www.militaar.net

Aixc kirjutas:Siit saab valida

i.jpg

Aixc kirjutas:Siit saab valida

Otto K kirjutas:
Minu arust on galeriist puudu .....see üks noor vene palgasõdurist värdjas (hetkel resideerub vist kuskil venemaal) kellele meeldis U-laste laipasid mõnitada ja ennast nende taustal pildistada.

Fucs kirjutas: Aga kõik need Giivid ja Mootoroolad on lihtsalt sinutuubi ja rossiijaTV teletähed ja nende olemasolu või saatus on imho räigelt üle tähtsustatud.

Givi kaamera ees nutmas mõjuks moraalile kordi paremini kui söetükid kanderaamil.

8 февраля в Донецке случился очередной инцидент. Примерно в то же время, когда подорвали Гиви, на одной из окраин Донецка прогремел мощный взрыв.

Причиной этого "фейерверка" стал грузовой автомобиль "Урал", в котором находились 10 российских военных, которые только прибыли в "ДНР", но не доехали на боевые позиции.

Fucs kirjutas:

Otto K kirjutas:
Minu arust on galeriist puudu .....see üks noor vene palgasõdurist värdjas (hetkel resideerub vist kuskil venemaal) kellele meeldis U-laste laipasid mõnitada ja ennast nende taustal pildistada.

Sa mõtled seda loomapiinajat, kes vidios koertel päid maha nülis elusalt? Ma praega telehvoonis , muidu otsiks pildi ka üles...

Сообщение от военкоров: « Мариуполь.
С позиций в Сартане нацисты ведут артобстрел района Коминтерново. Ствольная. Новоазовский район опять под обстрелом. Со стороны свинарника-бетонки(Сартана) укронацисты обстреливают позиции ВСН в районе Саханки и Коминтерново. В ЛНР очень сильный бой разгорелся в округе городов Первомайск-Стаханов-Кировск в сторону трассы Бахмутка. Начался сильный обстрел близ жилмассива. Были использованы минометы, артиллерия ствольная и реактивная. Бой продолжался в течении часа, после чего артиллерия замолчала. На 23:59 идет стрелково-минометный бой. Луганск слышал 4 прилета снарядов арты близ памятника Князю Игоря. Рядом с жилмассивом. Первомайск-Стаханов-Кировск очень громко, идет сильный арт бой(реактивная арта). Срочно принять меры безопасности! ЛНР Бахмутка прилеты снарядов арты, точное место уточняем. Летит с Счастья. Луганск громко, на всякий пожарный принять меры безопасности."

К ночи ситуация осложнилась. Кроме артобстрелов промзоны, слышны минометные разрывы в стороне александровки. обстрел пока не интенсивный. Идет контрбатарейный огонь».

"На юге ДНР ВСУ собирают ударную группировку. Корреспонденты пресс-службы УНМ ДНР приехали на передовые позиции военнослужащих Республики под Широкино, чтобы узнать о текущей ситуации на юге ДНР.
По словам бойцов, действия украинских войск не похожи на подготовку к примирению. «По ночам они обстреливают со всего: минометы, «копейки». Как стемнеет, после 6 вечера они начинают работать. По нам стреляют, дальше Безыменое, по Саханке ложат, там, где жилые массивы», — рассказал военнослужащий ДНР. Военкор пресс-службы ведомства отметил, что украинская армия перегруппировывается, стягивает живую силу».

Välisministeerium justkui häbeneb varasemat häälekat Ukrainat toetavat lähenemist.

Läti ja Leeduga võrreldes lohistas Eesti valitsus möödunud nädalal mitu päeva jalgu, enne kui avaldas selge seisukoha.

Nädala lõpus tuli riigikogu väliskomisjonil harva esineval moel valitsusele Ukraina-seisukohad lausa ette kirjutada.

