www.militaar.net

Vabandust, kuid ma vist ei saa ülalolevast mõttest aru. Kui RPG ja moona saab vastaselt ning seda vedeleb maas palju (UKR kogemus), siis ju pole meil seda mõtet osta.

Omanikuks saamisest üksi vähe, enne tuleks ka natuke õpetada ja luua õiged taktikalised võtted relva kasutamiseks. Ma ise ilmutaks natuke taktikat ja ütleks, et kui selle vähene praktiline laskekaugus probleemiks on, siis miks mitte teha neid lõksudena, kus relva päästab traadi taha takerduv soomusmasin või siss valib mobiilil vajaliku numbri.

Mulle meenub M-69-ga paras nikerdamine selle normaaljooksule seadmisega. RPG-mehi nähes tekib alati küsimus, kui paljudel neist on relvad normaaljooksule üldse seatud ja kuidas sihikud püsivad. Sai kasutatud videos olevat esimest viisi https://www.youtube.com/watch?v=AkEhFAEHiNs
2. viisi pribori ei olnud kasutada. Ei tea, kas kusagil oli. Trummil soovitan see oma ranitsasse pista. Paistab olevat oluliselt mõistlikum.

Tegelikult on olemas RPG-7-l "vanem vend" SPG-9 (vene keeles СПГ-9 ). Teda siin teemas vist veel mainitud ei olegi. Meeskonnas neli inimest. Selle relvaga sai tulistada nii soomusmasinaid kui ka jalaväge. Väljaõpe kaua aega ei võtnud. Huvitav kas EKV-s on sel relval mingi lääne analoog olemas?
https://en.wikipedia.org/wiki/SPG-9

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Nov, 2023 14:18 RPG eelis on selles, et võimaliku konflikti korral tõenäolise vastasega hakkab nii laskeseadmeid kui rakette vedelema maas palju (UKR kogemus), mida ei saa öelda ei AT-4 ega Installaza kohta.

Siin kuskil Ukraina sõjast õppimise teemades-postitustes oli ära toodud kellegi kohaliku õpetussõnad sõjas ellu jäämise kohta. Küll vist rõhuga tsivilistidele, aga mis mulle sealt meenus seoses selle jutuga oli pidev ja korduv hoiatus MITTE MIDAGI näppida, sest need on KÕIK tõenäoliselt mineeritud. Nii maas vedelevad automaadid, kassipojad kui ka veoauto peal vedelevad RPG moonakastid. Ja isegi kui ei ole mineeritud, siis kui tõenäoline on, et see õnnetu omastatud granaat sul lihtsalt tootmispraagi või hapuks mineku tõttu otse laskeseadmes ei plahvata?
Jah, kui peenike pihus, siis küllap riskitakse sellegagi, aga seda pole vast mõtet doktriini sisse planeerida?

kaupo51 kirjutas: ↑22 Nov, 2023 22:23 Tegelikult on olemas RPG-7-l "vanem vend" SPG-9 (vene keeles СПГ-9 ). Teda siin teemas vist veel mainitud ei olegi. Meeskonnas neli inimest. Selle relvaga sai tulistada nii soomusmasinaid kui ka jalaväge. Väljaõpe kaua aega ei võtnud. Huvitav kas EKV-s on sel relval mingi lääne analoog olemas?
https://en.wikipedia.org/wiki/SPG-9

on olemas, aga kuna moon läheb lähiajal hapuks, siis varsti asendatakse Spike-dega.
https://en.wikipedia.org/wiki/Pansarv%C ... 3%A4s_1110

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Nov, 2023 14:18 Ja ei ole need kallimate relvade täpsused ka nii suured, olen Kusti meeste laskmistel korduvalt osalenud ja sõltumata minu pingutustest relvade rihtimisel oli kipspeaga juba 200 m seisva tanki suuruse vineermärgi tabamine õnneasi. Lihtsalt reaalsed reservväelased ei tabanud ka selle imetäpse kustiga.

Pean juurde mainima, et kipspeaga CG moona ehk inerdi lennukaar ongi kuni 200 meetrini enam-vähem, üle selle kukub granaat järsult. 300 meetri peale lastes tuleb sihtida +150 kaugusega juba. Lihtsalt teadmiseks, sest kumulatiiviga on 300 peale lastes tabamisvõimalus ikkagi väga suur.

manjabes kirjutas: ↑22 Nov, 2023 22:28 Siin kuskil Ukraina sõjast õppimise teemades-postitustes oli ära toodud kellegi kohaliku õpetussõnad sõjas ellu jäämise kohta. Küll vist rõhuga tsivilistidele, aga mis mulle sealt meenus seoses selle jutuga oli pidev ja korduv hoiatus MITTE MIDAGI näppida, sest need on KÕIK tõenäoliselt mineeritud. Nii maas vedelevad automaadid, kassipojad kui ka veoauto peal vedelevad RPG moonakastid. Ja isegi kui ei ole mineeritud, siis kui tõenäoline on, et see õnnetu omastatud granaat sul lihtsalt tootmispraagi või hapuks mineku tõttu otse laskeseadmes ei plahvata?
Jah, kui peenike pihus, siis küllap riskitakse sellegagi, aga seda pole vast mõtet doktriini sisse planeerida?

