www.militaar.net

Kurat... Raudteel on lisaks kilomeetritele ka kõrgusarvud ja muu taoline värk, mis vedurijuhte ei koti. Nii et tuleks leida mõni teemehest veteran, kes võiks midagi asjast arvata. Tuli meelde seoses sellega, et kui EVR tegi esimese väga põhjaliku remondi Narva liinil, ilmusid sinna lisaks kilomeetritele ja pikettidele veel kallakumärgid... ja miskid põlvekõrgused hauakivi moodi tähised. Mis neil kirjas on, ma veduri pealt ei näe ega tea ka nende eesmärki. Ise oletan et tähistavad mingeid koordinaate, kõrgusi ja kõverike algusi-lõppe vms. Et siis toppimismasinad teatud aja tagant oma gps-ide ja lasersihikute järgi relsse kümnendikmillimeetri täpsusega paika ajaksid.

Seal talu lähedal on raudtee kõverik,pikkus~1km.
Võib olla neid kive kasutati kõverikub ordinaatide paika panemises(nagu pöörmetel),et pärast oleks kergem teed rihtida, kasutades neid kividel olevaid numbreid.
Maa on ka seal kandis pehme: muda,turvas,soo.

Raudtee on üks esimesi sihtmärke mul selkandis, kuhu tuhrama minna... seda enam, et olen leidnud sealt igasugu huvitavaid objekte nagu migi punkri taoline ehitis, jms. Ka rinne on sealtkandist üle läinud. Kui olin väikene mees, siis üks üks vana melioraator rääkis, kuidas oli sood kuivendades ikka päris tihti kopaga mürske välja kaevand. Soo on aga ajaloohuvilisele natuke halb, kuna igasugused esemed päris sügavale vajuvad.
Selle käänaku kohta aga rääkis vanaema, et kui seda raudteed ehitati, oli üks tüma koht mida täita oli võimatu. Liivakotid mis sinna täiteks loobiti , kadusid nigu mutiauku. Raudteetamm tehtigi vist sealkohas puitparvedele.

See tüma koht ongi km574 pk6, seni maani vajub.
Nõukogude väed liikusidki Holupi rist Utra talu Puusepa peale.

Valeri kirjutas:See tüma koht ongi km574 pk6, seni maani vajub.
Nõukogude väed liikusidki Holupi rist Utra talu Puusepa peale.

Käisin just neid kohti seal vaatamas. Tekkis küsimus, kuidas see Nõuk. vägi seal liikuda sai.Kui nad otse Utralt üle rautee ja läbi metsa läksid siis pidi se üsna raske minemine olema sest päris märg on seal. Ja arvata võib, et sõja ajal veel hullem oli..
sellise ehitise leidsin veel sealt [/img]

Kus see ehitis on?

Kui on vahetult raudtee ääres, st raudtee vööndis, siis on tegu tavalise moosikeldriga.
Kuni elektroonika tekkimiseni raudtee vigade avastamise aparatuuris 60-datel aastatel olid ametis raudteevahid, kelle tööraadiuseks oli kilomeeter või paar ja kes pidid regulaarselt oma raudteelõiku üle vaatama ja mutreid pingutama. Ja nende elukohad koosnesid putkataolisest 1-toalisest majakesest, kuurist, saunast, kaevust ja sellisest keldrist. Ja selliseid eluasemeid leidus vanasti pea igal raudteekilomeetril. Suur osa hävis neist peale raudteevahikohtade likvideerimist, paljudesse jäid inimesed elama, mõnel pool elavad siiamaani. Iseäranis suur 1870-date aastate raudteearhitektuuri lammutamise paanika on puhkemud viimastel aastatel, tean ise üht raudteelast, keda tahetakse putkast 15000-kroonise kompensatsiooni eest minema kupatada, et majake läheb lammutamisele. Ei tea, milles asi on, kardavad äkki, et muinsuskaitse avastab need majakesed ja käseb kõik viimseni korda teha?

Aga jah - kui selline elamine maha jäetakse ja ära laguneb, siis kõige kauemaks jäävad püsima kaev ja kelder. Neid keldreid ja kaevu on üksjagu raudtee ääres näha nii, et muudest hoonetest pole jälgegi. Parimal juhul vaid mõni sirelipõõsas või kärbatand õunapuu.

See on jah rauteevahi majapidamisest järgi jäänd kelder. panin pildi lihtsalt, et oleks huvitavam.

Nõukogude väed liikusidki Holupi rist Utra talu Puusepa peale.