Kohe pärast seda, kui USA president Donald Trump ja Venemaa riigipea Vladimir Putin ülemöödunud laupäeval telefonikõne lõpetasid, hakkas Ukrainas taas kuumaks kiskuma. Pühapäeval kaikus Ida-Ukrainas riigi seaduslikke kaitsejõude ja Venemaa toetusel tegutsevaid nn separatiste lahutava rindejoone mitmes osas taas Donbassi disko. Selle all mõistavad kohalikud tulevahetuse sähvatusi ja plahvatusi. Eriti aktiivselt katsetas Putin lääne ühtsust Donetski äärelinna Avdijivka lähistel. Asula sai korduvalt pihta, mitu tuhat elanikku jäid kiiresti ilma elektrist, veest ja toasoojast.

Silmanähtavalt hulluks läks asi eelmise nädala teisipäeval. Nn Minski rahuprotsessi elluviimise erapooletuks jälgimiseks Ida-Ukrainas tegutsev Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) missioon, millest on saanud sõdivate poolte toimepandu kroonikakirjutaja, võttis asja kokku karmilt: „Plahvatuste arv oli Donetski regioonis [teisipäeval] kogu OSCE missiooni ajaloo suurim.” Avdijivkas ja mujal Donetski lähistel täheldati ööpäeva jooksul 10 330 eraldiseisvat plahvatust. See tähendab, et 24 tunni jooksul toimus keskmiselt üle seitsme sõjamoonaplahvatuse minutis.

Raske oli niivõrd ägedat sõjategevust märkamata jätta ja mitte aru saada, miks seal just sel hetkel nii kuumaks läks. Eriti peaks see selge olema riikidele, kes on näinud Ukraina-vastase agressiooni tõttu ka omaenda julgeolekuolukorra halvenemist, ehk traditsioonilistele Kiievi toetajatele.

Läti ja Leedu kindlad avaldused

Nii nähti Ukraina olukorda Riias. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs tegi kohe kolmapäeval karmi avalduse, kus märkis raske tule alla langenud Ukraina vägede positsioone, Ukraina kaotusi nii sõjaväelaste kui ka tsiviilisikute hulgas, aga ka tsiviilelanikkonna kannatusi laiemalt. „Kutsume üles kohe sõjategevust lõpetama, et Ukraina saaks püüda inimkatastroofi ära hoida,” öeldi lõunanaabrite avalduses.

Ka Leedus mõisteti kohe olukorra tõsidust: välisminister Linas Linkevičius helistas samuti kolmapäeval isiklikult Kiievisse Ukraina kolleegile Pavlo Klimkinile. Ministeeriumi kodulehele riputatud kõne kokkuvõttes tõdes Linkevičius, et humanitaarkriisi ärahoidmiseks tuleb sõjategevus kohe lõpetada. Samuti lubas ta Klimkinile tõstatada olukorra eskaleerumise küsimuse eeloleval EL-i välisministrite kohtumisel.

Kuid Eesti välisministeeriumi koduleht vaikis Ukraina küsimuses terve kolmapäeva.

Ja ka neljapäeva.

Eesti aja järgi öösel vastu reedet tegi isegi USA uus administratsioon Ida-Ukraina olukorra kohta sirgjoonelise avalduse. „USA on endiselt solidaarne ukrainlastega, kes on kannatanud pea kolmeaastase Venemaa okupatsiooni ja sõjalise sekkumise all,” teatas Trumpi määratud USA suursaadik ÜRO juures Nikki Haley julgeolekunõukogus toimunud arutelul.

