Soomele tarnitud lennukite kohta lugesin vist raamatust "Suomen Ilmavoimat". Kuna raamatut hetkel käepärast pole, siis ei julge midagi kinnitada. Võimalik, et jutt oli tõesti MG 151/20 kahuritest. Minu postituses oli mõte selles, et soomlased vähendasid tulejõudu kiiruse ja manööverdusvõime huvides.
14,5x114 laskemoona hulgas on ka punase kuuliga ZPMD ehk hetktoimelise süütekuuliga padrunid. Põhimõtteliselt on tegu ehtsate mürskudega, millel on sütik ja võimsa brisantlõhkeaine laeng. Kas see 20 mm ShVAK-iga võrreldes võimsam on, sõltub tabamiskohast. Ühest küljest rohkem nõrgemaid tabamusi on eelis, teisest küljest võivad kahjustused jääda liiga väikseks. Nagu mainitud, kaliibri suurenedes suureneb lõhkelaeng kuubis.
Lennukid II Maailmasõjas
Soome õhujõududes oli kasutusel Bf-109 versioonid:Soomele tarnitud lennukite kohta lugesin vist raamatust "Suomen Ilmavoimat". Kuna raamatut hetkel käepärast pole, siis ei julge midagi kinnitada. Võimalik, et jutt oli tõesti MG 151/20 kahuritest
G-2 = 48 tk
G-6 = 109 tk
G-8 = 2 tk
Relvastust võidi vähendada siis G-6/R6 versioonidel ja see oli hea idee kindlasti!
Anton - horridoo!
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Mõnda mootorite kohta vene foorumist.
Насколько мне известно, во время поездки делегации советских инженеровв Германию Поликарпов хотел купить лицензию на производство радиального двигателя BMW-801.
Ja vastus.
1. Этот двигл был на пределе немецких технологий. У НАС такой уровень был недостижим. Такой двигл мы освоить не могли.
2. Когда Поликарпов его просил, двигл был на уровне опытных. И не отличался от наших опытных двигателей. такой же болт.
3. Так что Поликарпов был не прав.
4. Двигатель был по удельным параметрам хуже М-82. На центнер тяжелее и больше мидель при сравнимой мощности. А потом Швецов и по мощности превзошёл.
5. Единственное преимущество БМВ-801 - он раньше появился. В 41г. Но имел такие хреновые надёжность и ресурс, что работоспособность могли поддерживать только на авиабазах в европе. Со всей той техподдержкой. На полевых аэродромах в России ФВ-190 просто не взлетел.
6. Хотя у немца было ещё одно преимущество - свечи и высотность маслосистемы.
Насколько мне известно, во время поездки делегации советских инженеровв Германию Поликарпов хотел купить лицензию на производство радиального двигателя BMW-801.
Ja vastus.
1. Этот двигл был на пределе немецких технологий. У НАС такой уровень был недостижим. Такой двигл мы освоить не могли.
2. Когда Поликарпов его просил, двигл был на уровне опытных. И не отличался от наших опытных двигателей. такой же болт.
3. Так что Поликарпов был не прав.
4. Двигатель был по удельным параметрам хуже М-82. На центнер тяжелее и больше мидель при сравнимой мощности. А потом Швецов и по мощности превзошёл.
5. Единственное преимущество БМВ-801 - он раньше появился. В 41г. Но имел такие хреновые надёжность и ресурс, что работоспособность могли поддерживать только на авиабазах в европе. Со всей той техподдержкой. На полевых аэродромах в России ФВ-190 просто не взлетел.
6. Хотя у немца было ещё одно преимущество - свечи и высотность маслосистемы.
Rääkige mulle ka, mis seal kirjas on.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Ei saagi tegelikult võrrelda siin, kas 12mm on parem-halvem kui 30mm või mis riigi masin parem on.
NLiidu töökultuuri teame kõik.
Aga vaadelda tuleks ka, MILLEKS lenukeid vaja oli. Ameeriklastel oli vaja lennukit, mis lendaks kaugele ja rapiks kõike nii õhus kui maal. Mustang on selle ala tipptegija. Sakslaste põhipeavalu olid lendavad kindlused ja selleks oli vaja kiiret, stabiilset ja võimsa relvastusega lennukit, mis lendaks liitlaste lennukite eest ära kui tüütute putukate pilvest pommitajate kallale ja selle ideaalseks näiteks oli Me262. Korea sõda näitas hiljem, mis lendavate kindlustega oleks juhtunud, kui natsidel olnuks mõnekümne kuni saja reaktiivhävitaja asemel neid tuhendeid korraga liikvel. Saaber võis 262 üle küll manööverdada, aga vaevalt 262 nüüd palju kehvem riist neljamootoriliste küttimiseks oli kui Mig15.