Ma tean ajaloost vaid niipalju, et peaasjalikult Talvesõjas (kus Soome mingeid vastupealetunge ei teinud) saadud vene trofeed võimaldasid soomlastel formeerida nii oma ainukese tankidiviis (mis koosnes peamiselt küll T-26 tankidest, filmides tuntuks saanud KV-d ja T-34-d saadi Jätkusõjas) ja luua enamvähem normaalse tankitõrje (suure arvu vene 45 mm TT kahuritega).

Ukraina soovitus on pigem mitte rünnakul suvaliselt kõike pihku haarata, sellised asjad peavad enne pioneerid üle kontrollima ja pärast saab kasutada küll. Tõrkuvat moona eristada on ju küllalt lihtne, kui lööknõela jälge pole, siis pole ka relvas olnud.

mongol kirjutas: ↑23 Nov, 2023 7:51

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Nov, 2023 14:18 Ja ei ole need kallimate relvade täpsused ka nii suured, olen Kusti meeste laskmistel korduvalt osalenud ja sõltumata minu pingutustest relvade rihtimisel oli kipspeaga juba 200 m seisva tanki suuruse vineermärgi tabamine õnneasi. Lihtsalt reaalsed reservväelased ei tabanud ka selle imetäpse kustiga.

Pean juurde mainima, et kipspeaga CG moona ehk inerdi lennukaar ongi kuni 200 meetrini enam-vähem, üle selle kukub granaat järsult. 300 meetri peale lastes tuleb sihtida +150 kaugusega juba. Lihtsalt teadmiseks, sest kumulatiiviga on 300 peale lastes tabamisvõimalus ikkagi väga suur.

Kusti puhul (rauast mudelitega siis) annab päris tugevalt tunda TT meeste füüsiline seis, kui nt lasta alakaliibrit (9 mm) 100 m kauguselt, siis väikse harjutamisega laseks nad soomukil luugist sisse iga kell. Isegi A4 suurust asja tabaks suht kindlalt. Kui aga kaugus kasvab, siis hakkavad need isegi 2,5x1,25 vineertahvlist päris suurelt mööda laskma. Ehk siis vanad mudelid on kole rasked ja ebamugavad õlas hoida, eriti kui on vaja pikemalt laskeasendit hoida ja õiget hetke passida.

Vana, rauast Kustiga on lihtsam täpselt lasta, sest relv on stabiilsem. Uus plastikust Kusti väriseb rohkem ja päästik käib raskelt. Mobiilsus on muidugi oluliselt parem, aga kanderihmade plastosad lagunevad. Kui see targa moona osa kasutusele võtta, siis muutub uue Kusti roll oluliselt.

Pisitõde, et kui on vaja pikalt oodata, siis vanal CG-l on eriti tummine harkjalg ja pole mingit häda passida. Muudes laskeasendites - toe kasutamist võimalusel pole väga julgustatud, näen seda pikemalt (reserv)teeninute pealt küllaga, ikka üritatakse käe toe pealt lasta, endal patrullkott või palginott või misiganes kohe positsioonil käepärast..
Vana oli hargilt lastes parem, uus on muudest asenditest parem. Inerdiga 200 meetri peale laskmisest ei tasuks teha järeldusi, sest see moon ei lendagi täpselt 200+ meetri peale, vaid hakkab langema ja tugevalt.

Mongol, miks selle balvanka lennuparameetrid lahinggranaadist nii erinevad on? RPG puhul olid need üks-ühele pmst. Ja RPG-del mis olid öise sihikuga, nendel oli ka harkjalg olemas. Teise aasta lõpus sai sellist tassitud.

Ma ei oska M-69/RPG-ga nii võrrelda, pole tollest inerti lasknud. Ainult 7,62x39mm M-69 alakaliibrit.

jackpuuk kirjutas: ↑24 Nov, 2023 21:34 Mongol, miks selle balvanka lennuparameetrid lahinggranaadist nii erinevad on? RPG puhul olid need üks-ühele pmst. Ja RPG-del mis olid öise sihikuga, nendel oli ka harkjalg olemas. Teise aasta lõpus sai sellist tassitud.

Inert on iidse m66 kumulatiivi koopia mis lendaski vähe. Uuemad granaadid lendavad paremini aga vanad kipspea varud on kas liiga suured või siis on seda lihtsalt niipalju odavam toota

Kui probleem on ainult inerdi lennukaares, siis lendaksid raketid puudlennuga (tuleks maha enne sihtmärki). See, mida mina näinud olen, olid möödalasud igas võimalikus suunas, vasakule, paremale, üle, alla - ehk siis põlvelt või püsti lastes pole asend stabiilne.

Tasuks siis äkki kompaniide liigutamise asemel üksikmeeste väljaõppele keskenduda..