Crispy kirjutas: ↑01 Juul, 2023 21:09
Kišinjov pärineb 1960 ja 1976 aasta ÕSist. Samahästi võiks ka riiki ennast Moldaaviaks nimetada ning ka Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia taas kasutusele võtta.
Kui ametliku kirjapildi hääldus on Kišinjöu, siis Kišinjov kõlab küll korraliku venestamise eduloona. Tallinn vs. Tallin.
Jah ka Moldova riiki võibki endiselt nimetada ka Moldaaviaks
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... 1injov&F=A
Tšehhoslovakkia riiki enam pole. On Tšehhi (Česko) ja on Slovakkia (Slovenská). Mõlema puhul kasutatakse meil valdavalt eksonüüme mis pole keelatud. Kui hakatakse rääkima või kirjutama endisest Tšehhoslovakkiast (Československo) siis kasutatakse valdavalt samuti eksonüümi.
Sama teema Jugoslaaviaga. Mida siin enam "uuesti kasutusele võtta", kui eesti keeles ongi Југославија asemel kasutusel endiselt eksonüüm ja see ongi IMHO igati normaalne, sest igasuguste selliste nimede eesti keeles kirjutamine eksonüümina, kus on sees meie tähestikus mitteolevaid tähti, on IMHO mõistlik. Eraldi teema on nende nimedega, kus kõik originaalkirjapildis olevad tähed on ka meie tähestikus olemas, ometi ei minda hoogtöökorras muutma nt. Pariis > Paris, Riia > Riga, Berliin > Berlin, Helsingi > Helsinki jne põhjendusega, et need on "pikemalt juurdunud". Kui palju on "pikemalt" on selline üsnagi laialivalguv määratlus.
Meil kõlavavad paljud nimed nii nimede venestamise kui saksastamise eduloona.
Osad jätkavad probleemivabalt eksisteerimist, osasid on üritatud muuta, osasid on ka muudetud originaalkirjapildile vastavaks tagasi.
Nende igasuguste X kohanimede endonüümide ja eksonüümide üle võib vist lõputult vaielda, kellele ema, kellele tütar.
EKI ei keela "Kišinjov" kasutamist vaid ütleb, et see nimekuju on nüüd ebasoovitav. See on praegu nii. Mingi aja pärast võib olla teist või kolmandat moodi. Minu keeleteadusest kaugelseisva kodaniku loll-lihtne loogika ütleb, et kui sul on nimes Chişinău sees tähed "Ș" ja "Ă" mida eesti keele tähestikus (mis on meie oma õigekeelsuse alus) ei ole, siis olemasolevate tähestiku tähtedega Chisinau kirjutades muutub hääldus sedavõrd eksitavaks ([kišin`öu] vs [tšhisinau], et pigem oleks mõistlikum kasutada juba vahepeal ca 40 aastat eksisteerinud ja kehtinud eksonüümi. Seda enam, et see Chişinău on ametlikult moldaavia keeles kirillitsas ka Кишинэу [Kišineu]. Aga see ainult minu arvamus. Ilmselt pole seetõttu ka kirjakuju "Kišinjov" valeks tunnistatud ja ära keelatud vaid ainult märkega "ebasoovitav" tituleeritud. Eesti keeles on eksonüümina ametlikult kasutusel olnud ka "Kishinef" (C. R. Jakobsoni "Veikene Geograafia" 1868) ja "Kischinew" (eestikeelne 1914 Euroopa kaart).
Võõrnimede kirjutamisel
eelistatakse üldiselt säilitada lähtekirjapilti, aga see eelistus ei puuduta pika traditsiooniga eestikeelseid või eestipäraseid nimesid.
Kuhu tõmmata piir, selle üle saab muidugi lõputult vaielda. Keelekorraldajad jälgivad tegelikku keelekasutust ja võtavad seda õigekeelsusõnaraamatu (ÕS) järgmistes trükkides kindlasti arvesse, näiteks kui mõni pakutav nimekuju ei juurdu, siis on põhjust soovitust revideerida.
https://www.postimees.ee/236711/keeleme ... irjutataks
Sealtsamast artiklist kumab ka läbi, et eritipahad ja sobimatud on NLiidu okupatsiooniaegsed eksonüümid
Juurdunud ja hästi tuntud mugandeid ei ole põhjust muuta. Nende hulka kuuluvad näiteks Berliin, Pariis, Viin jm nimed, mille traditsiooni pikkust võib mõõta rohkem kui saja aastaga. Nendest muganditest aga, mis tekkisid eesti keelde rahvalikkuse sildi all juurutatud häälduspärase kirjaviisi ajajärgul 1940. aastate lõpus ja 1950. aastatel, on üldiselt vabanetud: Madriid on jälle Madrid ja Reikjavik Reykjavík.
Kuna okupatsiooniaegsed "asjad" on kõik paha-paha, siis võib ka aru saada õhinast, millega pärast ÜRO kohanimekonverentside soovitusi järgida nii palju kui võimalik algseid originaalseid kohanimesid ehk endonüüme, esimese asjana just nende kallale asuti.
