Ma ei tea kas see "vastuvõetav" on aga KVÜÕA materjalid räägivad nii:
2.1.3 staabiringkäigud
Staabiringkäigud peavad välja selgitama, millised on üksuste ülesanded ja
kuidas neid nende teostada erinevate relvaliikidega lahingus ning erinevate
üksuste ja teenistuste koostegutsemisel maastikul. Siia alla kuulub ka sõjaajaloost
tuntud lahingute analüüsimine nende toimumise maastikul.
Staabiringkäigud võiksid ühtlasi anda lisateadmisi riigist, rahvastikust, ajaloost,
kultuurist ja majandusest. Neid võib siduda mõne vaatamisväärsuse
või muuseumi külastusega. Sellega tuleb ajaplaani tehes arvestada.
Staabiringkäikude esmane eesmärk on avardada juhtide nägemust maastikust
ja näitlikult kujutada, millist mõju avaldab maastik sõjaliste ülesannete
täitmisele. Kaardi kasutamine peab piirduma hädavajalikuga. Käskude andmisel
tuleb kaardi kasutamist võimalusel vältida.
Staabiringkäigud jagunevad omakorda:
● Õppereis ehk operatiiv-taktikalise teemapüstitusega reis, mis oma sisutiheduse
tõttu võib kesta mitmeid päevi. Õppereis võib olla mitmepäevane
staabiringkäik maastikul, kuid ka ühe- või mitmepäevase kaardiõppuse
ja staabiringkäigu osade ühendamine. Õppereisi taktikalise baasi moodustab
üldine sõjaline olukord ja selle edasiarendused või mitu üksteisest
sõltumatut sõjalist olukorda. Õppereise kasutatakse ohvitseride
väljaõppeks ja täienduskoolituseks. Lisaks eelnevale on õppereisid viis,
kuidas kõrgem juhtimisstaap saab kontrollida operatiivplaane ja koguda
juhtimispõhimõtete väljatöötamiseks vajalikke teadmisi.
● Ekskursioon, mille eesmärk võib olla näiteks ajaloolise lahinguvälja
külastamine. Sellisel puhul võib kasutada ajaloolisi fakte tutvustava giidi
abi. Seejärel saavad osalejad arutleda lahingute käiku ja muid fakte ning
teha järeldusi. Selline õppereis sobib hästi pärast mingit suuremahulisemat
õppust. See võimaldab isikkoosseisul õppuse pingest vabaneda ja
puhata ning viibida sundimatus ja vabas õhkkonnas koos õppuse läbiviijatega.
Õppereis võib lõppeda näiteks ühise piduliku õhtusöögiga.
Staabiringkäikudel tehakse esimeses vaatluspunktis suuliselt teatavaks
üldine sõjaline olukord. Oma üksust ja vastast ei kujutata reeglina reaalselt,
üksuste taktikalist käitumist maastikul kirjeldatakse nii, et staabiringkäigul
osalejatel tekiks adekvaatne pilt üldisest sõjalisest olukorrast.
Seejärel kirjeldab õppuse juht lahingusituatsiooni, jagab osalejad rühmadesse
ning annab rühmadele ülesanded. Igale rühmale tuleks anda erinev
ülesanne. Seejärel rühmad orienteeruvad maastikul, proovides ülesannet
lahendada. Soovitatav on nõuda lahendusi graafiliselt. Selleks tuleb jätta
rühmadele piisavalt aega.
Pärast ülesannete täitmist esitatakse tulemused. Soovitatav on lasta osalejatel
oma otsuseid põhjendada. Pärast seda, kui üks rühmadest pakkunud
välja oma lahenduse, võivad teised rühmad esitada omapoolseid ettepanekuid
või täiendusi. Juht laseb teistel rühmadel öelda, mida nad lahendusest
arvavad ning teeb seejärel teatavaks, kuidas tema ise konkreetse küsimuse
lahendaks. Ebasobivaid lahendusi tasub vaid siis põhjalikumalt käsitleda,
kui sellest on väljaõppele kasu.
Iga staabiringkäik peab lõppema tegevusjärgse aruteluga maastikul, mis
peab lisaks hindamisele puudutama taktikalise väljaõppe sisu. Vajadusel
võib anda esmast tagasisidet staabiringkäigu pauside ajal. Selle arvelt võib
staabiringkäigu lõpus antav tegevusjärgne arutelu olla lühem.
Järgmises peatükis käsitletakse lähemalt staabiõppusi, mille korraldamise
maht ja keerukus on suurem kui juhtimisõppustel.
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... d-2009.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/Staff_ride 
