www.militaar.net

1300 raha on jäle kirves, netist saab suht korraliku geneka 6500 W kuskil 500 rahaga.

Manurhin kirjutas:

Kriku kirjutas: Võrus lendas ära elektrijaama mingi putka plekk-katus.

No ma ei tea, kas nüüd just päris putka Pigem siiski elektrikute nelja korteriga elumaja. Pilte näeb siit: https://www.postimees.ee/6812342/galeri ... oole-saada

Kui pilte täpsemalt vaadata siis minema lendas ikka alajaama juhtimishoone katus. Viidatud artikli viimane pilt. Kortermajal häda mitte midagi.

"Annab majapidamisseadmetele ja tööriistadele elu."
Ilmselt põhjusega pandud lause selle generaatori juurde kuna televiisorit, raadiot, arvuteid jm. õrnemat elektroonikat nende genekate pealt hästi ei jooksuta - vajalikud on silumis- ja häirefiltrid. Kahjuks samas ka ainult 1-faasiline.

Fucs kirjutas:Äralendavate plekk-katuste põhiprobleem on see, et enamus juhtudel on need olnud vanad rasked eterniitkatused vastava konstruktsioonitugevuse, lahenduse ja kinnitusega, kuhu on renoveerimisel pandud kerge plekk-katus ilma katusekonstruktsioone täiendavalt kinnitamata. Kohe algusest peale projekteeritud plekk-katuste katusekonstruktsioonid on tugevama kinnitusega kui eterniitkatused. Osadel vanadel eterniitkatustel puuduvad ka tuulekastid. Kui sellised katused asendada lihtsalt niisama plekiga ilma tuulekaste juurde tegemata, siis pole ka midagi imestada.

Eterniit ei ole oluliselt raskem kui plekk aga mulle tundub et point miks katused ära lendavad (eriti plekkkatused) on sileduse tõttu tekkiv suurem tõstejõud. Kui võtta näitena kasvõi lennuõnnetused, kus tiiva tõstejõud vähenes tuntavalt juba väikese jääkirme tõttu.

Tegelane5 kirjutas:

Fucs kirjutas:Äralendavate plekk-katuste põhiprobleem on see, et enamus juhtudel on need olnud vanad rasked eterniitkatused vastava konstruktsioonitugevuse, lahenduse ja kinnitusega, kuhu on renoveerimisel pandud kerge plekk-katus ilma katusekonstruktsioone täiendavalt kinnitamata. Kohe algusest peale projekteeritud plekk-katuste katusekonstruktsioonid on tugevama kinnitusega kui eterniitkatused. Osadel vanadel eterniitkatustel puuduvad ka tuulekastid. Kui sellised katused asendada lihtsalt niisama plekiga ilma tuulekaste juurde tegemata, siis pole ka midagi imestada.

Eterniit ei ole oluliselt raskem kui plekk aga mulle tundub et point miks katused ära lendavad (eriti plekkkatused) on sileduse tõttu tekkiv suurem tõstejõud. Kui võtta näitena kasvõi lennuõnnetused, kus tiiva tõstejõud vähenes tuntavalt juba väikese jääkirme tõttu.

Erineva profiili ja paksusega plekk kaalub erinevalt, aga nt. Ruuki kiviprofiil paksusega 0.50 mm ühe m2 kaal on 4,7 kg.
Suht laialt levinud 0,45mm trapetsprofiiliga "säästuplekk" kaalub vähem.

Eterniit "Klassik" 1m2 kaalub 15,6 kg

Keskmise 150 m2 katusepinnaga eramu katusekatte kaalu vahe : plekk 750kg ; eterniit 2340kg

Kapten Trumm kirjutas:

AMvA kirjutas:Vanasti pandi eterniitkatus erinaeltega, nüüd kruvidega. Kui servaprussid kehvasti müüri külge ankurdatud, siis lendabki terve konstruktsioon minema.

Pigem on küsimus selles, et tänane eterniit ei ole nii habras kui nõuka aegne. Ega need ära lendavad nõuka plaadid tõmmanud naelu välja, plaadi nurk võttis tuule alla, siis kangutas natuke kuni naelapead murdsid plaati augu ja lendaski.