Endiselt on osade (miks just nende?) Rumeenia keelsete kohanimede eksonüümid EKI arvates jumala OK
Rumeenia ala kohta käivad eksonüümid: Banaat (Banat), Bukarest (București), Bukoviina (Bucovina), Dobrudža (Dobrogea), Doonau (jõgi, Dunărea), Ida-Karpaadid (Carpații Orientali), Karpaadid (Carpații), Kõverad Karpaadid (Carpații de Curbură), Lääne-Transilvaania mäed (munții Apuseni), Munteenia ehk Suur-Valahhia (Muntenia), Olteenia ehk Väike-Valahhia (Oltenia), Raudvärav (Porțile de Fier), Tisza (jõgi, Tisa), Transilvaania (Transilvania ~ Ardeal), Transilvaania Alpid ehk Lõuna-Karpaadid (Alpii Transilvaniei ~ Carpații Meridionali), Transilvaania Maagimäestik (munții Metaliferi), Valahhia (Țara Românească ~ Valahia), Valahhia madalik (câmpia Română ~ câmpia Dunării de Jos).
https://eki.ee/teatmik/rumeenia-nimed/
Siin on mitmeid selliseid kohanimesid, mida poleks probleem ka eesti keeles kirjutada nii nagu originaalis. Mille poolest need rohkem väärivad eksonüüme kui nt. seesama Chişinău, mis siiski sisaldab ka võõrtähti, jääb mulle hoomamatuks.
Mind isiklikult näiteks ei häiri see, kui võõrtähestikku kasutatavad koha ja isikunimed "eestindatakse" või "mugandatakse" eksonüümiks. Isegi see ei häiri, et nt lätlased Tallinn kohta "Tallina" ütlevad, Pärnu kohta "Pērnava", Eestit "Igaunijā"-ks ja Ruhnut "Roņu"-ks kutsuvad. Ega seegi, et soomlased Eestit "Viro"-ks või Sillamäed "Sillanmäki"-ks kutsuvad. Mind häirib palju rohkem see, kui meil igasugused "donitsid" või "donutsid" ja "nugetid" või "nagitsad" kirjapildis ruulivad.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk kirjutas:Tallinlase või Tallinna kesklinnas kas või korra ringi jalutanud inimese silma riivavad nimetused, milles tarbijateavet kannavad võõrkeelsed sõnad, näiteks shop, bar, lounge, restaurant, café, boutique, viimasel ajal üha enam ka outlet. Tegelikult leiab selliseid silte ka teistest Eestimaa paikadest, kuid Tallinnas on nende kontsentratsioon kõige suurem. Keeleseaduse kohaselt peaksid need olema eestikeelsed ning neile võib lisada tõlke võõrkeelde.
https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q= ... i=89978449
Copywriterite staffi breefil citycenteris räägiti refreshitud knowhowst ja updateitud appidest, jagati flyereid ja leaflette, pakuti uut cooli near waterit ja tõdeti, et brandi tuneitud slogan on olnud positively surprising.
https://novaator.err.ee/257011/uhe-minu ... -eestlased
*
Kirjandustoimetaja, tõlkija, Delfi vanemkeeletoimetaja Maris makko kirjutas:Maailmas on juba aastakümneid juurutatud põhimõtet „üks koht, üks nimi”: selguse huvides tuleks eri keeltes kasutada ühesuguseid kohanimesid, mis ühtaegu peaksid arvestama kõnealuse maa enda tava. Mõte on selge ja ilus, kuid selle rakendamine külvab uut segadust. Kaugemate piirkondade puhul pole ju raske nõustuda, et nt Colombia ja Venezuela võiksid olla paslikumad kui Kolumbia ja Venetsueela – tegemist on teises maailma otsas asuvate maadega, millega Eestil pole ajaloos suurt pistmist olnud. Mehhiko nimi, mis nende taustal mõjub esmapilgul eestipärastatuna, arvestab aga hispaaniakeelset hääldust ja seega kohalikku tava.
Mida Eestile lähemale liikuda, seda vastuolulisemaks pilt läheb. Võimalik on nimelt ka nn naabrusnimede põhimõte, mis tähendab, et naabermaade ja pika ajaloolise sidemega kohtade puhul sobivad ka mugandunud ja ajalooliselt juurdunud nimekujud. Näiteks Riia, Pihkva, Peterburi, Helsingi, Turu, Varssavi, Praha, Rooma...
Ent kui paljud kohad peaksid naabrusnime väärima? Näiteks kui Madrid soovitatakse kirjutada ühe i-ga, siis Pariis ja Berliin käivad seniajani kahe i-ga. Õigemaks peetakse Bremenit ja Lübeckit, mitte Breemenit ja Lüübekit, ehkki mõlemaga suhtlesid Eesti hansalinnad tihedalt. Ja kui on juba Rooma, siis ehk kõlbaks ka Veneetsia? Ometi ei kirjuta me Itaalia puhul ka Bolonjast, vaid ikka Bolognast ning saksa keele kaudu kunagi levinud Padua ja Genua on saanud tagasi Padova ja Genova kuju.
Osa inimesi toetab alati ja igal juhul eestipärast kirjutusviisi ega soostu sellest sammugi taganema. Ent tuleb ette ka vastupidist: automaatselt võetakse üle võõrad nimekujud, süvenemata, mis maa, keele ja kultuuriga on tegemist.....
https://epl.delfi.ee/artikkel/51169940/ ... tta-otsast
Eks ta üks keeruline teema ole.
. Kui keegi siin ära tõlkinud, siis olen jooksvalt pilgu peale visanud. Ma ei tea kui palju minusarnaseid on, aga minu seis on selline. Pole tulihingeline sõjard ja asjahuviline, lihtsalt üritan siin enamvähem asjaga kursis olla.
