www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Selline uitmõte. Kui isegi kõige moodsamad tankid ei suuda kaasaegsete TT relvade eest kaitset pakkuda aga tanki tulejõudu ja manöövrivõimet on ikka tarvis, siis kas tank peab olema nii tugevalt soomustatud? Pigem mingi CV laadne 120-130mm kahuriga? Ja paksu põhisoomuse asemel pigem moodsamat aktiivsoomust.

Võta leht valget paberit, joonista sinna tüüpne meie maastik (loe tee, kahel pool teed maantekraavid ja soine mets) ja formatsioon, kuidas see mehhaniseeritud (vastu)rünnak välja näeks. Suur kontakti oht, jalavägi juba jalastub, kus kes liigub ja kuidas.

Vastase formatsioon on tõenäoliselt nii, kolonni eesotsas on tankirühm (3-4 tanki), muu kraam tagapool.

Ma ei viitsi mõistatada. Pane siis kohe ka küsimus, mille vastus sind vaevab.

Kui sa viitsinuks mõelda, siis sa ei peaks küsima. Vastus on JAH, meie olukorras peabki tank olema võimalikult paksu soomuse ja vinge pearelvaga, sest kui tekib kohtumislahing venelastega, siis neil on kolonni peas samuti 3-4 tanki. Tekib tankide vaheline tulevahetus, mille elab üle see, kes kannatab välja venelaste mürsud ja kes suudab venelased ära lasta. Soome puhul 2A6 neile nõuetele vastab. T-72 selle "nägu" läbistada ei suuda, kuid Leopard laseb T-72 ilma eriliste raskusteta auklikuks.

Seega vastus on - tank, eriti meie maastikul ei saa olla õhukese (esi)soomusega. Meie maastikul, kus enamik kontakte kolonni tüüpi vastasega algab "näkku", on selle "näo" kindlus üks tähtsamaid faktoreid. Ja see, millega jalavägi neile järgi loksub, on pigem teisejärguline, saab ka soomustransportööriga hakkama.
See vähem soomust tuleks kõne alla ehk lagedal, kui seda kompenseerib suurem kiirus ja võimalus manööverdada, niiet sind tabada on raskem.

Kapten Trumm kirjutas:Kui sa viitsinuks mõelda, siis sa ei peaks küsima. Vastus on JAH, meie olukorras peabki tank olema võimalikult paksu soomuse ja vinge pearelvaga, sest kui tekib kohtumislahing venelastega, siis neil on kolonni peas samuti 3-4 tanki. Tekib tankide vaheline tulevahetus, mille elab üle see, kes kannatab välja venelaste mürsud ja kes suudab venelased ära lasta. Soome puhul 2A6 neile nõuetele vastab. T-72 selle "nägu" läbistada ei suuda, kuid Leopard laseb T-72 ilma eriliste raskusteta auklikuks.

Seega vastus on - tank, eriti meie maastikul ei saa olla õhukese (esi)soomusega. Meie maastikul, kus enamik kontakte kolonni tüüpi vastasega algab "näkku", on selle "näo" kindlus üks tähtsamaid faktoreid. Ja see, millega jalavägi neile järgi loksub, on pigem teisejärguline, saab ka soomustransportööriga hakkama.
See vähem soomust tuleks kõne alla ehk lagedal, kui seda kompenseerib suurem kiirus ja võimalus manööverdada, niiet sind tabada on raskem.

A no selge, kogu maailma tankitaktika sai lahendatud siin praegu.

Soo vs 1. kaardiväe tankiarmee - soo allways wins
Kogu maailma "tankitaktika" ei puhul siin kuigivõrd pilli, kui jutt on Eestist ja Eesti maastikust.
Kolmveerand aastat on olud sellised, et toimub sama asi, mis pildil, püsida tuleb peamiselt teedel.

Trumm, kui tanke kasutada kohtumislahinguks vene tankidega, on tegemist tankide valesti kasutamisega. Tankide idee, eriti tänapäeva TT vahendite juures pole pidada kusagil metsas kohtumislahingut vene tankidega.

Sellise olukorra vastu aitab mineerimine + kaugtuli

Tank peab olema nagu pistoda, mille tõmbad välja soodsas olukorras ja lükkad tera vaenlase raudrüü liitekohtade vahelt sisse ja keerad siis niipalju kui võimalik.

Kas CV90120T kõlbab selleks, jah ... pole täitsa parim lahendus, kuid kui seda oleks võimalik meil rahaliselt muretseda ja tanke pole - on tegemist parema lahendusega, kui mitte midagi.

Igal juhul, kui meil lisasuurtükid tulevad, MLRSid ka, saame mingi keskmaa ÕT lahenduse, siis ongi meil täitmata ainult üks suurim lünk maaväes - tankid. Kas selleks saab mingi hea kraam K2 või Abrams, mingi kasutatud A4 (näiteks Norrast) või vaese mehe tankid CV90120T sarnane lahendus. Pole nii oluline, kui see, et meil on see võimekus olemas ja sinna juurde väljatöötatud nende kasutamise taktika.

Ega seda lahingut sa alati valida ei saa, meie maastikul ei saa eriti toimuda ahelik vs ahelik tankilahing nagu Prohhorovkas. Ja kolmveerand aastast juhtub tankidega liiga kaugele teest minnes sama, mis pildil kujutatud. Kogu see meie faalanks on samamoodi sunnitud püsima teel nagu Ukrainas täna. Kui puuduvad sobivad paralleelteed, siis ongi ühes jorus.

