www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas:Olavi sa paned segast ikka täiega. Radiaatorite pinnatemperatuurid on liiga madalad, et kiirguslik osakaal oleks märkimisväärne ja seetõttu värvus ei mängi tähtsust.
Pinnakaredus see eest mängib rolli, väga siledal radikal eripind väiksem. Kuid see eest on see palju puhtam.
Seega pange pintslid tagasi ja las radikad jääda valgeks.

Olavi ei pruugi siiski päris segast panna sest praktiline näide on selline, et värvimata hallikas ahjukest andis ka sooja aga kui see hallikas ahjukest sai ühel heal päeval musta ahjuvärviga üle võõbatud oli vahe kohe selgelt tuntav sest värvitud kest lausa õhkas soojust, mida varasemalt ei olnud eriti märgata.

Umbes sarnane lugu oli nende nõukogudeaegsete malmradiaatoritega. Tehasest tulles olid need tumedad punakaspruunikad ja andsid ka kenasti sooja, õigemini õhkasid sooja siis aga kui ühel heal päeval otsustas keegi need samad radiaatorid helehalliks värvida. Peale seda radiaatorid läksid soojaks küll aga enam nii nagu varem soojust ei õhanud, vahe oli jällegi kohe selgelt tuntav.
Mina eelistaks võimaluse korral siiski tumedamat ahjukesta ja radiaatoreid sest need tunduvad sooja paremini õhkavat.

Mul on imelik asi oma kollase ahjuga: alati "õhkab" sooja, isegi kui on kütmata.

See "õhkamine" on meie peades.

Ei see õhkamine ei ole ainult meie peades. Ma usun, et sarnast kogemust võivad teisedki kinnitada kellel varasemast mingeid kogemusi malmradiaatorite ja plekkahjude värvimisega on.

Madis Reivik kirjutas:... Olavi sa paned segast ikka täiega. Radiaatorite pinnatemperatuurid on liiga madalad, et kiirguslik osakaal oleks märkimisväärne ja seetõttu värvus ei mängi tähtsust.
GIYF
https://www.bisque.co.uk/blog-and-press ... eat-output

Kooliraamatutes ei kasutata määratlusi soe/ külm vaid konkreetseid temperatuure ja 0C on kokkuleppeline temperatuur, millel vesi jäätub (273,15 K).
Soojustehnikas kasutatakse arvutustes Kelvini skaalat, kus puuduvad miinustemperatuurid ja mis algab nullist:
absoluutne nulltemperatuur 0K = -273,15 °C ja
inimese keskmine kehatemperatuur on 310,15K =37 °C
https://www.rapidtables.com/convert/tem ... lsius.html
Kellel on veel vana plasmatelekas (töötava ekraani temperatuur ca 35C) saab isegi käega tunda (1cm kauguselt), kuidas praktiliselt kehatemperatuuriga võrdse temperatuuriga pind, kiirgab sooja.

Selles viidatud ajaveebis on erinevad mõisted sassis.
Siin on arvestatud pinnaühiku energiavahetuse võime erinevust olenevalt pinnakattest.
Läikiva pinnakatte puhul toimub ainult soojuse ülekanne konvektsiooni teel ja soojuskiirgus on minimaalne.
(Kes ei usu, võib panna uue, puhta ja läikiva roostevaba panni pliidile kuuma ja nii kätt selle kohal hoides kui ka mõõtes infrapuna termomeetriga (see näitab pannilt peegelduvat toatemperatuuri) panni kohal tuntavat sooja pole, isegi kui pann on paarsada C kuum ja puudutamisel kõrvetab koheselt kätt.
Ja korrata sama katset malmpanniga.
Soojusenergia erineva ülekandeviisi pärast ka liha praeb erinevatel pannidel erinevalt.)

Radiaatorite puhul on ainsaks oluliseks teguriks viimistluse peegeldusvõime – mida läikivam pind, seda vähem soojust see kiirgab. Seetõttu on kroomitud või poleeritud roostevabast terasest radiaatoril väiksem võimsus võrreldes sama mudeliga värvitud viimistlusega. Erinevus on tavaliselt 20-25%.