Leidsin uuseterniidi lahkumise pildi üles, mille üle imestasin (aga ei maksa sellesse näitesse takerduda):

https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/u ... d=87894352

Jah, seesama:

Kriku kirjutas:Sulbis lendas ära 3-kordse silikaattellistest maja katus, mis tõmbas lendu minnes ka laepaneelid paigast ära.

Oli siin viga milles oli, halvasti kinnitamises igatahes mitte. Kui oleks olnud nõrgemini kinnitatud, oleks kahju väiksem.

Võib oletada, et oligi jõhkralt tugev või kuidagi eriti murdev tuul iiliti. Ma, muuseas, tormi tõustes tegin oma aias tiiru peale (Tartu), et võimalikud äralendavad asjad ära koristada, tuul räsis huvitavalt, tänava pärnad olid tõsises katsumuses - tuul sõna otseses mõttes surus vanu puid maa poole, samas mu aia vana väärikas pirn oli praktiliselt liikumatu, distants ca 50 m. Eks pärnad tegid ilmselt katet aga ka mujalt on kuulda, kus laastamistöö käis kui joonlauda pidi. Huvitav, mida ilmateadlased kostavad.

kraal kirjutas:

Manurhin kirjutas:

Kriku kirjutas: Võrus lendas ära elektrijaama mingi putka plekk-katus.

No ma ei tea, kas nüüd just päris putka Pigem siiski elektrikute nelja korteriga elumaja. Pilte näeb siit: https://www.postimees.ee/6812342/galeri ... oole-saada

Kui pilte täpsemalt vaadata siis minema lendas ikka alajaama juhtimishoone katus. Viidatud artikli viimane pilt. Kortermajal häda mitte midagi.

Tundub, et nii ongi jah. Mai bääd . Kortermaja peal tõepoolest antennimastike püsti, katuse minemalendamisel oleks läinud ka see. Samas selle juhtimishoone pealt on ikka üllatavalt puhtalt katuse ära rebinud, huvitav, kas lastigi ainult mõne kipsikruviga kinni ja leiti, et garantiiaja peab vastu küll?

Aga tegelikult ka üks hoopis pakilisem küsimus, mis taaskord välja tuli - kuidas helistada Eesti päästeteenistusse juhul, kui oled välismaal, või nagu nüüd juhtus, Eesti mobiililevi puudus ja piirilähedastel aladel sai helistada ainult läbi Läti või Venemaa võrgu? Jah, vähemalt Läti päästeteenistuse vahendusel (Vene oma kohta ma ei tea) sai küll Eesti omaga ühenduse, aga mis siis, kui helistaja ei oska piisavalt läti, inglise või vene keelt?
Käis siin juba aastaid tagasi ajakirjandusest läbi juhtum, kuidas välismaal viibiv inimene helistas Eestisse oma vanaemale. Korraga hakkas vanaema hingeldama, teatas, et hakkas halb ja siis kostis helistajale ainult käest maha kukkuva telefoni klobin. Tol korral lahenes küll olukord nii, et inimene helistas ühele teisele Eestis olevale inimesele ja kirjeldas olukorda; too helistas omakorda Päästeametisse, päästjad saadeti kohale ja kokku kukkunud inimene sai päästetud. Aga tegelikult peaks minuteada Päästeameti lühinumbri 112 taga ikka ka harilik telefoninumber olema, kuhu igast maailma otsast saaks helistada, vali aga ainult +372 ette? +372 112 vist ei toimi? Või äkki toimib? Ise pole proovinud, ei tea. Aga kuidagi peaks sellegi probleemi hakatuseks ära lahendama.

VälisMin-i Reisi Targalt lehelt tundub et number on siiski olemas.

Välismaal olles on võimalik helistada Eesti Häirekeskusesse numbril 6000 112. Pikale hädaabinumbrile helistades on võimalik infot edastada just Eesti Häirekeskusele ja anda teada kui Eestisse jäänud lähedane vajab abi või vara on ohus. (Pikale hädaabinumbrile ei laiene tavapärased 112 soodustused. 112 helistamine on helistaja jaoks tasuta ja kõnega tuleb kaasa helistaja asukoha positsioneerimine, siis pikal hädaabinumbri helistamine on tavapärase kõnesidehinnaga ning kõne asukohta ei positsioneerita. Pikk hädaabinumber on mõeldud ainult üksikuteks eelpool loetletud juhtumitel kasutamiseks.)

https://reisitargalt.vm.ee/sihtkoha-info/

Samas on seal häirekeskusele viitav link surnud, seega kes teab.

