Hurt: Masinavärk, mis toodab paljaid mehi

[Wrangel]

Eesti on NATO liige, Liibua ei ole. Selles ongi vahe.

[Lemet]

Häire korral on 6 h jooksul meie lennuväljadel liitlaste lennuväe lennukid

Pisikese soovmõtlemisega tegu ei ole või? Ämaris pole siiani veel vist ühtegi hävitajat maandunud, ka mujal peale Tallinna lennuvälja pole neid näha olnud(kas paljud meie lennuväljadest üldse niimoodi lambist hävitajaid vastu võtta suudavadki- enne peab ilmselt saabuma transpordilennukitel teenindav personal varustusega. Kõik see paistab hetkel olevat läbi töötamata.) Ja nüüd korraga kuue tunni jooksul on meie lennuväljad lennukeid täis. Teadmiseks- iga uus õhuturbemissioon maandub esimestel päevadel korra ka Tallinna lennuväljal- ilmselt lennuvälja ja selle oludega tutvumiseks.

[Kapten Trumm]

Ämaris pole ühtegi kasutatavat minimaalsegi kaitsefaktoriga lennukiangaari, st lennukeid ja nassvärki täiskuhjatud lennuväljal teeb esimene kobarmoonaga Iskanderite divisjoni kogupauk puhta vuugi, tulekahju kustub siis, kui kõik põlev on ära põlenud.

Seega sealt mingeid tõsiseltvõetavaid õhuoperatsioone teha ei saa. Kui just VF maavägi pole kogemata Ilmeni järve taha juba tõrjutud. Ainuke võimalus on "dispersed operations" ehk muude alternatiivsete radade kasutamine. Vaadake NSVL aegseid lennuvälju siin, taktikaline lennuvägi oli tervenisti tugevdatud angaarides.

[toomas tyrk]

Ämaris pole ühtegi kasutatavat minimaalsegi kaitsefaktoriga lennukiangaari.

Hm, mis siis ikkagi eristab kasutatavat angaari mitte-kasutatavast? Uksemootorite olemasolu ja töökord?

Samas on vanade vaidluste valguses huvitav lugeda hinnangut Eestis paikneva lennuväe haavatavusele

[Lemet]

Järsku mõõtmed??? F-15 igal juhul Ämari vanadesse varjenditesse ei mahu, F-16 läheb seebiga...ja tiivaotse juures pole siis ka mingit majandamist enam. Aga vaja oleks...eriti kui vaadata, milline kogus tehnikat masina teenenduseks vaja on ning seda, kui kõrgel tiivaotsad koos ümmardamist vajava tehnikaga asuvad.

[toomas tyrk]

Keegi seda väitnud inimene on neid angaare mõõtnud ka? Või on see jälle üks lambist väide?

[Tiam]

Tankide ja isegi reaktiivlennukite ostmine ja ülalpidamine ei ole eriline kulutus, kui me ei muretse just tipptehnikat. Küsimus on mitte rahas, vaid teatud asutuste põhimõttelises otsuses/vastuseisus/põdemises.
Otseselt ei poolda valimatult vanatehnika kokkuostmist, kuid midagi peab ometi olema.

Esmalt tahan ära mainida, et minu reaalne kokkupuude ja ekspertsus raskerelvastuse ala ei kannata võrdlust hummeliga. Sams olid siiski selles postis mõned nupud, mis tekitasid minus kui võhikus küsimusi:

1. Soome võttis peale Leo2 tulekut oma T-72 ja uuendatud T-55 teenistusest maha just sellel põhjusel, et nende käigus hoidmine paralleelselt Leo 2A4dega oleks olnud liiga kallis. Seega võib siit välja lugeda olulsie vihje, et 5,5 miljoni suuruse riigi puhul ongi maksimaalne rahaliselt ja jooksvatelt kuludelt jätkusuutlik rasketehnika hulk ca 100 peale moodsaid MBT-sid ja oma 160-200 moodsat IFV-d. Seega EKV puhul arvestades GDP-d ja rahvaarvu oleks need arvud siis ca 20-25 tanki ja 30-50 moodsat IFV-d. Mis on aga sellise väikesehulgalise soomuse tegelik jõud lahinguväljal? Mina usun küll siiralt, et 300-500 "Estmogist", mis suudab kinni pidada enamikku vastase "kiirtulerelvade saddetistest" ning mille roll lahingus oleks piiratud lahingtakso omaga on enam kasu kui neist 24 tankist.

2. Roosti plaan/visioon oma sõjavägi täies mahus ratastele ehitada tulenes ju just sellest, et roomikmasinate jooksvad kulud on kuni 10x suuremad ratasmasinatest. Isegi rootslaste mitte väga üüratut soomusväge suurust arvestades jõuti ikkagi seisukohale, et seda tüüpi masiand söövad liiga palju jooksvalt raha, et õigustada oma teenistuses hoidmist järgmise 20-30 aasta perspektiivis.