Siin räägitakse võimsuse erinevusest aga võimsust mõõtes ongi nii, et kui võrdse temperatuuride vahega, radikatest võrdne kogus vett läbi lasta, siis nad ongi võrdse võimsusega olenemata energia ülekande viisist.

Teaduslikust vaatenurgast oleks mattmust radiaator muidugi kõige tõhusam valik, kuid selle ja läikivvalge radiaatori võimsuse erinevus on vaid 1%.

Siin läheb jutt juba energiasäästu, tasakaalustuse ja soetushinna võrdlusele.

Kuigi igasugune energiasääst on teretulnud, saate radiaatorite täpse suuruse määramisega saavutada palju suurema säästu (paljud väga lihtsad soojuskao kalkulaatorid võimaldavad halvimat stsenaariumi, nii et võite saada 20% suuremad radiaatorid kui vajate) ja kasutades termostaatventiilid.

Ega energiat ise juurde ei tekki ega ka kao kuhugile ja oma koldes põletatud kütusest eraldunud soojus jõuab lõpuks ikka maija kui termomeetriga mõõta. Aga kui ruumis on soojust kiirgav pind, siis inimese kehalt lahkuv soojushulk on väiksem ning ruumi temperatuur võib selle arvelt olla madalam, mis annab energiasäästu.
(Eelpool viidatud raamatus on sellest pikemalt kirjutatud.)

davidsoniharald kirjutas:Mul on imelik asi oma kollase ahjuga: alati "õhkab" sooja, isegi kui on kütmata.

See "õhkamine" on meie peades.

Peas on "Pavlovi Refleks":
https://test.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/2337
http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteo ... avlov.html

Kui radika pinnatemp on ca 60'C siis on kiirguslik osakaal väike, mõni protsent.

Panni pinnatemperatuur on miski 200'C või kõrgem - seal on kiirguse osakaal palju kõrgem

330K vs 500K - kuna kiirgus on neljandas astmes siis 60'C on kiirguse osakaal ainult 20% sellest mis 200'C juures.

Või siis võrdleme infapunakiirguriga (1000K) - siin oleks suhe juba 1%

Seega keskkütte radikal on see tühine. Ma räägin ainult keskkütteradikatest, ma ei räägi ahjust ega praepannist.

Ja tänu sellele võime kasutada ilusat siledat valget radikat, mitte musta malmikärakat.

Kui keegi väidab et vahe on 20% siis see tuleneb kareda radika SUUREMAST ERIPINNAST mis annab parema konvektiivse soojusvahetuse. Mitte kiirgusest.

Madis Reivik kirjutas:Kui radika pinnatemp on ca 60'C siis on kiirguslik osakaal väike, mõni protsent.

Panni pinnatemperatuur on miski 200'C või kõrgem - seal on kiirguse osakaal palju kõrgem

330K vs 500K - kuna kiirgus on neljandas astmes siis 60'C on kiirguse osakaal ainult 20% sellest mis 200'C juures.

Või siis võrdleme infapunakiirguriga (1000K) - siin oleks suhe juba 1%

Seega keskkütte radikal on see tühine. Ma räägin ainult keskkütteradikatest, ma ei räägi ahjust ega praepannist.

Ja tänu sellele võime kasutada ilusat siledat valget radikat, mitte musta malmikärakat.

Kui keegi väidab et vahe on 20% siis see tuleneb kareda radika SUUREMAST ERIPINNAST mis annab parema konvektiivse soojusvahetuse. Mitte kiirgusest.

Omadussõnad "väike", "suurem", "tühine", "ilus", "sile" on subjektiivsed ja suhtelised mõisted kui neil numbreid iseloomustamas pole.
Vanasti, kui elektroonikakonstruktor pidi oskama arvutada pooljuhi radiaatori pindala seadmes piirsituatsioonides, olid sellekohased arvutusvalemid käsiraamatutes tavaline ja selles arvutuses oli ka pinnakatte soojusülekande tegur olulisel kohal.
Tänapäeval valitakse radiaator kataloogist ning selle arvutamise kohta öeldakse kõrgkoolide õppematerjalides ainult, et "see on keeruline".

