www.militaar.net

Väidetavalt patarei 1b puhul oli tegemist suht algelise ehitisega kahurid olid muldvalli taga palkalustel ja samuti palkidest laskemoonavarjendid.Heal juhul võivad olla säilinud ainult vallid.Battal on selle kohta oma lehel kirjutanud

А между старым маяком и КП советской батареи была расположена русская батарея №1b постройки 1917 года.
То, что на фото её не видно, нет ничего странного. Хотя как раз у этого строения для запасного дальномера находится самая сохранившаяся позиция. Все остальные, три, только угадываются.

Võimalik,et seal võib see olla kuna midagi mis võivad meenutada muldvalle seal isegi on.

Patarei ju oli reaalselt olemas. Ja kuigi väiksema kapitaalsusega kui rahuajal ehitatu, oleks see praegugi maastikul väljaloetav. Aga hilisemad kihistused pööravad asja segi. Oleks nt varasema kihistuse selged kirjeldused olemas, aitaks see jälgi ajada. Betoon on parem materjal, aga pinnasevalli juures võid küll kukalt kratsida, kui võimalikud variandid on kombinatsioonid kolmest kihistusest...

Sharon kirjutas:Ja hakkasin mõtlema, et kas keegi oskab nimetada mõnda PSM rajatist, mille juurde suunab lähimalt maanteelt muinsuskaitse sümboliga viit (see valge sümbol pruunil taustal)? On üldse niisuguseid?

Nüüd võib sellel küsimusele suhteliselt kindalt vastata ei. On küll olemas infotahvleid erinevate objetide kohta(mis asuvad PMS ajal plaanitud, kui ehitamata jäänud positsiooni kohal, või piirkonnas) nt. Tammneeme.
Minu arvates on siiski positiivne edasiminek, kasvõi see et "punkrimajandust" on kuskilt otsast hakatud tutvustama(Stebel, Tammneeme), seda küll mitte PMS otsast.
Käin sel nädalal veel mõned huvitavamad kohad läbi ja ehk õnnestub ka üks PMS-i juurde suunav muinsuskaitse silt leida. Väga suuri lootusi selleks muidugi ei ole.

Nojah, väidetavalt on Tammneeme tõesti PSM patarei nr 17 kavandatud. Aga kaardi järgi on see ikkagi teine asi kui EW-aegsed Randvere patareid ning neid peaks eraldi käsitlema. Miks Viimsi vald neid Tammneeme patareiks nimetab, ei tea. Neil on ilmselt olnud keegi tekstikoostaja, kes ka täpselt ei teadnud, aga omas head fantaasiat , sh ka inglise keeles - nt 'shore battery', 'military campus' jm mõttelennud.

Aga Viimsi vald on tubli. Miiduranna silt on täitsa kena kujundusega, nii et päris eitavalt ei saa küsimusele vastata.

Kohe valla piiri peal Miiduranna Säästuka ja tankla juures on suur kaart koos militaarobjektidega (praegu ei oska ütelda, kas mujal sissesõiduteede juures on ka) ning ehk on Naissaarelegi jõutud midagi uut paigaldada? Pole seal tükk aega käinud...

Mõlemale Paljassaarele paigaldati 2008. aastal kümmenkond tahvlit, osa neist küll linnu- jm loodusteemalised, osa oli PSM ka (12. patarei kindlasti; Katariina muul vist muu teksti sees). Tallinna Linnuklubi veel tellis meilt tekstid, aga pärast nihverdas meid kõrvale - tekstid pandi oma nime all üles ja raha muidugi ka jäeti maksmata. Talvel oli veel kolm tahvlit alles, PSM oli kõik läinud. Järgmisi ehk ei tehta metallist enam, ehkki päris vandaalikindlat materjali vist polegi?

Praegu on kõige suurem kava PSM tähistada Harku vallas, hetkel on jutt ~25 objekti tähistamisest. Ja Kiili Gümnaasiumi uue planeeringuga vist tahetakse ka kooli ümber olevaid PSM objekte kuidagi tähistada (~2 objekti).