3. Uued ja juba tootmisesse jõudvad/olevad komposiitmaterjalid on lubanud väga mõistliku kaalu ja hinnaga muuta ka alla 20t kaaluvad ratassoomukid 30mm BMP-2/3 pearelva kindlaks. Paneme siia juurde, et aktiivkaitsesüsteemdi (AMAP-ADS) on juba jõudnud sellele tasemel, et ka sellist 20t ratassomukit on võimalik pidada suures osas 125mm mürsukindlaks. Kas siis ei ole õigustatud küsimus kuivõrd mõttekas on hakata matma raha raskesse soomustehnikasse (ja selle ümber struktuuri ehitamisse): kui täna on juba eelkirjeldatud tehnoloogiad masstootmise faasi jõudmise lävel ning arvestades, et tankide ostu minimaalne toimumine jääks vist ca 5a kaugusesse aega, kui need tehnoloogiad on vast veelgi levinumad. Mitte ilma asjata ei taha venelased sakslastelt (diil Rheinmetalliga) relvastustehnoloogiat ostes ühe põhiasjana soetada tehnologiaid just eelkirjeldatud komposiitmaterjalide ja aktiivkaitsesüsteemide valdkonnas.

4. Hoopis teine teema on normaalsel tasemel lennukite ostmisega. Isegi Soome suhtarve eeskujuks võttes tuleb ainuüksi Eesti optimaalseks lennuväe suuruseks 16-20 moodsat masinat. Sellise suurusega lennuvägi on vajalik ja ka võimalikus konfliktis relvantne ning ehk meie edu jaoks võtmetähtusega faktor. Mis peamine- oma vahendeid otstarbekalt kasutades ka soetatav. Viimased 60a sõjakogemust on näidanud üsna selgelt, et: a) kes kontrollib õhuruumi kontrolliba ka maal toimuvat ning b) "vananenud, vb odav ja arvukas" lähenemine ränapäeva õhusõjas ei päde, pigem on eelistatud kvaliteet- mõtleme või sellele miks, kuidas Soome peab plaane 2020 paiku Hornetid välja vahetada.

[Lemet]

Keegi seda väitnud inimene on neid angaare mõõtnud ka? Või on see jälle üks lambist väide?

Lambist väidetes süüdistajal ei teeks paha peeglisse vaadata...Jah, on küll.

[toomas tyrk]

F-16

Wingspan: 32 feet, 8 inches (9.8 meters)

Eurofighter

Wingspan: 10.95 m

Kumbki neist ei ole ülatiivaline lennuk ning tiivaotsad ei asu 2m kõrgusel maapinnast...

Äkki siis valgustatud spetsialistid tooks ära ka need parameetrid, mis rahuldaks "NATO tingimusi"...

[Lemet]

Kumbki neist ei ole ülatiivaline lennuk ning tiivaotsad ei asu 2m kõrgusel maapinnast...

Kuidas selle lambist väitmisega nüüd siis täpselt ongi, ah??? Kordamine pidada teadmiste ema olema...



Kui nüüd USAF Nellise baasi spetsiaalselt "pisikest rahvast" pole tööle võtnud ja senior airman Bryan Timmons, kes Green Flagi õppustel F-16 CJ stardiks ette valmistab, ikka täismehe mõõdus on, siis on see väide tiivaotste kahest meetrist madalamal asumisest ikka ...saad isegi aru
Tõsi küll Eurofighter on kõvasti madalam ...oma 180 cm tiivast kõrge...



Rahuldavad parameetrid- järsku midagi sellist...?

[tommy]

Sama lugu tankidega!
Algatuseks kõlbab meile ka pataljon vanemaid ja odavamaid kasutatud T-72/T-80 masinaid. Korralik isend maksab 60-70 000 EUR, koos varuosade, varuroomikute, laskemoona ja koolitusega ilmselt ikka alla 100 000 EUR/tk. Pataljoni komplekt u 35-40 masinat siis vanas rahas u 60 miljonit EEK, mis pole eriline summa kaitse-eelarves. Ehk saaks isegi odavamalt! Tekib know-how ja koolkond. Ja ei nad ikke lahingus ka kasutud ole mitte! Taktika.
Hiljem u 10 a jooksul, kui saame sedavõrd rikkaks ja ilusaks, ostame endale juba Leo 2A4 või isegi A5. .

Umbes sama teema ju suurtükiväes hetkel FH-70 vs D-30 (enne H61-37) - toimib!
Toimiks kindlalt ta tankidega!

