, tahkekütuse puhul on kogu rakett põlemiskamber (kallim valmistamine SBR puhul pool tolli kõrgkvaliteetset terast) ning vajadus kütusesegu põhjaliku kontrollimise järele (röntgen, ultraheli).

Challengeri puhul ei olnud probleemiks mitte vedelkütuse jäätumine (vedela hapniku ja vedela vesiniku puhul on see kontseptsioon üleüldse naeruväärne). Challengeri puhul oli probleemiks just nimelt tahkekütuse kiirendi O-tihendi purunemine, kuna see muutus külma tõttu jäigaks ning ei sulgunud piisavalt kiiresti, mistõttu sellest mööduvad gaasid kahjustasid tihendeid piisavalt, et need hiljem tugevalt lekkima hakkaksid.

Tahkekütusega raketid ei ole mõislike vahenditega juhitavad - s.o. nende tõukejõudu ei saa olulisel määral mõistlike vahenditega muuta, mistõttu sobivad vedelkütusega kiirendid hoopis paremini kiirenduse "tsivilistidele sobivamaks" tuunimiseks.

Lisaks on jutt SRB suuremast töökindlusest ka selles suhtes ee... ebakõlaline, et põhirakett oli ju ikkagi vedelkütusel.


Kullakesed, vastus on väga banaalne.

Töötav lahendus oli niiöelda "riiulilt võtta"?

TTA kirjutas:Töötav lahendus oli niiöelda "riiulilt võtta"?

Ei. Shuttle SRB disainiti spetsiaalselt selleks otstarbeks.

Kilo Tango kirjutas:

TTA kirjutas:Töötav lahendus oli niiöelda "riiulilt võtta"?

Ei. Shuttle SRB disainiti spetsiaalselt selleks otstarbeks.

Okei, viimane idee. Tahkekütusega kiirendid on piisavalt tugevad (tänu täidisele) et kanda süstiku raskust platvormil?

edit: internet ütleb et kuigi tahkkütusega kiirendid on kaks korda kallimad üles lennutada oli nende esmane kasutusele võtmine 500 miljonit dollarit odavam kui vedelkütusega kiirendid. Seda peamiselt seetõttu et sobivaid vedelkütusega kiirendeid polnud veel piisavalt testitud. Lisaks oli vastava komitee esimees, Senaator Moss, pärit Utah'ist kus vastavaid tahkkütusega kiirendeid ehitati.

TTA kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:

TTA kirjutas:Töötav lahendus oli niiöelda "riiulilt võtta"?

Ei. Shuttle SRB disainiti spetsiaalselt selleks otstarbeks.

edit: internet ütleb et kuigi tahkkütusega kiirendid on kaks korda kallimad üles lennutada oli nende esmane kasutusele võtmine 500 miljonit dollarit odavam kui vedelkütusega kiirendid. Seda peamiselt seetõttu et sobivaid vedelkütusega kiirendeid polnud veel piisavalt testitud. Lisaks oli vastava komitee esimees, Senaator Moss, pärit Utah'ist kus vastavaid tahkkütusega kiirendeid ehitati.

Sedapidi on seda tõde lastud paista jah. Nii, et loeme selle "editi" tõeseks vastuseks.

Suurtel vedelikreaktiivmootoritel on ka omad hädad, nende hädade nahka läks ka vene kuulennuprogramm. Von Braun ja co tegid USA-s valmis need piisavalt suured mootorid, venelased ei saanud aga mootorites tekkinud isepäiseid protsesse kontrolli alla ja seepärast oli nende kuurakett paljude väikeste mootoritega.

Kapten Trumm kirjutas:Suurtel vedelikreaktiivmootoritel on ka omad hädad, nende hädade nahka läks ka vene kuulennuprogramm. Von Braun ja co tegid USA-s valmis need piisavalt suured mootorid, venelased ei saanud aga mootorites tekkinud isepäiseid protsesse kontrolli alla ja seepärast oli nende kuurakett paljude väikeste mootoritega.

Venelased teadsid kohe alguses, et akustiliste ning kütuse peale andmisega seotud põlemisstabiilsuse probleemid suurtes mootorites on nii suured, et lihtsam on võtta kasutusele palju olemasolevaid mootoreid.

Milles venelased vea tegid, ei olnud mitte mootorid, vaid turbopumbad, mida oli nelja mootori kohta üks. Kuna mootorid asetsesid suures ringis (turbopumba seisukohalt rivis), tõi see kaasa keeruka geomeetriaga torustiku nii enne kui pärast turbopumpa, mille eesmärk oli tagada kõikide mootorite optimaalne kütusega toitmine. Suure vibratsiooni tingimustes andsid saba just nimelt need torustikud ja turbopumbad. Mitte mootorid.

Kuna kõigil paistab olevat fantaasia otsa lõppenud panen järjekordse raketiteemalise küsimuse teele.

Kuna siin eespool oli juttu Apollo probleemidest mootorisisese põlemisrziimi kõikumisega, küsiks järgmise küsimuse:

Nimeta 2 peamist võtet, millega F-1 mootoris saavutati põlemise stabiilsus.

Anyone? Mingi minu soolo viimasel ajal.

Millise riigi sõjaväes/missuguses sõjas tegid langevarjurid kuni kolm lahinghüpet ühe päeva jooksul?