NLiidu töökultuuri teame kõik.
Aga vaadelda tuleks ka, MILLEKS lenukeid vaja oli. Ameeriklastel oli vaja lennukit, mis lendaks kaugele ja rapiks kõike nii õhus kui maal. Mustang on selle ala tipptegija. Sakslaste põhipeavalu olid lendavad kindlused ja selleks oli vaja kiiret, stabiilset ja võimsa relvastusega lennukit, mis lendaks liitlaste lennukite eest ära kui tüütute putukate pilvest pommitajate kallale ja selle ideaalseks näiteks oli Me262. Korea sõda näitas hiljem, mis lendavate kindlustega oleks juhtunud, kui natsidel olnuks mõnekümne kuni saja reaktiivhävitaja asemel neid tuhendeid korraga liikvel. Saaber võis 262 üle küll manööverdada, aga vaevalt 262 nüüd palju kehvem riist neljamootoriliste küttimiseks oli kui Mig15.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No Mig-15 on Me 262-st ikka tublisti üle, Me 262 poleks Koreas never sellist efekti andnud, nagu Mig-15 andis.
Vahe oli selles, et Me 262 oli propellerlennukitest üle vaid siis, kui ta oli maksimaalse kiiruse saavutanud, kui ta parasjagi seda polnud, siis oli see Mustangitele lendav märklaud. Ka ei olnud tema kiirtõusuvõime ega kiirendus propilennukist tohutult paremad.
MiG-15 ületas lennutehnilistelt näitajatelt kõike eelnevat ikka mäekõrguselt
Vertikaalkiirus on MiG-il 50 m/sek, Me-262-l 20 m/sek ning parimatel propimasinatel on see kuskil 16 m/sek.
Samuti oli lennukõrgus selline, et teised mehed võisid seda enamasti altpoolt vaadata. Isegi Sabrele oli tihti kättesaamatu.
Mig-15 laseb selle Messeri igas olukorras vaevata alla.
Kus maal oleks olnud liitlaste reaktiivlennukiehitus, kui nad oleks selle eesmärgiks seadnud, näitas hästi Rolls-Royse Nene reaktiivmootor, mille koopia MiG-15-l. Tegu oli igas mõttes parema mootoriga kui need saksa imed kokku panduna.
Nene ehitati valmis kiirkorras 1944 viie kuuga ning tollal ületas see kõiki teisi mootoreid. Siililegi on selge, et ehitata lühikese ajaga selline mootor polnud kinni mitte võimalustes ja oskustes, vaid tahtmises ja vajaduses (sõda oleks lõpetatud ka propimasinatega).
Vahe oli selles, et Me 262 oli propellerlennukitest üle vaid siis, kui ta oli maksimaalse kiiruse saavutanud, kui ta parasjagi seda polnud, siis oli see Mustangitele lendav märklaud. Ka ei olnud tema kiirtõusuvõime ega kiirendus propilennukist tohutult paremad.
MiG-15 ületas lennutehnilistelt näitajatelt kõike eelnevat ikka mäekõrguselt
Vertikaalkiirus on MiG-il 50 m/sek, Me-262-l 20 m/sek ning parimatel propimasinatel on see kuskil 16 m/sek.
Samuti oli lennukõrgus selline, et teised mehed võisid seda enamasti altpoolt vaadata. Isegi Sabrele oli tihti kättesaamatu.
Mig-15 laseb selle Messeri igas olukorras vaevata alla.
Kus maal oleks olnud liitlaste reaktiivlennukiehitus, kui nad oleks selle eesmärgiks seadnud, näitas hästi Rolls-Royse Nene reaktiivmootor, mille koopia MiG-15-l. Tegu oli igas mõttes parema mootoriga kui need saksa imed kokku panduna.
Nene ehitati valmis kiirkorras 1944 viie kuuga ning tollal ületas see kõiki teisi mootoreid. Siililegi on selge, et ehitata lühikese ajaga selline mootor polnud kinni mitte võimalustes ja oskustes, vaid tahtmises ja vajaduses (sõda oleks lõpetatud ka propimasinatega).
