www.militaar.net

Tegelikult on blogitekst hoopis põnevam kui Kooritsa oma:

Leedu "vürstiriigi" stiilinäide:

Over the last few weeks, there was a Swedish airborne “teddy-bear raid” into Belarus, which highlighted some procedural and technical shortcomings in Lithuanian air surveillance and border control as well as lack of public communication coordination between civilian and military agencies in explaining their interpretation of and response to the incident. Not to mention, of course, a gaffe by the chairman of the parliamentary national security and defence committee that, at the root of a failure to detect border violation, there was an “Estonian shift” of servicemen at the Karmėlava control and reporting centre (CRC), prompting the Lithuanian chief of defence issue a clarification that no such one nation-based shifts existed at the CRC and that all shifts included personnel from all three Baltic states

Kurja juur olid veel eestlased

Mulle jääb antud teema juures arusaamatuks, miks kõik räägivad uute kopterite ostmisest.
Kasutatud kopterite turg kollapseerus hiljuti?

olemasolevate koperdiste ressurss lõpeb siis 2016. aastal ja praegu tõesti viimane aeg uusi hankima hakata...

Praeguste plaanide kohaselt suunataks siis uute kopterite jaoks EU raha ja nende tingimused ei võimalda vist kasutatud kraami ostmist.

Teadur Jermalaviciuse puhul ei saagi aru tema huvidest - ühest küljest peaks ta nagu Eesti maksumaksja palgal olema, aga eestlastele jagaks maksahaake igal võimalusel (ja kiita leedukaid). No ja eks see Kaitseuuringute keskus ole omaette teema - nende blogi vaadates pole enamik "teadureid" suutnud ühtegi artiklit viimase paari aasta/kuu jooksul avaldada, sisukusest rääkimata. Vt lähemalt http://blog.icds.ee/

Mul on ka selle teaduri kohta sama küsimus keelel - et kelle huve esindavaid isikuid siis Eesti kaitse-eelarve eest ülal peetakse meil?
Või mis selle asutuse sisuline otstarve on?

Leedu kaitseminister ei pea õhuturbemissiooni üleviimist Eestisse võimalikuks

http://www.postimees.ee/957984/leedu-ka ... oimalikuks

Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė ütles reedel ajakirjanikele, et Leedu ei kaalu missiooni Eestisse üleviimise võimalusi, ning osutas et tegemist on «kaugete 10-15 aasta küsimusega».

Leedukaid huvitab ainult iseenda vürstiriigi saadav ja thats it. Selle nimel, kuidas krabada endale NATO-st rohkemat, nad vahendeid ei vali ja lasevad vajadusel oma põhjanaabritest suure kaarega üle. Balti koostööd nähakse Vilniuses vajalikuna senikaua, kuni see Leedule kasulik on.
Sama tõdemust kinnitab ka see sinka-vonka jooksnud ühise tuumajaama projekt.

Kui Eesti valmistub leedukatel sel teemal vaiba alt tõmbamiseks, siis tuleb valmis olla suuremat sorti diplomaatilisteks ebameeldivusteks sealtpoolt. Miskipärast kahtlen, kas sel teema Eestis eriti kaugele minnakse ja sõnasõjast asi tegudeni läheb

Tegelikku õhukaitset pakutakse ju praegu ainult Leedule, ülejäänud Baltikum jääb lihtsalt baasist liiga kaugele, et siin õigel ajal sekkuda saaks ja meie kaotame sel teemal eriti valusasti. Sõltumata lennuki tüübist ei ületa "täiega andmisel" püüdelennu raadius Zokniaist suurt üle 300 km, lätlased natuke saavad ja meie peame rahulduma enamvähem moraalse kaitsega.

Tõde on ju valus - selleks, et suuta vastuvõetava aja jooksul sekkuda, peab lennuväli koos lennukitega olema igas kolmes riigis, see mis praegu toimub, on Eesti suhtes täielik butafooria ja puru silma ajamine. Leedust startivad hävitajad ei suuda isegi Eesti õhuruumis tekkiva renegaadi puhul suurt midagi teha, nad lihtsalt ei jõua kohale. Piltlik näide - selle aja jooksul, mis lennukid suudavad õhku tõusta ja teele asuda, jõuab Narva juures piiri ületanud reisilennuk Tallinnani lennata ja end mõnda naftaterminaali kah kukutada. Täna suudavad õhuturvajad parimal juhul tuvastada neid piiri rikkuvaid vene sõjaväe transpordilennukeid ja sedagi siis, kui need Vaindloo kolmnurgast juba väga kaugel on.

olgem ausad. ega meie silmapiir siin foorumis ka eriti eesti kaitsest kaugemale ei ulata. loomulikult on see leedukatele nii prestiiziprojekt kui ka linnukese kirja saamise vahend, kuid ega me ise ka nende asemel teisiti ei käituks. oleme ise neile ka varem (mitte-militaarasjades) kõrge kaarega lasknud ja jääme ka laskma. samuti ka nemad. lihtsalt selline pahakspanu on silmakirjalik.