Eesti välisministeerium vaikis ka reedel, kuni kell 16.16 – ajal, kui enamik on end juba nädalavahetuse lainele sättinud –, libistati ajakirjanike postkastidesse välisminister Sven Mikseri avaldus, kus väljendati Ida-Ukrainas ägenenud sõjategevuse pärast sügavat muret. „Ühtlasi taunime Venemaa toetatud separatistide poolset Grad-rakettide kasutamist tiheda tsiviilasustusega aladel, mis on kaasa toonud ka tsiviilohvreid,” seisis avalduses, milles kutsuti osapooli tulevahetust kohe lõpetama. „Antud sõjategevuse hoogustamine on Minski lepingute selge rikkumine, mistõttu lääne põhimõttekindel poliitika, sealhulgas Venemaale kehtestatud sanktsioonid, peab jätkuma.”

Niisiis reageeris Eesti Ukrainas toimuvale kaks päeva pärast Lätit ja Leedut ning isegi päev pärast Donald Trumpi alluvate sõnavõttu. Avalduse ajastus, mis langes töönädalat ja nädalavahetust lahutavale surnud tunnile, andis mõista, kui pika hambaga oli seda tehtud.

Tõsi, välisministeerium oli teisipäeval Twitterisse postitanud kahelauselise Ukraina kuumenevat olukorda puudutava säutsu, kuid kas see on ikka pädev viis reageerida enneolematult raskele ja palju kaotusi kaasa toonud eskalatsioonile?

Väliskomisjoni ebatavaline sekkumine

Sellega Eesti Ukraina-suunalise välispoliitika seiklused möödunud nädalal ei piirdunud. Reedel toimus vägagi harva esinev juhtum, kus riigikogu oli sunnitud välisministrile õige tooni kätte andmiseks avalikult sekkuma. Nimelt oli möödunud nädala reedel väliskomisjonis Eesti seisukohtade arutelu selle nädala esmaspäeval toimunud EL-i välisministrite kohtumise tarvis. Välisminister Mikser ise riigikokku ei läinud, sest viibis samal ajal Rootsi visiidil. Tema asemel esinenud ametnikud panid Ukraina küsimuses riigikogulaste ette neli punkti, kus väliskomisjoni hämmastuseks polnud silpigi Ida-Ukraina eskaleerunud sündmustest.

Väliskomisjon otsustas muuta ministeeriumi esitatud seisukohti. Tavaliselt üritatakse seda välispoliitika kujundamise juures vältida, sest see näitab asjata välja riigisiseseid erimeelsusi. Väliskomisjon aga hääletas konsensuses, et välisministri jutupunktidesse tuleb lisada read: „Eesti taunib kõigiti sõjalist eskalatsiooni, mis toimub Ida-Ukrainas. Euroopa Liidu sanktsioonid peavad kehtima Minski lepete täieliku täitmiseni. Sõjalise eskalatsiooni jätkumisel toetame sanktsioonide karmistamist.”

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kommentaaris toimunu kohta on näha torget ministeeriumi pihta: ta rõhutab vajadust Ukrainat jõuliselt toetada, mida ministeerium polnud komisjoni istungi ajaks avalikult teinud ega ka Eesti seisukohtades kajastanud. „Kahjuks näeme olukorra kiiret halvenemist, kus Kremli-meelsete jõudude algatatud sõjalises eskalatsioonis on viimastel päevadel kümneid hukkunuid ja sadu haavatuid. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit väljendaks jõulist toetust Ukrainale,” ütles Mihkelson.

Paistab, et riigikogult tõreleda saamine mõjus Mikserile kiiresti. Ta tõstatas esmaspäevasel EL-i välisministrite kohtumisel väliskomisjoni nõutud sanktsioonide karmistamise küsimuse ja ministeerium väljastas nädala alguses mitu Ukrainat toetavate sõnumitega pressiteadet.

Kuid Eesti aeglane ja pehme esialgne joon ei jäänud märkamata. Eesti Päevalehele teadaolevalt said riigikogu väliskomisjoni liikmed sel nädalal Ukraina esindajatelt sõnumi, kus neid Eesti välispoliitika selgete joonte hoidmise eest siiralt tänati.

kristjan82 kirjutas:Eitea kas sellist väärt drooni pauku hakati raiskama