Tuleb märkida, et minu postitus polnud teemas "262 vs mustangid-Migid," vaid küsimus oli selles, kas 262 olnuks tõhus abi pommitajate vastu või mitte. Nagu Korea sõja praktika näitas, oli reaktiivhävitaja tõhus asi küll pommitajate vastu.
Seda tean isegi, et 262 oli esimene, algeline, kesise kiirendusega ja pika maandumisjooksuga ning lennuvälja lähedal abitu liitlaste lennukite vastu. See oli selgelt tehtud pommitajate jaoks, mustangide jam putukate tarvis täiustasid fritsud oma propilennukeid, eeskätt FockeWulfe.
Seda tean isegi, et 262 oli esimene, algeline, kesise kiirendusega ja pika maandumisjooksuga ning lennuvälja lähedal abitu liitlaste lennukite vastu. See oli selgelt tehtud pommitajate jaoks, mustangide jam putukate tarvis täiustasid fritsud oma propilennukeid, eeskätt FockeWulfe.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Siin foorumis tundub olema populaarseim spekuleerimisteema "mis oleks saanud, kui sakslastel oleks reaktiivlennukeid rohkem olnud".
Kui sakslased oleks tootnud tuhandeid reaktiivlennukeid, siis nad ei oleks suutnud toota märkimisväärset kogust tavalisi propilennukeid, tanke ja muid sõdimiseks vajalikke asju.
Halvimal juhul oleks ära jäänud päevased pommireidid ja selle arvelt oleks öised olnud kordades massiivsemad. Öösel ei suudetud pommitajate vastu suurt midagi ära teha.
Sõda oleks võib-olla lõppenud kaks kuud hiljem ja võitjatel oleks olnud paremad relvad. Olid ju inglastel reaktiivlennukid samuti olemas, mis analoogselt Schwalbedega tegutsesid õhukaitses.
Hoopis hapuks oleks sakslaste jaoks asi läinud siis, kui sõda oleks mingi valemiga veninud 1945 aasta teise poolde. Enam kui kindel, et siis oleks saksa lennukitehased aatomit maitsta saanud ja selleks ei ole vaja enam tuhandeseid B-17 horde, piisab ühestainsast lennukist, mida Jagdwaffe poleks viitsinud küttima minnagi.
Olid sakslased aatomist samakaugel kui kuu maast 1945. aastal.
Miks ma rääkisin MiG-ist - Koreas kasutatud pommitajad olid võrreldavate lennuomaduse ja lennuprofiiliga, nagu WWII kasutatud masinad, kuid MiG-15 kõrgem efektiivsus seisnes selles, et peale pommitaja kõmmutamise suutis ta võrdsetel alustel võidelda saatehävitajatega ning vajaduse korral lihtsalt uttu tõmmata. Me 262 selleks oluliselt lahjemalt varustatud.
Ja veel. Me 262 lasi peamiselt WWII alguperioodi masinaid nagu B-17, B-24 ja Lancaster. Muide, oluliselt toekamalt relvastatud B-29 pole Euroopas sõdinud, küll aga Jaapanis.
Kokkuvõtteks: kui oleks Me-262-sid mingi ime läbi tuhandeid toodetud, siis oleks päevasteks reidideks kasutatud B-29-d, vanemad lendavad öösel. See muudab öised reidid massiivsemateks (lennukite arv kasvab 2-3 korda). Päevasel ajal oleks pommitajaid katnud topeltkogus hävitajaid, kasutatud oleks aktiivsemaid taktikaid ründajate vastu, kasutatud oleks mingis koguses reaktiivlennukeid. Sõda oleks ehk 2 kuud veninud. Oleks nad venitanud suveni, siis oleks fritsud aatomit saanud ja ikka käpad püsti ajanud.
Sama palju reaktiivlennukeid, kui liitlased pommitajaid ja tavahävitajaid vorpisid, poleks sakslased mingi valemiga teinud. Ok, toodame 2000 Me-262. Ilma nende ohuta tootsid liitlased strateegilises rollis nende vastu seisvaid lennukeid:
B-17: 12 700
B-24: 18 500
B-29: 3 900
Lancaster: 7 400
B-25: 10 000
B-26: 5 300
P-51 Mustang: 15 900
P-38 Lightning: 9 900
P-47: 15 700
Siia inglaste Wellingtonid jms juurde veel
Kokku oleks nende paari tuhande reaktiivlennuki vastu toodetud üle 100 000 lennukit.