Leedu poliitikud seda, kus missioon tulevikus paiknema hakkab, ei otsusta.
Arvaku nad endast mida tahes...

Noh, kui see taevamanna meile Ämarisse sattub, siis sügav respect.
Samas tõstab see päris kindlasti lauale tagasi multifunktsionaalse transpordivõimekuse.

Ma ise mõtlen, et miks Stenbockis pole taibatud tõsiasja, et kui võtta kätte õhuturve siin (st soetada või rentida selleks vajalik) ja loobuda liitlaste teenetest rahuaja - vajadusel loobuda mõnest mõttetust ehituspompöössusest tsviilsektoris - siis selle lükkega muutub Eesti automaatselt Baltikumis nr 1 tegijaks ja Brüssel hakkab ikka esmalt Tallinna helistama, mitte Vilniusse. Et muutuda Balti riikide ühemõtteliseks liidriks, selle nimel pole ju palju korra riigieelarves laiemalt ringi vaadata.

Et mitte suhted kellegiga ei tee meid suureks, vaid suureks saab end teha vaid ja ainult ise.

Seda ei tee küll miskit moodi selgeks, miks on nelja lennuki SAR-iks (üks avarii 10-15a kohta) vaja 5-6 SAR kopterit Eestis - see on lihtsalt räme ülekindlustamine.
Ei ole ka seal lennukite omanikriikides nii, et lennukite lendude turvamiseks pannakse lennukitega sama palju koptereid valvesse.

Et mitte suhted kellegiga ei tee meid suureks, vaid suureks saab end teha vaid ja ainult ise.

Respect.

Mismoodi, Ämari Air Polising paneks Brüsseli Tallinnasse helistama jääb arusaamatuks, Brüsseli ja Ämari ja Air Polising seos jääb üldse arusaamatuks.

Et mitte suhted kellegiga ei tee meid suureks, vaid suureks saab end teha vaid ja ainult ise.

Ma ei oleks nii kategooriline, eriti kui ajalugu vaadata - kasvõi II ms kontekstis, kas liitlassuhted tegid võidu võimalikuks ja võitja koalitsiooni suureks, vist oli märgatav mõju. Kas tänapäeva kontekstis okupatsioonimissioonid Iraagis-Afganistanis on mõjutatud liitlassuhetest või võinuks ka Eesti need ette võtta ilma suheteta, tehes end ainult ise suureks

võibolla oli Ämari pompöösne militaarobjekt viga ja arusaamatu ning raskestipõhjendatav kulutus.

lihtsalt huvist, kas keegi teab/oskab juhatada, kui suur killavoor tegelikult 1 eskadrilliga või poole eskadrilliga kaasas käib? kui suur osa on meil niikuinii host nation supportiga vaja hankida/olemas (nt. mingid hapnikugeneraatorid, puksiirid, jäätõrjeseadmed)

ainus, mis ma suutsin praegu leida on, et rootsi hajutatud baasi toetusüksus (basbat 04) on 122 ohvitseri, 550 sõdurit, 42 tsivilisti ja see on mõeldud 1 hävitajaeskadrilli jaoks, ning vajadusel jaguneb üksus pooleks (poole eskadrilli jaoks?)

One of the main features of BAS 04 is that it's fully independent of infrastructure, apart from runways of course, nothing else is needed where it will operate. This means it's not as tied in to specific locations as BAS 90 and precessors was. As a result of this, it's also suited for international operations as everything is mobile and it's easier to upgrade to more modern equipment as needed, and should the threat become more serious it's easier to enhance the organization with more resources.

Compared to BAS 90 the numerically smaller personell, 122 officers, 550 soldiers and 42 civilians, is based more concentrated, but not necessarily in the same place over time, and is more mobile within the bases.

BAS 04 has one main task to support one fighter squadron. Additionally it can also as a secondary task support transport and liason flights.