Tänapäevane kõrghariduse õppematerjal annab aimu õppetöö kvaliteetist: http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... 61/25.html

Jõupooljuhtidel on enamasti komplektis tüüpjahuti, seetõttu pole siinkohal tarvidust radiaatori pindala arvutusteks. Kui vajadus jahutusradiaatori pindala arvutamiseks peaks siiski tekkima, siis on vastavad valemid ja diagrammid võimalik leida käsiraamatutest.

Arvamine, et miski on tühine ei muuda seda füüsikalist nähtust olematuks ja osatähtsus sõltub konkreetsest olukorrast.
Kuigi isegi suitsusauna saab kuumaks kütta, siis eluruumiks see tänapäeval ei kõlba.

Kokkuvõte - Must kere vs hall Keha
Must keha on ideaalne füüsiline keha, mis suudab absorbeerida kogu langevat kiirgust ja eraldada kiirgust isotroopiliselt igas suunas. Hall keha on mitteideaalne objekt, mis suudab absorbeerida osa langevast kiirgusest ja eraldada ainult osa kiirgusest. Erinevus musta keha ja halli keha vahel on see, et must keha on ideaalne füüsiline keha, samas kui hall keha on mitteideaalne keha.

https://et.sawakinome.com/articles/scie ... ody-2.html
Varem oli ka keskkütteradiaatorite tootjate lehtedel teade, et "Värviliste radiaatorite tellimisel arvutatakse soojusväljastus eraldi".
Ei näe mõtet (loe majanduslikku stiimulit) raisata aega "usu pööramisele", kuigi ise olen kõiki erinevaid küttesüsteeme kogenud erinevates hoonetes (kaasaarvatud musta radikat ja valget ahju).

Viite raamatule, mida alustuseks uurida juba panin aga ju siis raamatulugemine pole nii lihtne kui "usukuulutamine"?
https://cbfcameroun.org/116766-kkRoRR-e ... iskus-mura

Ehk siis pikk ja segane mula kõrvalisel teemal selle asemel et korrigeerida algset valeväidet ?

Mul on nüüd järg käest, millest jutt käib - pooljuhi jahutamisest või maja kütmisest...?

Minu jutt käis sellest, et keskkütteradika VÄRV ei oma erilist tähtsust kuna pinnatemperatuur on madal.

Olavi räägib krt teab millest ja lajatab suvalisi väiteid kõrvalistel teemadel, mis on ka valed aga nendega ma ei tegele, offtopic.

OLAVI kirjutas:

Madis Reivik kirjutas:... Olavi sa paned segast ikka täiega. Radiaatorite pinnatemperatuurid on liiga madalad, et kiirguslik osakaal oleks märkimisväärne ja seetõttu värvus ei mängi tähtsust.
GIYF
https://www.bisque.co.uk/blog-and-press ... eat-output

Kooliraamatutes ei kasutata määratlusi soe/ külm vaid konkreetseid temperatuure ja 0C on kokkuleppeline temperatuur, millel vesi jäätub (273,15 K).
Soojustehnikas kasutatakse arvutustes Kelvini skaalat, kus puuduvad miinustemperatuurid ja mis algab nullist:
absoluutne nulltemperatuur 0K = -273,15 °C ja
inimese keskmine kehatemperatuur on 310,15K =37 °C
https://www.rapidtables.com/convert/tem ... lsius.html
Kellel on veel vana plasmatelekas (töötava ekraani temperatuur ca 35C) saab isegi käega tunda (1cm kauguselt), kuidas praktiliselt kehatemperatuuriga võrdse temperatuuriga pind, kiirgab sooja.

Selles viidatud ajaveebis on erinevad mõisted sassis.
Siin on arvestatud pinnaühiku energiavahetuse võime erinevust olenevalt pinnakattest.
Läikiva pinnakatte puhul toimub ainult soojuse ülekanne konvektsiooni teel ja soojuskiirgus on minimaalne.
(Kes ei usu, võib panna uue, puhta ja läikiva roostevaba panni pliidile kuuma ja nii kätt selle kohal hoides kui ka mõõtes infrapuna termomeetriga (see näitab pannilt peegelduvat toatemperatuuri) panni kohal tuntavat sooja pole, isegi kui pann on paarsada C kuum ja puudutamisel kõrvetab koheselt kätt.
Ja korrata sama katset malmpanniga.
Soojusenergia erineva ülekandeviisi pärast ka liha praeb erinevatel pannidel erinevalt.)