Seejuures need 100 000 on toodetud plaaniga, kus Luftwaffe neid eriti ei ohustanud. Kui sakslased oleks ohustanud, oleks see arv kindlasti kaks korda suurem olnud. Elas USA täiesti kena tsiviilelu, kui sakslased ponnistasid ninast veri väljas.
Tekib küsimus, mis "oleks" siis saanud, kui pommitajate tootmiseks vajalikud ressursid oleks suunatud air superiority peale. Üsna lühikese ajaga oleks siis toodetud iga saksa reaktiivmesseri vastu 10 liitlaste reaktiivi.
WWII oli ette kaotatud sõda juba algusest peale, lihtsalt mõnede riikide saamatus lasi neil sinnamaani minna, mis võis võidu moodi paista. Kogu sõja tulemuse määrab tootmispotentsiaal, logistika, strateegilised ressursid, mitte lennuki kiirus või kahurite arv.
Et liitlased polnud teps mitte reaktiivasjanduses sakslastest kehvemad, näitab sellesama Nene mootori loomine 1944, mille vene koopiad lendasid lahingutes veel 1970ndatel. Jumo mootorid lendasid peale sõda kiirelt prügikasti kui perspektiivitu kraam.
Kui sakslased oleks tootnud tuhandeid reaktiivlennukeid, siis nad ei oleks suutnud toota märkimisväärset kogust tavalisi propilennukeid, tanke ja muid sõdimiseks vajalikke asju.
Halvimal juhul oleks ära jäänud päevased pommireidid ja selle arvelt oleks öised olnud kordades massiivsemad. Öösel ei suudetud pommitajate vastu suurt midagi ära teha.
Sõda oleks võib-olla lõppenud kaks kuud hiljem ja võitjatel oleks olnud paremad relvad. Olid ju inglastel reaktiivlennukid samuti olemas, mis analoogselt Schwalbedega tegutsesid õhukaitses.
Hoopis hapuks oleks sakslaste jaoks asi läinud siis, kui sõda oleks mingi valemiga veninud 1945 aasta teise poolde. Enam kui kindel, et siis oleks saksa lennukitehased aatomit maitsta saanud ja selleks ei ole vaja enam tuhandeseid B-17 horde, piisab ühestainsast lennukist, mida Jagdwaffe poleks viitsinud küttima minnagi.
Olid sakslased aatomist samakaugel kui kuu maast 1945. aastal.
Miks ma rääkisin MiG-ist - Koreas kasutatud pommitajad olid võrreldavate lennuomaduse ja lennuprofiiliga, nagu WWII kasutatud masinad, kuid MiG-15 kõrgem efektiivsus seisnes selles, et peale pommitaja kõmmutamise suutis ta võrdsetel alustel võidelda saatehävitajatega ning vajaduse korral lihtsalt uttu tõmmata. Me 262 selleks oluliselt lahjemalt varustatud.
Ja veel. Me 262 lasi peamiselt WWII alguperioodi masinaid nagu B-17, B-24 ja Lancaster. Muide, oluliselt toekamalt relvastatud B-29 pole Euroopas sõdinud, küll aga Jaapanis.
Kokkuvõtteks: kui oleks Me-262-sid mingi ime läbi tuhandeid toodetud, siis oleks päevasteks reidideks kasutatud B-29-d, vanemad lendavad öösel. See muudab öised reidid massiivsemateks (lennukite arv kasvab 2-3 korda). Päevasel ajal oleks pommitajaid katnud topeltkogus hävitajaid, kasutatud oleks aktiivsemaid taktikaid ründajate vastu, kasutatud oleks mingis koguses reaktiivlennukeid. Sõda oleks ehk 2 kuud veninud. Oleks nad venitanud suveni, siis oleks fritsud aatomit saanud ja ikka käpad püsti ajanud.
