www.militaar.net

Nagu ütlesin, sõltub eesmärgist.
Moltke eesmärk oli näiteks tulevase lahingutandri tundmaõppimine... https://en.wikipedia.org/wiki/Staff_ride

Ameeriklased on seda hakanud kasutama ajalooliste lahingutegevuste analüüsimiseks õppe eesmärgil. Ennem maastikule sõitu eelnes tavaliselt antud kampaania/lahingu uurimine ja vastavad ettekanded. https://www.nps.gov/ande/planyourvisit/ ... ffride.pdf

Puhkus ...

Tänud vastamast!

Ma ei tea kas see "vastuvõetav" on aga KVÜÕA materjalid räägivad nii:

2.1.3 staabiringkäigud
Staabiringkäigud peavad välja selgitama, millised on üksuste ülesanded ja
kuidas neid nende teostada erinevate relvaliikidega lahingus ning erinevate
üksuste ja teenistuste koostegutsemisel maastikul. Siia alla kuulub ka sõjaajaloost
tuntud lahingute analüüsimine nende toimumise maastikul.
Staabiringkäigud võiksid ühtlasi anda lisateadmisi riigist, rahvastikust, ajaloost,
kultuurist ja majandusest. Neid võib siduda mõne vaatamisväärsuse
või muuseumi külastusega. Sellega tuleb ajaplaani tehes arvestada.
Staabiringkäikude esmane eesmärk on avardada juhtide nägemust maastikust
ja näitlikult kujutada, millist mõju avaldab maastik sõjaliste ülesannete
täitmisele. Kaardi kasutamine peab piirduma hädavajalikuga. Käskude andmisel
tuleb kaardi kasutamist võimalusel vältida.
Staabiringkäigud jagunevad omakorda:
● Õppereis ehk operatiiv-taktikalise teemapüstitusega reis, mis oma sisutiheduse
tõttu võib kesta mitmeid päevi. Õppereis võib olla mitmepäevane
staabiringkäik maastikul, kuid ka ühe- või mitmepäevase kaardiõppuse
ja staabiringkäigu osade ühendamine. Õppereisi taktikalise baasi moodustab
üldine sõjaline olukord ja selle edasiarendused või mitu üksteisest
sõltumatut sõjalist olukorda. Õppereise kasutatakse ohvitseride
väljaõppeks ja täienduskoolituseks. Lisaks eelnevale on õppereisid viis,
kuidas kõrgem juhtimisstaap saab kontrollida operatiivplaane ja koguda
juhtimispõhimõtete väljatöötamiseks vajalikke teadmisi.
● Ekskursioon, mille eesmärk võib olla näiteks ajaloolise lahinguvälja
külastamine. Sellisel puhul võib kasutada ajaloolisi fakte tutvustava giidi
abi. Seejärel saavad osalejad arutleda lahingute käiku ja muid fakte ning
teha järeldusi. Selline õppereis sobib hästi pärast mingit suuremahulisemat
õppust. See võimaldab isikkoosseisul õppuse pingest vabaneda ja
puhata ning viibida sundimatus ja vabas õhkkonnas koos õppuse läbiviijatega.
Õppereis võib lõppeda näiteks ühise piduliku õhtusöögiga.
Staabiringkäikudel tehakse esimeses vaatluspunktis suuliselt teatavaks
üldine sõjaline olukord. Oma üksust ja vastast ei kujutata reeglina reaalselt,
üksuste taktikalist käitumist maastikul kirjeldatakse nii, et staabiringkäigul
osalejatel tekiks adekvaatne pilt üldisest sõjalisest olukorrast.
Seejärel kirjeldab õppuse juht lahingusituatsiooni, jagab osalejad rühmadesse
ning annab rühmadele ülesanded. Igale rühmale tuleks anda erinev
ülesanne. Seejärel rühmad orienteeruvad maastikul, proovides ülesannet
lahendada. Soovitatav on nõuda lahendusi graafiliselt. Selleks tuleb jätta
rühmadele piisavalt aega.
Pärast ülesannete täitmist esitatakse tulemused. Soovitatav on lasta osalejatel
oma otsuseid põhjendada. Pärast seda, kui üks rühmadest pakkunud
välja oma lahenduse, võivad teised rühmad esitada omapoolseid ettepanekuid
või täiendusi. Juht laseb teistel rühmadel öelda, mida nad lahendusest
arvavad ning teeb seejärel teatavaks, kuidas tema ise konkreetse küsimuse
lahendaks. Ebasobivaid lahendusi tasub vaid siis põhjalikumalt käsitleda,
kui sellest on väljaõppele kasu.
Iga staabiringkäik peab lõppema tegevusjärgse aruteluga maastikul, mis
peab lisaks hindamisele puudutama taktikalise väljaõppe sisu. Vajadusel
võib anda esmast tagasisidet staabiringkäigu pauside ajal. Selle arvelt võib
staabiringkäigu lõpus antav tegevusjärgne arutelu olla lühem.
Järgmises peatükis käsitletakse lähemalt staabiõppusi, mille korraldamise
maht ja keerukus on suurem kui juhtimisõppustel.

http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... d-2009.pdf

Mind hakkas huvitama, kas MRSI (multiple rounds simultaneous impact) kohta meil ka mõni lihtsam vaste on? Näiteks kobartuli vms?

