www.militaar.net

Kindralmajor Neeme Väli usutlus oli tasemel. Tuleks isegi kiita saatejuht Treufeldti, kes teadupärast ise küsimusi koostab. See oli saatejuhi arvatavasti paremaid usutlusi.

Kindralmajor Neeme Väli tõi välja mitu kindlat ohutüüpi, mis pole kunagi muutunud, vaid eksisteerivad jätkuvalt. Seda võiks võtta arvesse foorumlane A4, kuna ta just eelviimasel postitusel siin teemas, märkis kergjalaväe "võimsat tankitõrjevõimekust" - seda pole veel maailmas kergelt öeldes kasutusel. On vaid hädapärane. "Võimas tankitõrjevõimekus" algab aga mitme lüli koostööst, mis on nö väeosade vaheline - see koosneb: tugevast õhuväest + tugevast ründelennukite või/ja kopterite olemasolust + sihtotstarbelisest kaudtule moodulist + tugevast tankiväest koos lahingsoomukite üksustest + vaatlevaks osapooleks jalaväelased, kes suudavad vaid hädapärase kogu tervikule lisada ja sedagi väga harva.

Seega ei päde A4 võrdlus: jalvägi = võimas tankitõrje võimekus.

tervitades,

P.S. Kui siit loogiliselt edasi liikuda ja võttes arvesse EKV poolsed ametlikud adra seadmised ja siis hilisemad mõõdistamised, et miks vaod ei lähe nii nagu plaaniti, või miks üleüldse arvati, et nii saaks minna jne. Siis väide, et liitlastel on palju rasketehnikat või ka see, et enam neil nii palju ei ole - ei muuda see Eesti kaitsmise võrranis vajalikuks ühikuks, mida saaks valemisse lisada. Seda seetõttu, et meil puudub Eestis võimekus selliste manööverüksustega koostöö suutlikkus. Ja kui see on puudulik, siis miks saab olla alust arvata, et need siia ka vajadusel tulevad liitlaste poolt. Pasid ei haaku selle võimekusega.

EKV põhiülesanne olgu siiski kergjalaväe ehk missiooniüksuste arendamine terrorismivastast võitlust silmas pidades. Seal on kohati siiski veel palju vajakajäämisi kas või elementaarsete käsitulirelvade osas.

Seni kuni selja taga seisab Hitler pole erilist tähtsust mitu tuhat tanki või lennukit olemas on.

Seda võiks võtta arvesse foorumlane A4, kuna ta just eelviimasel postitusel siin teemas, märkis kergjalaväe "võimsat tankitõrjevõimekust" - seda pole veel maailmas kergelt öeldes kasutusel. On vaid hädapärane.

Probleem on selles, et meil pole isegi hädapärast (muu maailma kontekstis).
Pisut küüniline oleks vist ka väita, justkui oleks "jalavägi valmis".
Valmisolemisest on asi sama kaugel kui Maa Kuust.
Vahe on selles, et seal, kus valge ilm hakkab vastase kolonne viivimata õhurünnakute ja juhitavate relvadega, hakkame meie tegema seda kustidega.

Kui rääkida Soome hirmudest (mingid "peamahavõtmise" kiirrünnakud, millega paralüseeritakse vastupanu enne kui kaitse masinavärk hoo sisse suudab saada), siis selles ohupildis ja skaalal ning meie resursside juures (pole võimalik brigaadijagu rahvast palgal pidada) pole rasked brigaadid erilised tegijad, nende "gear up" võtab liiga kaua aega ja selle käigus on nad õhust haavatavad.

Kui jorutada edasi NATO ja küll-me-õigel-ajal-jõuame mantras, siis pole see tõesti probleemiks.
Probleemiks muutub see siis, kui asi kiireks läheb.
Minu isikliku arvamuse kohaselt on mantra, et küll jõuame ja luure töötab - samasugune mugavustsoon nagu küberkaitsele või laiapõhjalisele riigikaitsele lootmine.
Valmis peaks olema ka kõige hullemaks variandiks - kui üldse mingit mobiliseerumist ei jõua tekkida.