Radiaatorite puhul on ainsaks oluliseks teguriks viimistluse peegeldusvõime – mida läikivam pind, seda vähem soojust see kiirgab. Seetõttu on kroomitud või poleeritud roostevabast terasest radiaatoril väiksem võimsus võrreldes sama mudeliga värvitud viimistlusega. Erinevus on tavaliselt 20-25%.

Siin räägitakse võimsuse erinevusest aga võimsust mõõtes ongi nii, et kui võrdse temperatuuride vahega, radikatest võrdne kogus vett läbi lasta, siis nad ongi võrdse võimsusega olenemata energia ülekande viisist.

Teaduslikust vaatenurgast oleks mattmust radiaator muidugi kõige tõhusam valik, kuid selle ja läikivvalge radiaatori võimsuse erinevus on vaid 1%.

Siin läheb jutt juba energiasäästu, tasakaalustuse ja soetushinna võrdlusele.

Kuigi igasugune energiasääst on teretulnud, saate radiaatorite täpse suuruse määramisega saavutada palju suurema säästu (paljud väga lihtsad soojuskao kalkulaatorid võimaldavad halvimat stsenaariumi, nii et võite saada 20% suuremad radiaatorid kui vajate) ja kasutades termostaatventiilid.

Ega energiat ise juurde ei tekki ega ka kao kuhugile ja oma koldes põletatud kütusest eraldunud soojus jõuab lõpuks ikka maija kui termomeetriga mõõta. Aga kui ruumis on soojust kiirgav pind, siis inimese kehalt lahkuv soojushulk on väiksem ning ruumi temperatuur võib selle arvelt olla madalam, mis annab energiasäästu.
(Eelpool viidatud raamatus on sellest pikemalt kirjutatud.)

See on nüüd küll juba umbluu kõrgtase. Tule hoia mu kodus oma kätt max kuuma roostevaba panni kohal, nii umbes 5 cm kõrgusel, kui 5 minutit hoiad, oled teeninud 100 EUR.

PS. See Kelvini skaala seletamine on muidugi juba tase omaette.

Paar võimalikku eksiarvamust pean korrigeerima:
1. Õigesti ehitatud kaasaegne ahi tagab viisakalt soojustatud ruumides suhteliselt ühtlase temperatuuri 24+ tunni jooksul - 1-2 kraadi kõikumist. Poes pakutavad "ahju moodi tooted" siia alla ei käi - massi vähe, koldesse mahuvad pilpad (mida massi puudumise tõttu pead mitu tundi päevas juurde viskama) jms hädad.
2. Õigesti ehitatud ahi ei karda kütusena ei kaske, tamme ega saart tingimusel, et ahju köetakse vastavalt ahju passis olevale. Ahju passis annab pottsepp puude koguse kilodes. Põhjusele siin juba viidati - kuivanud puu kilo annab enam-vähem samapalju sooja sõltumata puu liigist. Seega saart või tamme ahju pannes ei tohi lihtsalt kollet samavõrra täis laduda kui lepaga seda tehakse. Minu ahjus pea 10 aasta jooksul ära põletatud puudest on olnud vähemalt 80% just kask, saar või tamm (selles järjekorras). Leppa on olnud üksikud halud, ülejäänud pigem okaspuu ja paju (selline on maal maha võetavate puude kooslus). Kolde seinad on küll tuhmimad kui värskelt laotul aga mingeid väsimuse märke ei ole.
3. Mida kõrgemal temperatuuril toimub puude põlemine seda rohkem sooja eraldub (põlemine on puhtam). Siibritega mängimine põlemise pikendamiseks on ahju puhul vastunäidustatud - vähem sooja ja korstnas/lõõrides nõgi ning tahm. Viimane on tihtipeale põhjuseks, miks ahju asendamisel bullerjaniga (uus bullerjan korrralikust ahjust oluliselt odavam) on peagi aastakümneid tõrgeteta töötanud korsten pigi ja tahma täis (hullemal juhul tulemuseks korstnapõleng).