Kõik need vene määrustikupärased näidistankirünnakud saavad toimuda Ukraina stepis kuival südasuvel. Või Luuga polükal Gerassimovi valvsa pilgu all VIP paviljonis. Tegelikult, nagu näha on, toimub tants teedel ja enamasti kolonni kujul. Mis tähendab, et rünnakule tuleb samuti minna tee pealt, väga tore oleks, kui oleks niipalju aega, et saaks saata jalaväe ettepoole kahele poole teed, et kontrollida seal üllatuste võimalust.

Loen sekundeid, kuna "Tali-Ihantala 1944" mängufilm argumendina välja käiakse

Täna soomlased ei ründaks väga teistmoodi. Lihtsalt jalgratturite kolonni asemel tankide sabas oleks BMP-2 ja MTLB kolonn.

Kapten Trumm kirjutas:Ega seda lahingut sa alati valida ei saa, meie maastikul ei saa eriti toimuda ahelik vs ahelik tankilahing nagu Prohhorovkas. Ja kolmveerand aastast juhtub tankidega liiga kaugele teest minnes sama, mis pildil kujutatud. Kogu see meie faalanks on samamoodi sunnitud püsima teel nagu Ukrainas täna. Kui puuduvad sobivad paralleelteed, siis ongi ühes jorus.

Kõik need vene määrustikupärased näidistankirünnakud saavad toimuda Ukraina stepis kuival südasuvel. Või Luuga polükal Gerassimovi valvsa pilgu all VIP paviljonis. Tegelikult, nagu näha on, toimub tants teedel ja enamasti kolonni kujul. Mis tähendab, et rünnakule tuleb samuti minna tee pealt, väga tore oleks, kui oleks niipalju aega, et saaks saata jalaväe ettepoole kahele poole teed, et kontrollida seal üllatuste võimalust.

Kui tankide kasutamiseks pole soodsaid olusid, siis pole mõtet tanke kasutadagi. Samamoodi käib see kõigi muude relvasüsteemide kohta - tuleb valida oludeks sobiv relvasüsteem ja taktika.

Miks venemaa kasutab Ukrainas tanke nagu kasutab, tulebki asjaolust, et venelaste sõjalised plaanid on strateegilises, taktikalises ja muus plaanis debiilsed.

Kui pole aega ja jalaväge, millega alasid hõivata, pole mõtet ka tanke kuhugi saata. Kui saadad, juhtubki see, mis juhtuma peab.

Xender kirjutas:CV90-120T koos aktiivkaitsega oleks ka minu meelest täitsa mõeldav.

Seda mudelit pole seeriatootmisse vist läinud ja ilmselt oleks ka hind päris krõbe, kuna peaks uued masinad tellima.

Jänkidel on Abrams M1 erinevaid mudeleid ikka päris suures koguses valmis vorbitud ja ilmselt leiaks hoiuplatsidelt mingi 50 tk kobedamas seisukorras M1A1 variante kohe kindlasti.
Mootorid võiks neil välja vahetada uue diisli vastu ning ka veermikud üle käia vajadusel.

Pirr kirjutas:

Xender kirjutas:CV90-120T koos aktiivkaitsega oleks ka minu meelest täitsa mõeldav.

Seda mudelit pole seeriatootmisse vist läinud ja ilmselt oleks ka hind päris krõbe, kuna peaks uued masinad tellima.

...

Ei ole tootmisesse läinud, sest sellisel masinal pole suureemat mõtet.

Kui Narvast Tallinna sõita siis ma sellist soist maastikku eriti välja tuua ei oska. Vast ehk Pühajõe(Toila rist- Jõhvi) kandis. Tegemist on Põhja-Eesti tasandikuga, nn. paepealsega, mis pigem meenutab steppi, ent 20-100 cm pärast tuleb lubjakivi vastu. See on aastaläbi väga vabalt läbitav, vähemalt roomikutel tehnikale. Vaid nt. selle aasta paks lumi võiks tanke pidada. Lubjakivi plaati pole jõgede orgude äärtes(Sõtke, Pühajõe, Purtse, Kunda jne.). Metsa on ka vaid kohati. Enne Sinimäge polegi praktiliselt. Sinimägede ja Sillamäe vahel üks tutt on, Sillamäe ja Jõhvi vahel vähe rohkem, a sealt edasi pole eriti jälle, kuni umbes Viitnani.

Las see roomik sõidab üle põllu. Veok, mis talle kütust, moona ja toitu viib, ei sõida. Kontrollitud.
Monoliitse pae peal on lubjasavi, mis märjal aastaajal väga vastikuks kleepuvaks massiks muutub. Raske kaevata, vett läbi ei lase, sõidukid peab hästi kinni. Asjaolude soodsal kokkusattumisel ka roomiksõidukid.
Jõed on endale sängid läbi paekivi uuristanud, sestap on mitmetel jõgedel seal maantee ümbruses väga sügavad ja järskude nõlvadega orud. Parimateks näideteks on Sõtke jõgi Sillamäel, Pühajõgi maantee ja Toila vahel, Purtse jõgi Lüganuse surnuaiast põhja pool ning tegelikult ka Pada oja.

...sõidukid peab hästi kinni. Asjaolude soodsal kokkusattumisel ka roomiksõidukid...

Piisab roomikute läbivajumisest ning istub tank v.m. roomikmasin põhjal ja ei liigu enam kuhugi. Ja seda vajumist pole ülepea palju vaja. Muideks- sama kehtib ka lume kohta.

Kilo Tango kirjutas:

Pirr kirjutas:

Xender kirjutas:CV90-120T koos aktiivkaitsega oleks ka minu meelest täitsa mõeldav.

Seda mudelit pole seeriatootmisse vist läinud ja ilmselt oleks ka hind päris krõbe, kuna peaks uued masinad tellima.

...

Ei ole tootmisesse läinud, sest sellisel masinal pole suureemat mõtet.

Mis sellest https://en.wikipedia.org/wiki/PL-01 poolakate versioonist saanud on?