/.../ rasked brigaadid erilised tegijad, nende "gear up" võtab liiga kaua aega ja selle käigus on nad õhust haavatavad.
Kui jorutada edasi NATO ja küll-me-õigel-ajal-jõuame mantras, siis pole see tõesti probleemiks. Probleemiks muutub see siis, kui asi kiireks läheb. - kpt Trumm

Siinkohal tundub jällegi Kusti "kohati" tegija. Kui on vastase erimissiooniga tegemist - siis Kusti hästi treenitud elavjõu vastu nö "fire-and-forget" omab NLAWide etc ees tugevat eelist. Et seda eelist ka arendada, siis minuteada on Rootsi Aimpoint'il arendatud välja uus optika platvorm Kustidele, mille hanke peale esialgu Scouts tarbeks oleks vaja tungivalt mõelda.

siis Kusti hästi treenitud elavjõu vastu nö "fire-and-forget" omab NLAWide etc ees tugevat eelist

NLAW ja Kusti vahe on selles, et üks pauk NLAW-ist kaalub poole vähem kui juhitav pauk Kustist.
NLAW kaalub laskeseade koos raketiga 12 kilo, kust Kusti M2 laskeseade ainuüksi on juba 15 kilo.
Reaalselt samade näitajatega rakett ei ole suurt alla 10 kilo.

Palju see sõduri selg kannatab? Kirjutuslaua tagant on see muidugi elementaarne pisiasi, aga tegelikus elus?
NLAW asemel Kusti kasutamine juhitava raketiseadmena tähendab, et sõduri seljas veetav logistiline koormus kasvab oluliselt ja sama arv kordi kahaneb kaasas veetavate rakettide arv.

Ma küll ironiseerisin. Mõte on selles, et kiirrünnakule vastamiseks, ei lähe vaja NLAWe, et näiteks vilkas kesklinnas ajada taga "peanottijaid", kes Trambjanni kombel hooneid tsoneeriks. Nagu sa üleeelmises postituses tõid välja Soome kartused kiirrünnakute korraldamisest
.

setu kirjutas:Et seda eelist ka arendada, siis minuteada on Rootsi Aimpoint'il arendatud välja uus optika platvorm Kustidele, mille hanke peale esialgu Scouts tarbeks oleks vaja tungivalt mõelda.

Iseenesest väga hea mõte.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41&t=26054

Samuti tuleks varustada olemasolevad kuulipildujad KSP-58/MG-3/NEGEV picatinny relsi ja adekvaatse optikaga.

Samuti tuleks varustada olemasolevad kuulipildujad KSP-58/MG-3/NEGEV picatinny relsi ja adekvaatse optikaga.

Mõttetu tegevus. Esiteks tuleks minuarust mõelda, kuidas varustada jalaväejaod üksuse automaatidega sama moona söövate 7 kg kaaluklassi ühemehe kergekuulipildujatega (kasvõi secondhandi) arvestusega 2 tk per jagu ja sinna peale võib siis vilesid ja tulesid osta. Täiskuulipilduja on kergekuulipilduja rollis kasutamiseks liiga raske ja kohmakas - seepärast kasutatakse neid tänapäeval muudes armeedes üksnes spetsiaalsetes KP jagudes või rühmades ning peamiseks kaitsetegevuseks või positsiooniliseks sõjaks.

Kirjutuslaua taga on see muidugi kõik kole lihtne - ainult olete kunagi arvutanud, kui võtta rühmalt veoautod ära ja kogu nänn seljas vedada - mitu kg peab iga mees tarima ja mitu km ta tegelikult käia jõuaks? Kui olete arvutanud, pakime selga ja vaatame, mitu km käia keegi jõuab? Mina loobun ette - ei jõua.

Kapten Trumm kirjutas:

rbl kirjutas:Samuti tuleks varustada olemasolevad kuulipildujad KSP-58/MG-3/NEGEV picatinny relsi ja adekvaatse optikaga.

Mõttetu tegevus. Esiteks tuleks minuarust mõelda, kuidas varustada jalaväejaod üksuse automaatidega sama moona söövate 7 kg kaaluklassi ühemehe kergekuulipildujatega (kasvõi secondhandi) arvestusega 2 tk per jagu ja sinna peale võib siis vilesid ja tulesid osta. Täiskuulipilduja on kergekuulipilduja rollis kasutamiseks liiga raske ja kohmakas - seepärast kasutatakse neid tänapäeval muudes armeedes üksnes spetsiaalsetes KP jagudes või rühmades ning peamiseks kaitsetegevuseks või positsiooniliseks sõjaks.