Holopi ristist Utra peale liikudes lähenetakse ikka Verijärvele arvatava mõttega liikuda edasi Kose - Võru suunal. Puusepa suunalt Võru ümber haaramiseks oleks Holopi kõrtsi juurest pidanud sammud Nõnova peale sättima. Ja eks sätitigi, sest Kagu-Eesti lahingud 44-da augustis on üks eriliselt segane peatükk ajaloos ja paljutki jääbki vist ähmaseks. Näiteks paari aasta eest suhtlesin suht kõrge saksa ohvitseriga, kelle isa langes 14. augustil 44 kas Sika või Tulba külas (mälu veab alt). Tulnud olid nad (väike saksa üksus) Põhja-Lätist kusagilt üle Misso, läksid Võrust mööda ja sattusid Kääpal lahingusse, kus üksus pudenes laiali. Kuupäevad ja marsruut olid täpsed, sest bundeswehri ohvel olid isa sõjakaaslase käest saadud väljavõtted lahingupäevikust, langenute ja haavatute arvestusraamatust ja isa kamraadi omakäeliselt visandatud marsruut kaardil. Mees lõpuks vist ei jäänudki mind uskuma, et Võru oli venelaste kätte langenud juba päev varem - seega jooksis tema isa kompanii väga vales suunas. Nii nagu paljudel teistel juhtudel mõlemad vaenupooled. Venelaste kasuks tegutses ka mõnetine hulk kohalikke kaasatundjaid, kes punaüksuseid kaitsjate selja taha juhtisid. Utrast veel niipalju, et lühikest aega oli sealses talus saksa välilaatsaret, mille tegutsemisest jäi maha 15 mehega ühishaud.

Niiet kui mingeid vigaseid tsitaate kusagilt ümber kirjutada, tasuks enne kasvõi maanteeatlasesse pilk heita, muidu on teiste valgustamise asemel segadust juurde külvatud.

Tekkis küsimus, kuidas see Nõuk. vägi seal liikuda sai.Kui nad otse Utralt üle rautee ja läbi metsa läksid siis pidi se üsna raske minemine olema sest päris märg on seal. Ja arvata võib, et sõja ajal veel hullem oli..

Nõukogude väed said enam-vähem igal pool liikuda - pandi liikuma lihtsalt Aga nagu öeldud, saab Holopist Puusepale rahulikult mööda teed minna. Arvestades vene tulejõudu ei olnud see neile probleemiks, tõendiks ka hulgalised saksa poole langenud selles ruumis.
Sõja ajal oli muidugi kõik palju hullem, aga soode ja metsade niiskusrežiimi see nii üks-ühele vaevalt mõjutas.

Muidugi saab minna ilusasti mööda teed. Ma lihtsalt A. kalvo raamatust leitud joonise järgi nii oletasin. Mis sai aga Utral asunud Saksa suurtükipatareist, Kas õhiti taganemisel vms. Seal metsas mitmeid kaevikuid ja üks suur auk igasugu betoonitükke täis. Võimalik et lihtsalt vana kruusaauk.

Omastarust püüan nüüd seda juttu kaardile panna. Utra maadelt saab jah mööda teed Võrru, kuid mitte nii nagu siin kirjeldati. Vana tee läks umbsaarest otse ja miks see Misso siin veel on? Midagi ei klapi siin minumeelest. Ja kas venelased mitte ei tulnud Meremäe poolt? Lihtsalt kogun vanu kaarte ja neil jookseb nool Meremäelt Vastseliina poole. Võimalik, et see on mingi eelnev positsioon. Samas on leitud Palometsa kandist, uutest karjääridest, saksa mürske. Viimased olid huvitaval kombel väljatulistamata ja ilma sütikute või ballastideta. Ühte neid näpuvahel hoidnud ja mõtlesin tükkaega, et mis temaga edasi teha.

Las nüüd targemad raalivad tõe välja. Mindki huvitab see kant.
Igaksjuhuks lisan siis siia veel Umbsaare vana nime (Umbsaarõ). Teeks ka kaardist koopia aga pole hetkel millegagi teha. Sorry. Seda enam, et sealt ei loe positsioonide kuupäeva välja kuid see saab olla vaid suve lõpp 1944.a.

taawet kirjutas:Muidugi saab minna ilusasti mööda teed. Ma lihtsalt A. kalvo raamatust leitud joonise järgi nii oletasin. Mis sai aga Utral asunud Saksa suurtükipatareist, Kas õhiti taganemisel vms. Seal metsas mitmeid kaevikuid ja üks suur auk igasugu betoonitükke täis. Võimalik et lihtsalt vana kruusaauk.

Kuidas ikka said betoonitükid kruusa karjääri? Sealkandis on neid karjääre päris mitu. Missugust sa mõtled?

See suur auk on Utra bussipeatusest 150 m. Holopi poole, kohe paremat kätt teeääres. Väike mäemoodi asi, täis kaevikuid. Pool mäge oleks nagu ära haugatud. Augu põhjas selline kraam

veel mingeid teetruubi moodi asju ka. Selle taga on kohe uus karjäär.

Pilt on kaunis segane ja ei suuda tuvastada seda betooni. Karjääriga sellel küll mingit pistmist pole. Kas nüüd mingid ehitusjäätmed või maaparandus sodi. Võimalik ka midagi hoopis muud. Lafeti alus see kindlasti pole ja kas seal neid üldse betoonist oligi. Tehti aluseid ka palkidest.

PS! äkki mõni foorumijumal tõstab teema pooleks. See viimane jagu on väga huvitav, kuid ei haaku teemaga.
Ettetänades...

Minugi poolest võiks selle teema pooleks teha sealt umbes kus see rauteejutt hakkab sisse murdma. Uus teema siis nt. teine ms. kagu-Eestis