Üks inglise professor ütles targad sõnad: pole põhjust ega mõtet võrrelda teisi keeli inglise keelega ja üritada neid samastada. Inglise keel pole üheski aspektis teistest parem või täiuslikum.

just plain mean kirjutas:Üks inglise professor ütles targad sõnad: pole põhjust ega mõtet võrrelda teisi keeli inglise keelega ja üritada neid samastada. Inglise keel pole üheski aspektis teistest parem või täiuslikum.

Ilmselgelt on aga inglise keel laiemas praktilises kasutuses ainus millega liitlastega suhelda.

Avastasin, et meie sõjaväelased on juba mitu aastat tundnud teravat vajadust luure asemel peenema sõna järele ja selleks on nüüd reke (reke, rekke, reket). Inglise keeles algab see rec... ja kindlasti peab ka eesti keeles sama kõlaga sõna olema, kuidas siis muidu. Juba Manivald luuras, aga Moneywald rekib.

Jaanus2 kirjutas:Avastasin, et meie sõjaväelased on juba mitu aastat tundnud teravat vajadust luure asemel peenema sõna järele ja selleks on nüüd reke (reke, rekke, reket). Inglise keeles algab see rec... ja kindlasti peab ka eesti keeles sama kõlaga sõna olema, kuidas siis muidu. Juba Manivald luuras, aga Moneywald rekib.

Tundub väga traagiline, et suur ja Võimas Venemaa, millel on tohutu luurepotentsiaal globaalsest strateegilisest spionaažist kuni luurejagude poolt teostatava taktikalise luureni, ajab läbi ühe sõnaga - razvedka. Pisitilluke, igasuguse tõsiseltvõetava luurevõimekuseta Eesti vajab aga järjest uusi üha peenemaid ja euromaigulisemaid väärtsõnu. Kui taktikaline luure on nüüd "reke", kas siis globaalluuret hakatakse nimetama "intelligents"? "Intelligentsikeskus" kõlaks ju luureväeosa nimena väga ägedalt!
sügab mõtlikult kukalt

Militaarseltskond peab end üleval nagu Joosep Egiptuses, kes kandis kirjut kuube ja ei tahtnud enam tunda oma vähemaid vendi (ja saada aru nende jutust)

just plain mean kirjutas:Militaarseltskond peab end üleval nagu Joosep Egiptuses, kes kandis kirjut kuube ja ei tahtnud enam tunda oma vähemaid vendi (ja saada aru nende jutust)

..see ei ole üldse "militaarseltskond" - see on üks puht "tsiviilseltskond", kes meil kamina tiiva all sellist keelelist jama a la "reke" genereerib

Et ksf Ott LAANEMETS (ja mõni veel) on siin kõrvalkleepsus selle kohta vägagi ilmekalt väljendanud

Kurja juur on see nn. sõnaus (ka paras värdsõna). Sealt selliste lapsuste väljamõtlemine alguse sai.

Sealt "lõimuma" on ju päris hea - vajadus lühema omakeelse sõna järele intergaatsija asemele oli olemas. "Rekke" puhul aga vajadust polnud, tulemus pole omakeelne. Samamoodi võiks "juhtumi" asemel ka ametlikus kõnepruugis "keiss" ütlema hakata.

Taristu ka suht norm, aga kõik muu mis seal genereeritud on ikka täielik jama.

Reke puhul olid ka sõjaväelased asjaosalised.
Aga kui ei meeldi, siis ärge kasutage ... enamusel seda nii kui nii mujal vaja pole kui militaar.netis ... arutlemiseks.

Wiki annab sellise selgituse: Maastikuluure ehk reke[1] (NATO RECCE, NATO Agreed 1992) on väeüksuse (allüksuse) ülema (asetäitja) või sõjalist tegevust ette valmistava grupi tutvumine maastiku iseärasuste ja sõjalise kasutamise võimalustega. Maastikuluure eelneb reeglina igale sõjalisele operatsioonile.
Ja kasutusel juba mõnda aega: https://www.delfi.ee/artikkel/69827995/ ... ne-ja-reke

..äärmiselt ebaõnnestunud vastus

Aga "sõnavärd" on õnnestunud - elab ja ei hädalda