Olenemata sellest kas neid kasutatakse meil spetsiaalsetes KP jagudes, rühmades, soomukitel, veokitel või kus iganes ning kas kaitsetegevuseks, positsiooniliseks sõjaks, ründel või milleks iganes on neile vaja külge Picatinny relssi ja peale adekvaatset optikat, et kasutamisel nende efektiivsust tõsta.

Üksuse automaatidega sama moona söövad 7 kg. kaaluklassi ühemehe kergekuulipildujad NEGEV-i LMG näol on meil tänase päeva seisuga juba olemas ja Afganistanis ka aktiivselt kasutusel aga jällegi, et kasutamisel nende efektiivsust tõsta on vaja peale Picatinny relssi ja adekvaatset optikat.

Loomulikult võiks jagudes, esmalt eriti missiooniüksustes KSP-58/MG-3 vahetada ühemehe 7.62 mm. LMG vastu.

Picatinny relss ja "adekvaatne optika" on antud teemal teisejärguline küsimus.

Kapten Trumm kirjutas:Picatinny relss ja "adekvaatne optika" on antud teemal teisejärguline küsimus.

Mis siis antud teemal esimesejärguline küsimus oleks?

Viia üksikmehe varustus ja relvastus sellisesse kaalu, et seda oleks mees võimeline ka seljas tassima - puudutaks minurust kõiki "tendipataljone". Mis sellest punatäpist kasu on, kui kuulipilduri nänn kaalub nt 120 kilo (tema isiklik varustus, relv, mõtteline osa rühma träänast) ja tal on 5 km pärast toss väljas. Säästu saab relvastuselt teha rahulikult suurusklassis 15-20 kilo.

Mis su ettepanek siis oleks, võtta KSP-58 asemel kasutusele titaankorpusega M240L kaaluga 10 kg? Võidame kaalus 2 kg või siis 7.62 Minimi/Mk-48 kaaluga 8 kg. võidame kaalus 4 kg. 120-4=116 kg. jääb ikka alles?

See paar kilo siia-sinna kuulipilduja(ja mujal) puhul pole hetkel nii oluline....Suuremaid vahemaid liigub üksus ikka autoga...
Ei näe mõtet, panna ressurssi uute kuulipildujate alla, kui meil on toimivad olemas.
On veel piisavalt asju, mis sootuks puuduvad.

Kapten Trumm kirjutas:Kirjutuslaua taga on see muidugi kõik kole lihtne - ainult olete kunagi arvutanud, kui võtta rühmalt veoautod ära ja kogu nänn seljas vedada - mitu kg peab iga mees tarima ja mitu km ta tegelikult käia jõuaks?

Kapten Trumm kirjutas:Jalaväerühmale eluliselt vajaliku logistilise "saba" juures on see kaaluprobleem tegelikult väheoluline - nagunii ilma autota sõdida ei saa ja kui autoga ta nagunii kohale tuuakse, jõuab selle natukese ka käe otsas tarida.

Lihtsalt seljakottidega nonstop ringi kappav jalavägi on isegi meie vaese kergjalaväe puhul ilmne müstifikatsioon.

Tänase varustuse-relvastusega ei saagi ilma autota. Ja seda rikkust ka ei paista, et nänn poole kergemaks muuta.
Lihtsalt füüsiliselt ei jõua keegi neid asju tassida.
Kõik see 100+ kilo per nase koosnebki sellistest paarikilostest pisiasjadest, mis tunduvad tühised.
2 kg kuulipildujalt, 4 kg laskemoonalt, 2 kg rootsi magamiskotilt, 2 kg toidusüsteemilt (katelok+konservid) jne jne.

Ei näe mõtet, panna ressurssi uute kuulipildujate alla, kui meil on toimivad olemas.
On veel piisavalt asju, mis sootuks puuduvad.

Jah, see vahetus ei saa olema hea hinna-kvaliteedi suhtega, sest sellistel tingimustel secondhandi nagu Ksp-d ja MG-d tulnud on - naljalt ei leia.
Miks jutt hargnema hakkas - ei suutnud näha pointi aeguva relvasüsteemi moderniseerimisel kallite tükkidega, mis muudavad selle veel raskemaks (palju kaalus tulede ja viledega moderniseeritud Galil?) ja mis maksavad kena kopika.