www.militaar.net

Eino ütleme siis nii, et kui nemps ütleb, et tal on Saaremaalt päri T26 alusvankri ratas (mida see on), siis mul on tõend Eesti Ajaloomuusemi arhiivimaterjalist pildi näol, kus see sammune T26 alusraamil prantsuse suurtükiga asjandus seisab Sõrves (Tehumardis) puruks lastult ning seal ees on 2 sellist lahtist ratast.

...siis mul on tõend...

Mis Te tegite DNA proovi või? Loe eelnevaid postitusi ja soovitatud linke! Selliste ratastega isendeid vuras sellel tillukesel saarekesel ringi mitu ja pusuks lasti nad kõik. Seega: SEE VÕIS OLLA KA TEINE MASIN, millele konkreetne ratas kuulus...

terv
o

Kle oleeg, võta vabalt. Muidugi võib olla see mingi teine masin ning ei tasu siin jääda nüüd detailidesse kinni teema arutusel. Mida ma soovisin öelda sellega on see, et kuna ühel härral on selline ratas kodus olemas siis mul on olemas pilt antud iseliikuvast teise nurga alt, kus on näha see õhuline auk koos paari alusraami rattaga selle kõrval vedelemas.

Ühesõnaga, tõmbab sellele ratta teemale joone all!

Seda tehnikat peaks seal saarel ikka olema - ega keegi minema ei viinud...

terv
o

See teema algas Sõrve lahingute kirjeldusega, seepärast postitan siia ühe (minu arvates) huvitava infokillu.
Raamatus "Ann Timmermanni päewik" (lk 22) räägib üks punaarmeelasest sõdur pärast Sõrve lahinguid, et nemad, eestlased, läksid rünnates keset Sõrve poolsaart läbi metsade ja külade, venelased aga mõlemalt poolt mööda mere ääri.
Huvitav, kas see oli lihtsalt juhus või kartis kõrgem juhtkond, et eestlased panevad lahingukära varjus üle mere putket ja venelased pidid muuseas ka neil silma peal hoidma?

asjaajaja kirjutas:Huvitav, kas see oli lihtsalt juhus või kartis kõrgem juhtkond, et eestlased panevad lahingukära varjus üle mere putket ja venelased pidid muuseas ka neil silma peal hoidma?

Mulle teadaolevalt võitlesid eestlased mandri-Eestis täiesti nõukogude juhtkonda rahuldavalt ja ega seal Saaremaal, mis nõukogude poole hinnangul oli kohe-kohe nende kätte langemas, eriti kuhugi putku panna ei olnudki, seega panustaks rohkem juhuse peale.
Samas, kui mõni selline mitteusaldamise tagamõte ka oli, siis selle kohta tõendeid me vaevalt et enam leiame

Kuna teed Sõrves jooksid mööda lääne ja idarannikut siis ehk vene üksused kasutasid rohkem soomusjõudude toetust, korpuse mehed aga pidid ise hakkama saama?
Aga ilmselt tegemist ikka juhusega.

"Hävinud sakslaste veoauto Karja Kodumajanduskooli õuel." Pildistaja F. Olop 13.dets.1944
Kasti peal on ilusti säilinud 218.-nda Jalaväediviisi vapp (brandenburgi väravad)


"Tules hävinud sakslaste sõiduauto rusud." Sama pildistaja, kuupäev ja koht.

Huvitav on see, et autod on ilma velgedeta. Kas sakslased on ise seal rikkis masinad ära hävitanud, või on siis Karja Mõisas ka mingit lahingut peetud? Karja mõisas asus vist isegi 218. jalaväediviisi staap. Ehk mõni mees ütleb mis marki masinatega tegu on.


"Mahapõletatud Karja Kodumajanduskooli karjalaut."

"Hävitatud Karja Kodumajanduskooli loomasööda ait."

"Osaliselt purustatud Karja Kodumajanduskooli hoone."

Kõik sama mehe ja sama kuupäevaga fotod. Fotod on pärit rahvusarhiivi andmebaasist FOTIS.

Julgeks pakkuda, et Peugeot 402 (meditsiini versioon?, st nendel on kabiini osa kõrgendusega).

speedsta kirjutas:Julgeks pakkuda, et Peugeot 402 (meditsiini versioon?, st nendel on kabiini osa kõrgendusega).

Võib olla tõesti, et sanitaarauto. Üks kunagine Karja mõisa elanik Juuli Vaher on meenutanud, et seal oli ka haavatuid olnud. Et siis välilaatsaret või midagi sellist.

1. masina mudel on Peugeot DK5
2. teise masina kõrval, mille peale on maalitud rist, kõrval seismine ei tee veel masinast sanitaarmasinat, samuti nagu ka lambist võetud väide, et sanitaarmasinal on kabiin kõrgendatud.

ilma velgedeta on piltidel masinad üldjuhul seetõttu, et need keerati esimesel võimalusel kohe alt.

"Sakslaste välikahur Laimjala vallamaja juures."
Pildistaja F. Olop 13.dets.1944


"Sakslaste autorusud Upa külas Kuressaare vallas."
Pildistaja F. Olop 21.dets.1944




"Saksa pommitaja vrakk Kuressaare lähedal heinamaal."
Pildistaja F. Olop 23.dets.1944


"Sakslaste auto rusud Kuressaare lastekodu hoovil."
Pildistaja F. Olop 31.dets.1944

andrus kirjutas:1. masina mudel on Peugeot DK5
2. teise masina kõrval, mille peale on maalitud rist, kõrval seismine ei tee veel masinast sanitaarmasinat, samuti nagu ka lambist võetud väide, et sanitaarmasinal on kabiin kõrgendatud.

Vähemasti baasmudeliks 402. 100% med autole nagunii ei panustanud, nähtud piltide põhjal selline arvamus, lambist ei tulista.

Arensburger kirjutas: Huvitav on see, et autod on ilma velgedeta. Kas sakslased on ise seal rikkis masinad ära hävitanud, või on siis Karja Mõisas ka mingit lahingut peetud?

Sakslased asusid liinil Leisi suunduva maantee ääres. Eestlastest korpuslaste kaitseliin jäi ca 300m Linnaka suunas, kiviaia taha. Kusjuures eestlasi oli olnud võrreldes sakslastega suhteliselt vähe, aga edasitungimise hooga löödi sakslased siiski minema. Tean, kuna mul sai seal vanaonu surma - käisin sel suvel matjatega juttu puhumas.
Kusjuures ajal, kui rinne oli veel Orissaare kandis, oli üks kohalik mees sealsamas kiviaia juures kohanud Punaarmee vormis, raadiosaatjaga eestlasest luurajat, kes uuris sakslaste asukoha kohta. Mees oli siis vastanud, et sakslased on ainult mõnesaja meetri kaugusel.

Lennuk äkki Dornier Do 217M ? Huvitav, mis üksus?