Sama palju reaktiivlennukeid, kui liitlased pommitajaid ja tavahävitajaid vorpisid, poleks sakslased mingi valemiga teinud. Ok, toodame 2000 Me-262. Ilma nende ohuta tootsid liitlased strateegilises rollis nende vastu seisvaid lennukeid:
B-17: 12 700
B-24: 18 500
B-29: 3 900
Lancaster: 7 400
B-25: 10 000
B-26: 5 300
P-51 Mustang: 15 900
P-38 Lightning: 9 900
P-47: 15 700
Siia inglaste Wellingtonid jms juurde veel
Kokku oleks nende paari tuhande reaktiivlennuki vastu toodetud üle 100 000 lennukit.
Seejuures need 100 000 on toodetud plaaniga, kus Luftwaffe neid eriti ei ohustanud. Kui sakslased oleks ohustanud, oleks see arv kindlasti kaks korda suurem olnud. Elas USA täiesti kena tsiviilelu, kui sakslased ponnistasid ninast veri väljas.
Tekib küsimus, mis "oleks" siis saanud, kui pommitajate tootmiseks vajalikud ressursid oleks suunatud air superiority peale. Üsna lühikese ajaga oleks siis toodetud iga saksa reaktiivmesseri vastu 10 liitlaste reaktiivi.
WWII oli ette kaotatud sõda juba algusest peale, lihtsalt mõnede riikide saamatus lasi neil sinnamaani minna, mis võis võidu moodi paista. Kogu sõja tulemuse määrab tootmispotentsiaal, logistika, strateegilised ressursid, mitte lennuki kiirus või kahurite arv.
Et liitlased polnud teps mitte reaktiivasjanduses sakslastest kehvemad, näitab sellesama Nene mootori loomine 1944, mille vene koopiad lendasid lahingutes veel 1970ndatel. Jumo mootorid lendasid peale sõda kiirelt prügikasti kui perspektiivitu kraam.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Saksa õhutõrje ja lendurid suutsid nendest pommitajate hordidest koristada alla umbes iga kümnenda. Oli vaid loetud hetked, kui kaotused olid üle 10% ja lennud peatati. Sellest ei piisanud isegi reidide nõrgendamiseks pikemas plaanis, rääkimata millegi kaitsmisest. Palju päästis liitlaste ebatäpne pommitamine ja esialgu viletsad sihtimise tehnikad kampaania alguses.
Kui Hamburgi või Dresdenit tasandati, ei suutnud sakslased suurt midagi ära teha, et neid linnu kaitsta.
Any way, aatomi loomiseni oli aega jäänud vähe ja kui sõda oleks venima hakanud, oleks needsamad linnad aatomiga ära tasandatud.
Sakslased võitlesid vapralt ja oskuslikult, aga massi vastu ei saanud, sedavõrd suur oli see mass, tihti ka relvastatud sakslastega võrdväärselt.
Point on selles, et igale relvale on vasturelv ja sõjas majanduse vastu oli selgelt jäme ots liitlaste käes - laevakaravanid tossutasid pidurdamatult Inglismaa/Venemaa poole ja pommid langesid saksa tehastele. Sakslased ei suutnud aga õhust nt Inglismaal toimuvat vägede kogunemist õhust kuidagi häirida ja seal pesitsevate pommitajate armee vastu maapinnal midagi korraldada.
Loomulikult tegi liitlaste elu kergemaks kapral Aadu nina vahele toppimine ja vahelesegamine igale poole, kord oli vaja Londonit, kord Moskvat, kord reaktiivlennukeid ja kord tanke. Toimus segane plähmerdamine ja lõpuks selgus, et lennukid on vägevad, aga bensiini ei jätku.
Ja kui Prantsusmaa juba käes oli, oli sakslastega aamen. Taktikaline lennuvägi kolis mandrile ja ajas lõpuks maanteel igat veoautot taga.
Sakslased olid paremad taktikalises mõttes, liitlased strateegilises. Heast taktikast on viletsa strateegia puhul vähe abi. Et sõja puhul lääs ja vene ühte heidavad, oli selge juba WWI ajast, vaevalt, et sakslased seda ette ei suutnud näha. Pigem tegeleti mingis uimas, et ah, küll jõuame enne. Ei jõudnud.
Kui Hamburgi või Dresdenit tasandati, ei suutnud sakslased suurt midagi ära teha, et neid linnu kaitsta.
Any way, aatomi loomiseni oli aega jäänud vähe ja kui sõda oleks venima hakanud, oleks needsamad linnad aatomiga ära tasandatud.
Sakslased võitlesid vapralt ja oskuslikult, aga massi vastu ei saanud, sedavõrd suur oli see mass, tihti ka relvastatud sakslastega võrdväärselt.