Castellum kirjutas:Aga Viimsi vald on tubli. Miiduranna silt on täitsa kena kujundusega, nii et päris eitavalt ei saa küsimusele vastata.

Suunavaid silte maantee pealt siiski ei ole. Vähemalt mitte PMS kohta.
On olemas mõnes kohas objekti kirjeldus ja ajalugu, nagu ka praegu selgus, siis osaliselt vale(aga see selleks). Hea et niigi hästi läinud on. Laagris on näiteks täiesti "must maa" välja arvatud "eramaa" sildid ja tohutu prügimägi ühe sissepääsu juures...

Castellum kirjutas:Nojah, väidetavalt on Tammneeme tõesti PSM patarei nr 17 kavandatud. Aga kaardi järgi on see ikkagi teine asi kui EW-aegsed Randvere patareid ning neid peaks eraldi käsitlema. Miks Viimsi vald neid Tammneeme patareiks nimetab, ei tea. Neil on ilmselt olnud keegi tekstikoostaja, kes ka täpselt ei teadnud, aga omas head fantaasiat , sh ka inglise keeles - nt 'shore battery', 'military campus' jm mõttelennud.

Gustavsoni Merekindluse raamatus räägitakse ka mäletamist mööda Tammneeme ehk Randvere patareist. Kahjuks riiulis ei ole, et üle vaadata aga mäletan, et see tekitas minus lugemise hetkel hämmingut, sest Tammneeme on ikka hoopis teine küla.

Raamat kohe käe ulatuses, vaatasin järgi ja lugesin teema läbi.
Eelviimane lause on selline:" Märkigem lisaks, et dokumentides on patareid nr. 11 nimetatud ka Randvere patareiks".
Patarei nr. 11 ongi praegu käsitletav "Tammneeme patarei".

Vaatasin uuesti targad raamatud üle. Olen tõesti liiga kiiresti ja lahmivalt liigitanud, raamatutes on nii Tammneeme kui ka Randvere patarei nimetusi.

Vaatasin üle ka 1935. aasta skemaatilise katastrikaardi. Asukohas hoopis Tammenurme küla. Patareide kinnistu nimetus oli Randvere 149. Tammneem ise jääb patareidest sama kaugele kui Randvere küla keskus (kiriku juures?). Tänapäeval asuvadki EW patareid Randvere küla alal. Seega oleks minu arust ikkagi mõistlik eelistada EW puhul Randvere patareide nimetust.

Ega ei ole teada, mis head ja paremat kunagi Leppneeemes tehti?

Sõber raamat aitab:
http://tallinn.ester.ee/record=b1579842~S1*est

http://tallinn.ester.ee/record=b1050767~S1*est

Minul pole Leppneemest õnnestunud midagi leida, otsinud küll nii patareid kui ka nurgamõõtja hoonet. Õunal on raamatus EW-aegsed inventeerimisskeemid, tänapäevaseid pole. Keegi on midagi täpsemat teinud, siis huviga vaataks küll...

Ma ei saanud muffigi aru sealt saidilt. ons seal midagi Leppneeme kohta???

Need lingid olid lihtsalt raamatute soovitused. Üleval osas on raamatu nimi ja autor. See on raamatukogude infosüsteem Ester, mille abil saab otsida ja vaadata, kus raamatukogus see raamat kohal on.

aa ok, tänud Faust:)

Kui nüüd vana teemat tuulutada, siis praegu on just õige aeg Kakumäe positsiooniga tutvuma minna, eriti helgiheitja varjendiga. Käisin eile seda fotografeerimas, sest vesi on korralikult jäätunud.
2004 suvi
2011 talv

Sama jutt Astangu laskemoonalao kohta, milles tavaliselt vesi põlvini ja isegi üle on. Kellel huvi, läheb uurib ja puurib aga pööramiskohast edasi pole soovitav minna, sest jää muutub seal liiga õhukeseks.
21.02.2011