www.militaar.net

wyrd kirjutas:Mainisin siin teema algul, et olin lugenud raamatut kus inimhakkliha lasti Emajõkke. Nüüd hoian raamatut siis oma käes. Kirjanikuks on Jaan Toots ja raamatu nimi on -Esimeses maailmasõjas ja venemaa vangilaagrites-. Selle hakkmasina kohta on vihjeid lehekülgedel 159-161.

Täpsustuseks.
Raamatu kaanele on autoriks märgitud ikka Aleksander Toots.

Tänan Sind Enkus. On jah Aleksander Toots. Kuidas ma eile selle vea tegin, pole aimu. Ikka juhtub.

wyrd kirjutas:Mainisin siin teema algul, et olin lugenud raamatut kus inimhakkliha lasti Emajõkke. Nüüd hoian raamatut siis oma käes. Kirjanikuks on Jaan Toots ja raamatu nimi on -Esimeses maailmasõjas ja venemaa vangilaagrites-. Selle hakkmasina kohta on vihjeid lehekülgedel 159-161.

Mis ajal seda inimhakkliha väidetavalt Emajõkke lasti? Ma olen kuulnud linnalegendi selle kohta, kuidas omal ajal smugeldati kanalisatsiooni kaudu lihakombinaadist toodangut välja. Pakiti korralikult kilesse ja siis kokku lepitud ajal saadeti tehasest teele, samal ajal jõe ääres toru otsa juures ootas keegi kahvaga. No olgu, see legend on ilmselt nali, kuid samas pole võimatu, et näiteks mõnest partiist praaki läinud hakklihast kanalisatsiooni kaudu vabaneti. Sealt siis ka kõikvõimalikud inimhakkliha teooriad. Kuigi üldiselt pidanuks ka nõukaajal kanalisatsioonisüsteemis settekaevud olema, neid ilmselt kõikjal siiski polnud ja mis potist-valamust alla lasti, see sellisel kujul ka jõkke jõudis. Veel nii aastat 20 tagasi oli nt. üks selline toru Jõe tänava otsa kohal Sõpruse silla kõrval, teine Rebase tn. otsas. Torudest voolas koos veega selgeid seedejääke ja ajalehepudi (jah, noil aegadel mindi kemmergusse nutitelefoni asemel ajalehega, mida kasutati muukski kui lugemiseks), sekka ka teatavaid tiivakestega asju ja spetsiifilisi õhukesest kummist tooteid . Mõlemad kohad kubisesid prisketest latikatest (toiduainete taaskasutus ), keda mõned mehed ka püüdsid. Öäk!

Eks peale sõda liikus igasugu hulle jutte, mida paljud tõeks pidasid ja paljud peavad seniajani. Jaan Roosi Läbi punase öö annab tollasest "müüdiloomest" küllaltki hea ettekujutuse.

Salastatus ja salapära ergutas inimeste fantaasiat, nii näiteks levisid 90ndale alguses kuujutud Tänassilmas (seal asub praegu tehnopark, aga oli seal õhukaitse rajatis) asuvatest 200-meetri sügavustest raketishahtidest (mis tegelikkuses olid 2 puurkaevu, mis jäid vene armeel valmis ehitamata) ning Haapsalu lähedal asunud maa-alusest lennuväljast.

Toiduainetetööstuses töötajana kujutaks ette, et laibapurustaja peaks olema kuskil vähemalt 10KW mootoriga.Kui mitte veelgi rohkem. Väiksema võimsusega muljud laipa, mitte ei purusta. Aga sõjaaegsetel ja järgsetel selline elektrivõimsus?

alax kirjutas:Toiduainetetööstuses töötajana kujutaks ette, et laibapurustaja peaks olema kuskil vähemalt 10KW mootoriga.Kui mitte veelgi rohkem. Väiksema võimsusega muljud laipa, mitte ei purusta. Aga sõjaaegsetel ja järgsetel selline elektrivõimsus?

Ega neid laipu siis nii palju ka ei olnud vaja purustada kui liha toiduainete tööstuses.
Arvan, et asja ajab ära ka poole kW mootor. Aega läheb pisut kauem aga paarist
tunnist laiba kohta peaks piisama igal juhul. Muidugi peab purustaja konstruktioon olema tehniliselt õige. Elektri puudust aga riiklikult tähtsa asja jaoks jätkus alati. Tsiviilid võis välja lülitada suurema võimsuse ajaks.

