www.militaar.net

Tere,

See esimene tömbi otsaga tundub olevat 37mm õppemoon. Paljassaare otsas vedeleb neid vees päris palju ilmselt on omalajal veest väljaulatuvate vrakkide pihta märki lastud. Ise leidsin Miinisadama lähistelt samasuguse isendi, ainult et puu kuuliga(Mürsuga)

Hülsi tähtsaim mõõt on kaliiber, mis jääb nagu kahe silma vahele...

Muidu äkki on siis 152 mm vene suurtüki oma...?

Vene 152mm on pikkem , kuid on ju vöimalus ,et seda hüllsi on lühemaks saetud .

ei usu, et lühikeseks saetud, mul ka selline kest kodus. osad suurtükid oli nii, et lükati mürsk sisse, siis heitelaeng ja siis lühike kest.

Seda küll ,aga need mis minu käes on küll tunnduvalt pikkemad .Vöimalik on ka erinevad hüllsid 152mm jaoks , eks siis need ole vanema haubitsa omad kas siis M 1910/30 . Huvitav kas neil hüllisidel ka mõni kiri on ?Vähemalt maismaal kasutatavad 152mm olid kõik , lükati mürsk sisse , siis vajalik kogus laengut ja siis kest .

Niisiis leidsime täna Lõpe metsast mitu 45 mm raudhülssi.Kas tõesti sai ka venelastel vask otsa?

Mul ka kodus lõpelt leitud raudhülssolemas

Hülsi põhjal on nr 41 ja vene lühend g = aasta. 1941. aastal võis küll veel vanu suurtükke käigus olla, kuid ma kaldun miskipärast arvama, et seda hülssi on lühemaks kärbitud mingil põhjusel. Äär tundub selline imelik ebaloomulikult laineline. Oleks vaja ikka läbimõõtu teada.

Mina ühtegi 150... mm suurtükki ei tea, millel ei käi laeng mürsust eraldi hülsi sisse. Puhtpraktilised kaalutlused. Laeng tuleb alati hülsi sisse panna enne hülsi põlemiskambrisse asetamist, sest see peab vastu hülsi põhja jääma.
Isegi IS tankidel laeti hülss laenguga eraldi. Ainult Saksa 15cm poolautomaatne õhutõrjekahur, mis tootmisse ei läinud, oli padrunmoonaga ...ja võib-olla ehk mõni merekahur ka on tehtud.

Canet' 6" meresuurtükk on üks neist "suurtest" unitaarpadruni kasutajatest.

Eks see asi ummbes nii välja nägi

Oleks huvitav teada kas on ka säilinud kirjad vöi mille põhjal ,oletad ,et tegu on venemoonaga ? [/list]

Lõpe metsast olen ka mina leidnud paar sellist hülssi.

Nu jah. See pilt siis vene 152 mm kahur-haubitsa ML-20 või M-20 moonast, mis nagu aru saada, on toodetud sakslaste endi poolt. Pikkus tundub tõesti identne olevat, kuigi fotodel on vast ikka vene hülss. Muidu on venelastel hülsid justkui pikemad, aga äkki siis selle kahur-haubitsa jaoks tehti üldse eraldi laenguid...

Nagu näha, on siis 3 põhilist laenguosa (kartuusi). 1. - 2. lühikeses hülsis, 3. kompaktsena poolpikas hülsis ning 4. - 5. tuleb laadida koos 3. -ga lahtiselt. Ilmselt on laengukamber (põlemiskamber) täpselt nii pikk, et 4. ja 5. kott mahuvad tihedasti mürsu põhja ja 3. laengu vahele. Kõige tähtsam on, et alumine laeng oleks süütekapsli juures. Kui aga 4. laeng 3. laengu kartuusi ja mürsupõhja vahele "loksuma" jääb, pole vast nii hullu, sest ta detoneerub läbi 3.-nda kinnises ruumis nagunii üsna hästi. Kuigi jah... eks ta pikihajuvust veits suurenda, aga noh - vene värk...

Eks ta selline välja näe ,kuigi pildil olev on Sakslaste valduses.Aga kinndlasti oli kasutusel ka vanemat tüüpi 152mm . Mille moon vöib olla teist sugune