Vat ei toimiks....
Vastaks sarnaselt, nagu tsiteeritud autor nähvas ühele Toomse postitusele, "Mis padujalaväelase(suurtükiväelase) jutt.. "
Muide, Leo 2A4 saaks ostuhinnalt kah kätte nii 100 000EUR'iga. Isegi ehk odavamalt. Konkreetsete läbirääkimiste teema. Äkki antakse isegi 1 EUR'iga.
Kuid soomusel on suurtükiväega pisike erinevus. Kogu sihtmärgi avastamiseks/täpselt tabamiseks vajalik krempel on laias laastus sarnane, saab kasutada nii FH-70 kui D-20'ga. Ainus mis erineb siin ,on konkreetne tuldsülgav raud.(võimalik, et on mingeid konkreetseid nüansse, mida mina ei tea.)
Kuid, T-80 ja Leo2 jaoks vajalik toetuselement on paraku teistsugused. Ka kõige lihtsamad asjad, nagu mutrivõtmed võivad olla erinevad. Pole üks-ühele ülekantavad.
Pakun, et T-72 jaoks vajaliku kogu toetuselemendi ülesehitamine ei lähe sugugi odavamaks, kui sarnase asja loomine Leo 2 jaoks. Võimalik, et isegi vastupidi.
Millest muide arvamus, et Leo 2 oleks meile raskelt ülejõu käiv, vene T-72/80 mitte..??
Mina muideks olen lähedalt näinud /käega katsunud "powerpacke"(mootor koos käiguosaga) nii Leo kui T-80 puhul.
Pakun, et sakslane on oluliselt lihtsam remontida/hooldada. Rääkimata vastupidavusest.
Hoidmis/hooldekomponent, recovery, laskemoonatagavara, polügoonid, väljaõpe, taktika ja muu tuleb luua nii või teisiti. Miks siis mitte kohe Leo peale. Milleks jamada vahepeal vene rauaga. Mida me sellest võidame. Kindlasti mitte rahalist kokkuhoidu. Nagu ütleb Laaneots selle kohta, et millised tankid.."Aga millised on meie naaberriikides kasutuses"....
Ei usu, et ta Venemaad silmas pidas.

[toomas tyrk]

ok, aga räägi siis mis mõõdus peavad olema "NATO standardis" angaarid ja mis mõõdus on Ämari omad?

Sinu nüüdseks 2x parandatud postituses oli juttu 11m 2m kõrguselt, mis on siiski OK ka 9,8m tiivaulatusega 2 m kõrgusel asuvate tiivaotstega lennuki jaoks.

Meeldetuletuseks - angaarid ehitati Mig-23/27 lennukite jaoks, mille tiivaulatus (kõrgus jääb Sinu otsida ) oli lühimas asendis 8,17 m.

Mig 23 oli ülatiivaline lennuk. (loe - tiivakõrgus maast oli suurem!) Otsi mõni "lühikest kasvu" mehaanik siia ka illustratsiooniks

[Wrangel]

... Ämaris pole siiani veel vist ühtegi hävitajat maandunud, ka mujal peale Tallinna lennuvälja pole neid näha olnud(kas paljud meie lennuväljadest üldse niimoodi lambist hävitajaid vastu võtta suudavadki- enne peab ilmselt saabuma transpordilennukitel teenindav personal varustusega. Kõik see paistab hetkel olevat läbi töötamata.) Ja nüüd korraga kuue tunni jooksul on meie lennuväljad lennukeid täis. Teadmiseks- iga uus õhuturbemissioon maandub esimestel päevadel korra ka Tallinna lennuväljal- ilmselt lennuvälja ja selle oludega tutvumiseks.

Justnimelt. Meil pole vaja mitte jahuda sellest milliseid lennukeid vaja oleks. Me peaks valmistama ette kogu infra selleks, et lennukid saaksid omale baasi. Millise riigi lennukid need oleks ja mis marki ei oma selle juures erilist tähtsust. Primaarne vajadus on tagada sobiliku lennuvälja olemasolu.

See, et meil seni normaalset tegutsevat hävitajate baasi pole ongi sisuliselt selle tagajärg, et meie kaitsevõimet on käsitletud Kamina siseasjana. Nuts sinna peaks tagama midagi, aga ei taga ju. Isegi Kamina eelarve ei ole oma olemuses sama asi, mis kaitse-eelarve. Asjale peaks lähenema laiemalt.

Minu nägemuses on lihtsustatult meil 3 põhilist ressurssi: inimesed, raha, aeg. Hävitajate võimekuse osa arendamisel on jäänud välja inimesed ja aeg; raha hulk on piiratud investeerimise oskuse juures kah allapoole arvestust. Me ei pea mitte koolitama piloote vaid neid isikuid, keda on toimiva hävitajate tegevuse tagamiseks vaja KORDADES rohkem kui piloote. Minuarust ei sobi Ämari asukoht esmasele löögile reageerimiseks, meil on vaja kontseptuaalset uut lähenemist, minu isiklik arvamus on Orissaarde baasi loomine.

[Some]

2 meetri kõrgusel 11 meetrit laiust angaaridel. Edu sisseajamisel!

[toomas tyrk]

2 meetri kõrgusel 11 meetrit laiust angaaridel. Edu sisseajamisel!

Hm, mille sisseajamisel? Kas Sa tead ja oled mõõtnud? Ja oled ajanud?