Runkel kirjutas: aga ka mujalt on kuulda, kus laastamistöö käis kui joonlauda pidi. Huvitav, mida ilmateadlased kostavad.

https://www.windy.com tuulekaarti ajas edasi-tagasi kerides oli hästi jälgitav terav, kontrastne ida-läänesuunaline kriips kusagil Võrtsjärve põhjaserva kõrgusel, kui Eestist üle liikus.

P.S.

Runkel kirjutas:Aitäh, akf Svejk, hea sait!

PTV

Aitäh, akf Svejk, hea sait!

Ma lugesin seda teemat ja esimese hooga tekis tunne, nagu oleks suur hulk inimesi kohe hukka saanud selle elektri katkestuse tõttu. Tegelikult ei saanud ju. Elustandard tõepoolest muutus kehvemaks, kuniks vool tagasi tuli. Kogu olukorraga saadi suht rahuldavalt hakkama minu meelest.

Seda teemat lugedes võib jääda mulje, et nii kui elekter kaob nii on KÕIK. Bensiinijaamad on täis nutta tihkuvaid päästeautojuhte, kel käed abitult rüppes ripuvad, inimesed surevad nälga, sest poes kassa ei tööta ja toitu müüa ei saa. Lehmad tuleb hukata (Keegi ei jõua ju neid käsitsi lüpsta!) ja no perearst võib oma putka lõplikult kinni panna. Ilma interneti ja elektrita jäävad haiged ravimata, sest haiguslugu lahti ei saa. Selle kõige vältimiseks tuleb otse loomulikult IGASSE eramajasse ja korteriühistusse ja bensukasse ja no vabsee kõikjale genekas soetada, et jumala pärast saaks ikka kassi pilte edasi vaadata, kui peavõrgust enam särtsu peale ei tule. Loe nagu genekaärimeeste müügijuttu. Täitsa ulme kohe ma ütlen.

Õudsalt käib närvidele see inimese alavääristamine. Justkui inimkonna areng siiani on tulnud kuskilt ei tea kust, pühast vaimust kui soovite. Oleme suutnud aatomi lõhkuda aga nüüd ei suuda nädalat ilma elektrita üle elada. Inimene on uskumatult kohanemisvõimeline, mida tühjem kõht seda kiiremini see kohanemine toimub. Ennem internetti oli elu maal ja ennem elektrit oli ka elu maal. Kangesti palju kehvem, seda kindlasti, aga oli. Vahepeal peamegi oma luksusliku elustiili maha jätma mõistmaks, et asjad mis tunduvad enesest mõistetavad, on tegelikult väga suur luksus. Noh näiteks nagu valge tuba, soe tuba, täis taldrik, kassipildid telefonis jne. Nädalake muldpõrandaga onnis kuluks meile kõigile nii korra aastas ära, paneks asjad ilusti perspektiivi.

Spetsiaalselt Trummile: Ei pea Võru linna püssi ähvardusel lehmi lüpsma viima. Maamehed oskvad ka ilma elektrita masinaga lehmi lüpsta. Just nimelt MAAMEHED, mitte "elitaarses koolis käinud kahe bakaga interneti jutumehed".

PS. Otse loomulikult peavad elutähtsad teenused säilima pikema elektri katkestuse korral (haiglad, pääste jne) aga lolliks ka ei tasu minna oma generaatorite fantaasiaga.

Spetsiaalselt Trummile: Ei pea Võru linna püssi ähvardusel lehmi lüpsma viima. Maamehed oskvad ka ilma elektrita masinaga lehmi lüpsta. Just nimelt MAAMEHED, mitte "elitaarses koolis käinud kahe bakaga interneti jutumehed".

Sellise tarkuse peale jääb vaid soovitada, et käi mõnes tänapäeva suurfarmis ikka ära ka, kui tarkus nii üle ajab.
Muu jutu eduraportöörlik toon sunnib küsima, mis asutuse strakomi siis esindame kah?

Isand Harald võiks kasvõi kümme- viisteist lehma käsitsi ära lüpsta ja seda paar päeva järjest, siis räägime edasi...