The organization is designed to be split up in order to sustain operations simultaneously on two different airbases, while still being led as a single unit. It's capable to withstand attack in shorter term than BAS 90, but to otherwise sustain operations indefinitely.

http://www.x-plane.org/home/urf/aviatio ... asing.html


see on ikkagi päris suur meeskond 6-12 hävitaja opereerimiseks. mis seal tegelt on, kui palju ja mida, ei oska ma leida, ainus mis veel kuskilt loetust meeles on, et jas-39 maapealne tiim on 1 elukutseline allohvitser + 6 ajateenijat. võimalik, et see rahvasumm on mõeldud 2 või 3 vahetusega teenindama? lisaks radarid-lennujuhid-jms.

Mismoodi, Ämari Air Polising paneks Brüsseli Tallinnasse helistama jääb arusaamatuks, Brüsseli ja Ämari ja Air Polising seos jääb üldse arusaamatuks.

See tähendab, et Eesti positsioneerib end ISE kui regiooni sõjaline liider ja raskuspunkt. Mitte kelgunöör (mis Eesti roll täna NATOs tegelikult on). Millega seal sõjalises liidus ikka fame'i koguda kui sõjaliste võimalustega.

Ikkagi perspektiivikam teema kui rahuarmastava Afganistani ülesehitus, mis mõne aasta pärast Talibanile jääb.

Kes täna on Põhjalas selge nö julgeolekuliider? Jah, õigus, Soome, kellel on Skandinaaviamaade võimsaim armee. Kui külma sõja ajal oli see vähe lääne pool, siis täna on Skandinaavia julgeolekukeskuss selgelt Helsinkis. Norra ja Rootsi saavad läbi viia massilisi armee kärpeid tänu sellele, et Soome võitlusvõime on täna selgelt väljaspool kahtlust.

veel kuskilt loetust meeles on, et jas-39 maapealne tiim on 1 elukutseline allohvitser + 6 ajateenijat.

Ei maksa svenssonite reklaamivahtu nii südamesse võtta.

ainus, mis ma suutsin praegu leida on, et rootsi hajutatud baasi toetusüksus (basbat 04) on 122 ohvitseri, 550 sõdurit, 42 tsivilisti ja see on mõeldud 1 hävitajaeskadrilli jaoks, ning vajadusel jaguneb üksus pooleks (poole eskadrilli jaoks?)

See, mis youtube videotes Saab reklaamib kui väike personalivajadus ei näita ju neid vendi, kes maantee puhastavad, liikluse tõkestavad, tegutsemispaika julgestavad, kuskilt kaugelt tsisterniga petrooli veavad jne jne.

Reklaamis on ju nii tore näidada rakettide laadimist ja kahurimürskude trumlisse kerimist, eks reaalselt tuleb ka Gripeni puhul see maanteelõik enne harjaga üle käia ning kindlaks teha, et lähima kilomeetri raadiuses metsas kutsumata külalisi pole.

ENSV ajal kuulus Eestis asunud iga hävituslennuväe polgu (36 lennukit) juurde üksik lennuvälja teeninduspataljon.

vk1 kirjutas:lihtsalt huvist, kas keegi teab/oskab juhatada, kui suur killavoor tegelikult 1 eskadrilliga või poole eskadrilliga kaasas käib? kui suur osa on meil niikuinii host nation supportiga vaja hankida/olemas (nt. mingid hapnikugeneraatorid, puksiirid, jäätõrjeseadmed).

Kamp kes nende nelja lennukiga Leedus kaasas käib, on üldiselt ju teada. Nii sajameheline mansa.
Lisaks (enamjaolt kohalikest) maapealne seltskond..

K

amp kes nende nelja lennukiga Leedus kaasas käib, on üldiselt ju teada. Nii sajameheline mansa.

http://www.f-16.net/varia_article6.html
F-16 maapealne hooldusmeeskond on tegelikult nii 6 meest lennuki peale.
Kes teevad jooksvaid kontrolle, relvastavad, tangivad jne.

ega see 7 meest per gripen ongi ju nagu vormeli boksimeeskond, mitte kogu tiim kes etapil kaasas on. niiiii sinisilmne ma nüüd ka pole.

lihtsalt üritaks mingitki pidi kokku saada palju neid sahalükkajaid-tuletõrjujaid-meedikuid-relvureid-lennujuhte-mitmete-setmete olluste tasemete mõõtjaid jne vaja on? trummi lingi eest aitäh, kuid ma prooviks veidi suuremat pilti saada. nt. lennuvälja turvamiseks kl-i valvekompanii suurune üksus? jne.jne