Point on selles, et igale relvale on vasturelv ja sõjas majanduse vastu oli selgelt jäme ots liitlaste käes - laevakaravanid tossutasid pidurdamatult Inglismaa/Venemaa poole ja pommid langesid saksa tehastele. Sakslased ei suutnud aga õhust nt Inglismaal toimuvat vägede kogunemist õhust kuidagi häirida ja seal pesitsevate pommitajate armee vastu maapinnal midagi korraldada.
Loomulikult tegi liitlaste elu kergemaks kapral Aadu nina vahele toppimine ja vahelesegamine igale poole, kord oli vaja Londonit, kord Moskvat, kord reaktiivlennukeid ja kord tanke. Toimus segane plähmerdamine ja lõpuks selgus, et lennukid on vägevad, aga bensiini ei jätku.
Ja kui Prantsusmaa juba käes oli, oli sakslastega aamen. Taktikaline lennuvägi kolis mandrile ja ajas lõpuks maanteel igat veoautot taga.
Sakslased olid paremad taktikalises mõttes, liitlased strateegilises. Heast taktikast on viletsa strateegia puhul vähe abi. Et sõja puhul lääs ja vene ühte heidavad, oli selge juba WWI ajast, vaevalt, et sakslased seda ette ei suutnud näha. Pigem tegeleti mingis uimas, et ah, küll jõuame enne. Ei jõudnud.
Ega fritsud lollid ka ei olnud, see 1000-1000-1000 konkurss oli vist mõeldud liitlaste lennukite pommitamiseks maa peal?
Ma siin proovisin 1000-1000-1000 lennuki FockeWulfi varianti (näeb välja nagu Ar234, ainult nooljate tiibadega) FlightSimulatoris ja mõtlesin, miks see Go229 võitis selle konkursi. Kas oli siis odavam? Või tehti ta sihilikult radaritele nähtamatu? Igal juhul 229-id ei oleks saanud inglased juba eos taevas passida nii, nagu nad tavalisi parme passisid. Ja tonn pomme lendas tõesti 980km/h tuhande km taha...
Ma siin proovisin 1000-1000-1000 lennuki FockeWulfi varianti (näeb välja nagu Ar234, ainult nooljate tiibadega) FlightSimulatoris ja mõtlesin, miks see Go229 võitis selle konkursi. Kas oli siis odavam? Või tehti ta sihilikult radaritele nähtamatu? Igal juhul 229-id ei oleks saanud inglased juba eos taevas passida nii, nagu nad tavalisi parme passisid. Ja tonn pomme lendas tõesti 980km/h tuhande km taha...
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Hilisemad sõjad näitasid siiski, et maastikul asuvate väikesemõõduliste sihtmärkide ründamiseks (nt maskeeritud lennuk) on tavarelvi kasutav reaktiivlennuk täiesti sobimatu.
Mitte ilmaasjata ei lennatud Vietnamis propelleriga A-1 Skyraideri ja hiljem A-10-ga, mille kiirus on heal juhul 700 kmh.
Seega 1000 reaktiivlennukit poleks sakslasi nii ehk naa päästnud. Seda näitas ka vasturünnak Ardennides. Liitlased tõid lihtsalt lennukeid juurde ja peksid sakslased ikkagi minema.
Et mittejuhitavate relvadega maapinnal midagi tabada, siis tuleb kiirus alla lasta. Siis sekkuvad propimasinad, mis on ilmselt suures enamuses ja viivad asja lõpuni - suvaline reaktiivmasin tollal oli Spirfire või Mustangi kõrval lendav telliskivi
Mitte ilmaasjata ei lennatud Vietnamis propelleriga A-1 Skyraideri ja hiljem A-10-ga, mille kiirus on heal juhul 700 kmh.
Seega 1000 reaktiivlennukit poleks sakslasi nii ehk naa päästnud. Seda näitas ka vasturünnak Ardennides. Liitlased tõid lihtsalt lennukeid juurde ja peksid sakslased ikkagi minema.
Et mittejuhitavate relvadega maapinnal midagi tabada, siis tuleb kiirus alla lasta. Siis sekkuvad propimasinad, mis on ilmselt suures enamuses ja viivad asja lõpuni - suvaline reaktiivmasin tollal oli Spirfire või Mustangi kõrval lendav telliskivi
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist