www.militaar.net

AMvA kirjutas: ↑04 Juun, 2025 19:54
Kõike saab lasta teha, kasvõi kullaga. Aga kas see ise treimine on mõistlikum kui lihtsalt poest ostmine?

Mustade osade osas olen hämmingus. Korralik galvaanika peaks tagama täieliku detaili puhastuse enne pinnakatet

Ise treimise puhul pole muidu probleem mitte pinnakattes, vaid saadavas materjalis. Tänapäeval on paljud kinnitusdetailid karastatud jne.
Ma lasin kunagi Silmeti metallimeestel teha autole custom vargapoldid. Toorikuks olid 10,9 tugevusega kuuskantpoldid BB-st. Selleks, et neid normaalselt teha saaks, oli vaja seppa. Et esiteks saaks materjali pehmeks ja teiseks, et saaks kõvaks tagasi.

Mina olen ka lasknud treialil teha, aga pigem mingeid eriasju, mida osta ei anna. Pehmest terasest treitud polt ongi umbes samasuguste omadustega nagu Vasara asjad vanasti olid.

Ja eks maakohtades on ka nii, et mingi jupp kiiresti ise teha on ka kõige kiirem.

TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑05 Juun, 2025 6:50 Mõnda asja tasub osta poest, aga....
Tegelikult, kui mehel on kodus treipink, kruustangid ja muud võimalused... ja ka oskused, tasub endal teha....
... Muidugi ma saan täitsa aru osade meeste targutamisest, et lihtsam on osta poest, aga siit kumab jälle välja "kapitalistide" töövõit- tarbija on välja dresseeritud. Kõike saab poest, kõike saab poest.

Tegelikult natuke mõttetu vaidlus, sest
a) enamusel nagunii ei ole kodus "juhuslikult" treipinki, keevitusseadmei, kruustange jne.
b) need kellel on, teevad palju asju ise ikka selle ärast, et on huvitav oma kätega midagi valmis saada, mitte kvaliteedi eest saad ise vastutada.
c) on ka sellised, kes igakord teevad ennem arvutuse, kuidas oleks odavam ja siis valivad, kas teevad ise, tellivad naabrilt või lähevad poodi.
Siinse taeva all on ruumi meile kõigile!
Peace!

Kohe tuleb meelele võrdlus Aliexpressi ja seenekorjamise kohta: mõlemal juhul on nagu Nõuka rauakaubad - vahel veab, vahel mitte!
Mina näiteks võiksin odavalt osta seened naabrimehelt, kuid minu jaoks on korjamine omaette "rituaal", millest ei taha kuidagi loobuda - mis sellest, et oma aja ja bensiini kulu otsa...

Isetehtud veermikupoltidega auto peaks kuidagi liikluses tähistatud olema Teaks eemale hoida.
See eeldab lisaks treimisele ka sepatöö oskusi ja tegelikult metalli, mingit pehmet universaalterast ei olegi võimalik karastada, ilma karastamata keere ei püsi (keerad pingutades lihtsalt üle). Auto kriitilised poldid käivad üsna suure jõuga kinni, niiet pingutamise võimalus pole vabatahtlik.

Olen paar korda kasutanud mitte-autoosana müüdavaid polte küll, aga mitte isetreituid, vaid poe omi ja 10,9 tugevusega ikka. Usun, et need on samahead kui nt B-varuosadena tulevad poldid. 8,8 tugevust ehituspoest ma auto veermikku eales ei paneks. Ja ka siis üritan igaks juhuks vältida pikemaid pole (kus eksimise võimalus on suurem).

BB-st saab ilusti küsides imeasju. Sain sealt kunagi 12,8 tugevusega keermelati, sellest sai hüvasid vedrude kokkusurumise tõmmitsaid teha. Tavaline ehituspoe keermelatt lõpetas oma funktsiooni umbes kolme keeramise järel.

Balticu Boltist saab nii ilusti kui inetult küsides neid asju mis on neil kataloogis. Kataloog on samuti netis kõigile leitav ja märkmed on taga - kas laos olemas või tellitav. Tellimisega võib aga ei pea mitu nädalat aega minna sest oleneb kust tuleb.

Niisuguseid polte mida kataloogis pole neilt ka ei saa. Näiteks mingi masinatootja tehasetellimus kus on sisekuuskant peaga , läheb umbsesse avasse ja keere peab olema teatud pikkusega. Pikemad poldid on osakeermega ja see on sammudega. Kui polt ise lühemaks lõigata lõpeb keere enne ära kui pingutatud saab ja pressitud keeret ise pikemaks lõigata pole hea mõte. Polt läheb sellest kohast siis tõenäoliselt katki.

Minumeelest on ka BB tollimõõdus poldid kuidagi liiga kallid ja USAst tellides on odavam . Seal on see lihtsalt tavaline polt. Või ise teha kui tugevus pole kriitiline näitaja.

vanahalb kirjutas: ↑05 Juun, 2025 10:46
Minumeelest on ka BB tollimõõdus poldid kuidagi liiga kallid ja USAst tellides on odavam . Seal on see lihtsalt tavaline polt. Või ise teha kui tugevus pole kriitiline näitaja.

Eks laotoote hinda mõjutab lisaks sisseostuhinnale veel kaks parameetrit: käibekiirus ja tellitavad kogused.

Ju siis tollimõõdus asjade käive on väike.

No palju sa neid tollimõõdus polte ikka vajad. Kui sa mingit rauatööd teed, siis on mõttekam ikka meeterkeermele üle minna.
Tehnika juures aga on nende kogused üsna olematud.

Eks see oleneb nüüd tehnikast USA autodel on, Caterpillari ehitustehnikal üsna palju ja vahel niimoodi et meeterkeeret eelistades oleks õigem juba teine masin osta.
Minumeelest olid ka kõik need USA vedurid mis Eesti raudteed erastades endale sai tollimõõdus ja tuli ümber orienteeruda.

Militaarkola mis USA poolt tuleb ei teagi. Pole kokku puutunud

Mõttelõng sai tegelikult alguse imekeermega poltidest ja kas neid on õigem ise teha või poest osta.

Ei maksa isetehtud poltidest eemale hoida. Ilmselt ikka tean mis materjalist teen need poldid ja tean ka kohta, kuhu peavad minema. Midagi ohtlikku selles ei ole. Kui ikka materjalil on peal 8.8 või veel suurem nummer, ju siis on kõik hästi. Ja kui on teada, et vähemtähtis koht, sinna võib igast saiast teha.
Ja muidugi ei pea minu järgi joonduma, vaid iga mats otsustab ise, mis on temale parasjagu parem.

Pigem võiks karta neid, kes mutrikeerajaga möllavad...

Tavaliselt metalli margi kohta on treipingimeestel vaid teadmine "ah selle bolvanka sain omal ajal kolhoosi varustajalt kahe õlle eest". Olen kunagi näinud, mis juhtub, kui eksitakse bolvankaga selle sanga valmistamisel, mille kaudu multilifti tõstuk kasti auto selga tõmbab. Tehti kah põhimõttel, et "ah siin on mingi bolvanka". See aga osutus mingiks karastuvaks terase sordiks, eks kuuma anti sanga painutamisel ja pärast polnud aega jahutada, visati lumehange ja lõppmats pandi keevitamisega. Kui kasti autole laeti, siis murdus antud sang keevituse kõrvalt pooleks ja laadimise juures seisnud meestel jäi sentimeetri jagu puudu jalutuks jäämisest.

Üldiselt keeviskonstruktsioone nagu multiliftid jne tehakse mittekarastuvast pehmest terasest, mis annab paljugi andeks. Neid võib keevitada, kuumutada ja vette kasta ilma, et midagi erilist juhtuks. Aiatööriistu, mis pidid ka teravad püsima, tehti vist äkki St-45 marki terasest ja natuke nõudlikumaid asju vist US-8 (vene keeles Yc-8) mis karastus juba paremini. Parandage mind, võibolla mu mälu petab. Aga igal juhul see stal-3, mille valge ilma vastet nimetati vist St-37, oli selliste prostamate, mittenõudlike asjade tegemiseks. Jällegi parandage targemad.

Treipingimees, kui ta ikka varem ka treitööd on teinud, saab üldjoontes aru mis klassist materjal on. Igale ei taha tera peale hakata.
U-algusega olid nõukaajal tööriistaterased. Neid peaks nüüd ka osta saama. Kui ma kunagi selliseid jupikesi vajasin siis see butiik oli vist Enimor Tallinnas Volta tehase õue peal. Kui tänase seisuga googeldada siis võib-olla Enimor Met kunagise Talleksi juures?

Müüsid ka väikeses koguses kui keegi tuli mingit sõrmejämedust ja pool meetrit pikka juppi tahtma. Samuti osati nõu anda et milest midagi üldse teha tasub. Väga spetsiifilisi asju võis juhtumisi laos olla ja siis müüdi aga väikekliendi jaoks eraldi tellima ei hakatud.
Kui mingi plaat või bolvanka on ostetud siis võib kriidiga margi peale kirjutada. Muidu ei mäleta poole aasta pärast enam keegi ja tuleb kas minema vista või läheb priiskamiseks kui keegi endale ürgkalli grillahju kokku keevitab.

Eks metalle on erinevaid ja uuemate asjadega pole üldse kursis. Siiamaani pole ma veel aru saanud, mis materjalist on diiselmootori põlemiskambrid Perkins). Kuumaga tõmbab aastakümnete jooksul mõrad sisse. Plokikaant lihvides on näha, et pesad on kõvemast materjalist ja kipuvad läikima minema. Ehk teeks isegi järgi kuidagi, aga materjal peaks ikka õige olema.

T.

vanahalb kirjutas: ↑05 Juun, 2025 18:28 Treipingimees, kui ta ikka varem ka treitööd on teinud, saab üldjoontes aru mis klassist materjal on. Igale ei taha tera peale hakata.
U-algusega olid nõukaajal tööriistaterased. Neid peaks nüüd ka osta saama. Kui ma kunagi selliseid jupikesi vajasin siis see butiik oli vist Enimor Tallinnas Volta tehase õue peal. Kui tänase seisuga googeldada siis võib-olla Enimor Met kunagise Talleksi juures?

Kogenud metallimees suudab käiatestiga päris hästi ära määrata, mis marki terasega tegemist on.

vanahalb kirjutas: ↑05 Juun, 2025 12:14 Eks see oleneb nüüd tehnikast USA autodel on, Caterpillari ehitustehnikal üsna palju ja vahel niimoodi et meeterkeeret eelistades oleks õigem juba teine masin osta. ...

Enamus muruniidukeid ja väikemootoreid kasutavad tollkeermega polte.
Enne vana mootori prügilasse viimist tasub erikeermega poldid ära korjata, sest neid võib järgmise masina juures vaja minna.

OLAVI kirjutas: ↑06 Juun, 2025 10:29

vanahalb kirjutas: ↑05 Juun, 2025 12:14 Eks see oleneb nüüd tehnikast USA autodel on, Caterpillari ehitustehnikal üsna palju ja vahel niimoodi et meeterkeeret eelistades oleks õigem juba teine masin osta. ...

Enamus muruniidukeid ja väikemootoreid kasutavad tollkeermega polte.
Enne vana mootori prügilasse viimist tasub erikeermega poldid ära korjata, sest neid võib järgmise masina juures vaja minna.

Ons sellel väitel, et ENAMUS kasutab ka mingi reaalne kinnitus?
Ma olen päris mitu muruniidukit ära pruukinud ja ühelgi ei olnud tollkeeret.

Briggsi mootoritega murunõgistitel on tollkeermega poldid näiteks.