Raskes malmpotis liha tegemine suures ahjus on tegelikult imelihtne. Pott ise peab olema emailitud, suuremad potid on lollikindlamad (hoiavad ühtlasemat temperatuuri, sellele aitab kaasa ka kui laod poti ääreni kraami täis). Poti käid seestpoolt õliga üle. Seejärel pool klaasi vett - mõeldud eelkõige põhja vastas oleva kraami kõrbemise vastu enne kui lihast hakkab leent eralduma. Sõltuvalt soovidest võid poti põhja panna ka porgandeid/kaalikaid/kartuleid/kapsast/sibulat - need saavad koos lihaga küpsedes endale oluliselt parema meki. Liha olgu marineeritud/maitsestatud vastavalt soovile ja tuleb panna kõige peale - sedasi voolab kõik hea kraam seal all olevatele juurikatele. Sõltuvalt valitud lihale küpsetusaeg 2-10h. Mina ei pane potti kohe peale siibri sulgemist ahju - liiga kuum. Lasen koldel rahuneda 10-15min kui plaanis kiirem küpsetus (ribid, linnuliha). Kui plaanis pikem küpsetus (suurem käntsakas sealiha), siis ootan pigem 30-45min. Üle öö küpsetades pigem veelgi kauem.
Üks parimaid asju selle meetodi juures - ei pea pidevalt juures olema ja muudkui segama/maitsestama/pöörama jne.

Kõik õige. Ma olen samamoodi saare ja jalakaga kütnud poole lepatäie kaupa.

Lihapoti panen ahju pool tundi pärast siibri sulgemist, leivapoti 1 tund.

2korda2 kirjutas:Raskes malmpotis liha tegemine suures ahjus on tegelikult imelihtne. Pott ise peab olema emailitud, suuremad potid on lollikindlamad

Ei pea olema ilmtingimata emailitud. Mustast - emailimata - malmist pott on sama hea.

Madis Reivik kirjutas:Minu jutt käis sellest, et keskkütteradika VÄRV ei oma erilist tähtsust kuna pinnatemperatuur on madal.

Kui rääkida sellisest terminist nagu VÄRV laiemalt siis ma oma praktikas olen vahet täheldanud. Kunagi nõukaajal tuli traditsiooniliselt koolis suvel ise remonti teha ja internaat kuulus ka sinna juurde. Keskkütteradiaatorid värviti samuti üle. Ühel aastal mõtlesime oma toa radiaatori alumiiniumvärviga ära värvida. Seda müüdigi selle nime all ja koosnes pakist alumiiniumipulbrist mis tuli kaasas olnud vedelikku ära segada. Ma ei mäleta et kas alumiiniumi värvi radikas tundus ilusam või polnud muud värvi käepärast.
Krt, järgmisel talvel polnud terves koolimajas mitte ühegi teist nii külma radikat kui meie toa oma.

Mu enda teooria järgi - see soojus mis veest eraldus ja tahtis tuppa pääseda peegeldus alumiiniumilt tagasi ja jäi vette. Polnud küll toona millegagi mõõta aga tõenäoliselt olid radiaatorisse tulev vesi ja sealt väljuv vesi peaaegu sama temperatuuriga.
Samal põhimõttel ja kui nüüd kellelgi on parasjagu ahjust võetud lihapott käepärast siis võib prooviks ta fooliumi sisse keerata. Muarust jääb liha siis kuumaks kauemaks ajaks kui lihtsalt potiga lauale pannes. Mitte ei jahtu alumiiniumpaberi suurema soojusjuhtivuse tõttu kiiremini maha.

Ehk siis mida tõestada oleks vaja - valge värv, oma parema peegeldusvõime tõttu ei lase radiaatori seest soojust tuppa nii hästi kui must värv mis kiirgust paremini neelab. Aga enne pintsli haaramist - kõigepealt relakas kätte ja radiaatorid tuleb vanast värvist haljaks lasta. Muidu tekib ainult tunnetuslik efekt.