Kunagi telekas näitas vististi sarjas "Tõestisündinud kuriteod" või sarnases sarjas, kuidas üks tegelane võttis rendist kobedama oksapurustaja mis autohaakes käib ja lasi mõrvatud ja sügavkülmutatud ohvri koos okstega masinast läbi nii, et lont suunas puru kenasti jõkke ja jõgi hävitas sisuliselt kõik jäljed. Ei mäleta enam hästi aga kriminalistid leidsid jõe setetest vist ainult ühe hambatükikese.
Surnukehadest vabanemise kombinatsioon "laibapurustaja" + jõgi võib olla üsna efektiivne

Actual kirjutas:Kunagi telekas näitas vististi sarjas "Tõestisündinud kuriteod" või sarnases sarjas, kuidas üks tegelane võttis rendist kobedama oksapurustaja mis autohaakes käib ja lasi mõrvatud ja sügavkülmutatud ohvri koos okstega masinast läbi nii, et lont suunas puru kenasti jõkke ja jõgi hävitas sisuliselt kõik jäljed. Ei mäleta enam hästi aga kriminalistid leidsid jõe setetest vist ainult ühe hambatükikese.
Surnukehadest vabanemise kombinatsioon "laibapurustaja" + jõgi võib olla üsna efektiivne

Põletamine nõuab kindlasti rohkem energiat.
Orgaaniline osa süüakse jões kiiresti kalade ja teiste elukate poolt ära
ja kui hambad on väiksemad tükid kui veerand hammast siis sellist
tükki võib leida ainult teadliku otsimisega

Mul meenub midagi sarnast Discovery-st, kuid jõest leiti ikka peale pikka sõelumist luukilde ja hambatükke, mitte üht hambatükki. Hamba kohta oleks süüalune öelnud, et noh löödi lihtsalt välja või tuli kuidagi ära kui tapetu hooletu oli.

Vaatasin üks päev uuesti Inglise gängsterifilmi Snatch; seal ka üks gängster- Brick Top, söötis laipu sigadele et neist lahti saada.
http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... yEBXTL1Y3U
http://www.ohtuleht.ee/555317

1990. aastate segastel aegadel olevat uurijate ühe versioonina mõned teadmata kadunud tegelased Ida-Virus organiseeritud kuritegevusega seotud Igor G kindlustalus sigadele söödetud.

Ning paar nädalat tagasi oli just uudis, et Itaalias tehtud ühe allilmategelasega sama. Kommentaariumis väitsid "talumehed", et siga inimest ei söö.. Tont teab, olen näinud neid kanu ja rotte murdmas ning kala söömas, kas teeksid nt verise maaslamava inimesega sama või ei?

Laibapurustaja kohta arvan, et kui see oleks seal olnud ja kasutust leidnud, küllap oleks selle kohta rohkem infi tilkunud kui umbmäärased tagantjärgi teooriad mahajäetud hoonest leitud aparaadi kohta.

Otsustades sõjaaegse memuaristika järgi söövad ikka, vend Oskar, va tark loom, peaks omnivoor olema ja liha on liha...

Lemet kirjutas:Otsustades sõjaaegse memuaristika järgi söövad ikka, vend Oskar, va tark loom, peaks omnivoor olema ja liha on liha...

Miks siis siga ei peaks inimest sööma kui saab? Kusagil 5x aastatel liikus kuulujutt surnuaia vahist kes kaevas vähemalt mõned värskelt maetud laibad salaja välja. Riided müüs maha, kirstust sai kütet ja laiba söötis oma sigadele.
Kui sead on aedikus päev või paar näljas olnud siis tapetakse üks endi seast ära ja süüakse pehmed osad ära. Seda olen ise näinud.
Ühes kolhoosis oli joodik talitaja kes palga päeval mitu päeva järjest jõi ja töö unustas ning siis oli tihti aedikus sea luukere koos sellise hulga kudedega mis luud ühes tükis hoidis. Lahti seda talitajat ei lastud sest sigade kogu juurdekasv oli tal hea hoolimata mõnest kadunud ühikust.

Vägagi huvitav teema ja selle arendus. Kuid ajaloolasena võin teile öelda, et ei olnud selliseid ja ega ka teistsuguseid ega üldse mitte kui mingisuguseid laibapurustajaid. Tegelikkus oli hoopis lihtsam ja jubedam kui mingid laibapurustajad või hispaania saapad või erilised piinamistoolid või ...