www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:Kuna kõigil paistab olevat fantaasia otsa lõppenud panen järjekordse raketiteemalise küsimuse teele.

Kuna siin eespool oli juttu Apollo probleemidest mootorisisese põlemisrziimi kõikumisega, küsiks järgmise küsimuse:

Nimeta 2 peamist võtet, millega F-1 mootoris saavutati põlemise stabiilsus.

F1 suuremad probleemid keerlesid vist ümber pihusti ja oksüdeerija pumba. Sinu küsimus viitab vist rohkem pihusti modimisele ja selle erinevaid konfiguratsioone?

Kilo Tango kirjutas:Anyone? Mingi minu soolo viimasel ajal.

No mida sa imestad?
Küsid siin tindisolkijatelt küsimusi jõumootorite ehitusest ja füüsika-keemia piirialadelt..
seda peab ju lihtsalt teadma, google otsingumootor siin ei aita ning mittemillestki midagi ei tuleta.
Ma leidsin ka ühe küsimuse esitamiseks ning tulin nüüd selleks mõnd vastatavat küsimust otsima.. aga kuni siin keemilised protsessid valitsevad, piilun arglikult nurgast.

Erik kirjutas:Sõda Lõuna-Rodeesias (Zimbabwe vabadussõda) ja RLI mehed.

No see vastus tuli nagu lupsti

Isand Kilo Tango, paistab, et küsimus oli sedapalju spetsiifiline, et vastust ep tulegi. Nii et järsku seletad asja rahvale ära?

Pikalt ei viitsi seletada, kuna paistab, et sügavat huvi ei ole.

1. Kasutati "seenekujulisi" pihusteid (pintle injector)*, mis tagas kütuse kohese pihustumise ning vältis optimaalsest suurema kütuse või oksüdeerija kontsentratsiooniga piirkondade teket mootoris tagades sellega ühtlasema põlemise. Samuti aitas sellise kujuga pihusti summutada akustilisi laineid
2. Pihustiplaat valmistati astmelise ülesehitusega, mis aitab rõhulaineid murda ja leevendada

*pihusti, kus silindrikujulisse kütuse voogu pritsitakse radiaalselt voolav oksüdeerija. Või vastupidi. Lisaboonusena saab pihusti pea teha koonilise kujuga, mis tagab hea akustilise summutamise.

Tekkis auk küsimuste jadasse?

1807. aasta 12.jaanuaril kohtusid lühikeseks hetkeks tulevane Prantsuse Impeeriumi marssal Victor ning tulevane Preisi feldmarssal Blücher.
Miks või mis asjaoludel see kohtumine teoks sai?

Kunstnik on kohtumise jäädvustanud selliselt..

Kas tegu pole mitte pantvangide vahetamisega? Victori vangistamine toimus 12 jaanuar Arnswalde juures, aga kas väljavahetamine von Blücheri vastu ikka toimus samal päeval

Tugrikud lähevad Lemetile.
Kuigi pantvangidega just tegu pole, ikka sõjavangidega.
I.N.Vasiljev oma "Ärajäänud revanshi" teises osas ütleb, et vahetati välja "juba 12.jaanuaril".

1986 aasta polnud Nõukogude Liidu meresõiduajaloole teps mitte õnnelik. Ja veebruari ja augusti ühendab toonases meresõidus üks ühine nimetaja. Milline siis.

Mihhail Lermontov uppus 16.02.1986 ja Admiral Nahhimov 31.08.1986.

Uppumine pole päris see...täpsustame küsimust pisut- milline ühine nimi seob 1986 aasta veebruari, augusti ja vihjena ka Tallinnas Erika tänavat.

EDIT:

Veel servapidi vihjet- БПК

Kummaline, et nii lihtsale küsimusele vastust ei tulnud. Ühendavaks lüliks on admiral Nahhimov. Veebruaris põrkasid kokku suur allvelaevakütt "Admiral Nahhimov" ja allveelaev K-255, mille tulemusena sai pealveelaev keresse 2x9 meetri suuruse augu, jäi siiski veepinnale ja pandi dokki.
http://komandir.k-244.ru/index.php?opti ... 5-18-55-47
Augustis läks 15 km kaugusel Novorossiiskist põhja teine "Admiral Nahhimov", hukkus 423 inimest. Ja Erika tänav oli nõukogude ajal Nahhimovi uulits.

Aga kuna äraarvajaid polnud, võtan julguse järgmise küsimuse esitamiseks. Mille poolest on eriline küllaltki laialt levinud pildil olev lennumasin?

Lemet kirjutas:Kummaline, et nii lihtsale küsimusele vastust ei tulnud. Ühendavaks lüliks on admiral Nahhimov. Veebruaris põrkasid kokku suur allvelaevakütt "Admiral Nahhimov" ja allveelaev K-255, mille tulemusena sai pealveelaev keresse 2x9 meetri suuruse augu, jäi siiski veepinnale ja pandi dokki.
http://komandir.k-244.ru/index.php?opti ... 5-18-55-47
Augustis läks 15 km kaugusel Novorossiiskist põhja teine "Admiral Nahhimov", hukkus 423 inimest. Ja Erika tänav oli nõukogude ajal Nahhimovi uulits.

Aga kuna äraarvajaid polnud, võtan julguse järgmise küsimuse esitamiseks. Mille poolest on eriline küllaltki laialt levinud pildil olev lennumasin?

Täispuhutav lennuk, mingilt rehvifirmalt, oli mõeldud päästeoperatsioonideks.

Kuna küsitud oli vaid lennuki eripära, siis võib vastuse õigeks lugeda. Tegu on tõepoolest "mingi rehvifirma" elik siis Goodyeari poolt 1956 aastal loodud täispuhutava lennukiga Inflatoplane. Et lennuk oli loodud päästeoperatsioonideks...selle üle võiks veel vaielda, lennuki tellijaks olid USA relvajõud ja nemad pidanud väidetavalt siiski rohkem silmas seda va nuhkimist ja nuhkijate rindejoone tagant äratoomist, mitte päästetalitust kui sellist. Konteiner koos täispuhutava lennukiga oli mõeldud vaenlase tagalas langevarjuga allaviskamiseks. Lennukeid ehitati erinevates variantides 12 tükki, programm ise kestis 1973 aastani. Kusjuures erinevalt meil levinud loogikast, mis peab aastate ja -kümnete pikkust "adraseadmist" igati normaalseks ja mõtestatud tegevuseks, projekteeriti ja ehitati see prototüüp lennuküpseks vaid 12 nädalaga.
Üheistmelise variandi(oli ka kaheistmeline) lennuvalmis seadmine võttis peale konteineri maapinnale jõudmist(või mõnel muul viisil kohaletoimetamist) viis minutit, peale mida tuli käsitsi käivitada 40 hj mootor, leida 80 meetrit vaba ruumi stardiks ja võiski 110 kilose lihakeha 76 liitri kütuse toel 116 kilomeetriga tunnis ligi 630 kilomeetri taha lennutada.

Nii et küsige, lugupeetav.