MOTT
Kaitsevägi on muudetud lasteaiaks seoses osade ülemate elukauge "demokraatialembusega". Ja viljad on end niigi kaua kaua oodata lasknud. Aga ükskord pidi see lasteadlikkus ju kusagil avalduma.
Muidu ikka hoitakse sõdurit pilpa peal ja ei tohi talle midagi öelda ega teha, sest muidu ülemate karjäär ei edene, preemiad ei laeku jne, kui vaeseke kuhugi kaebama ja halama jookseb. Siis manitsetaksegi pidevalt alluvaid ülemaid, et nood ei oleks "liiga" ranged. Tore on ju ka paljudel ohvitseridel teenida odavat populaarsust ajateenijate ees, kui nende vahetuid ülemaid liigse ranguse pärast korrale kutsuvad.
Ja distsipliin sõltub muide paljuski väeosa juhtkonna suhtumisest ajateenija kasvatamisse/poputamisse, mis on eri kv paikades ikka väga erinev. Kui väeosa juhkond hoiab kässarit peal, siis ka ajateenijat peab pilpa peal hoidma ja vastupidi. Kup on teadaolevalt juba ammu (tegelikult vast viimase 5 aasta jooksul) sisekorraga järjest alla käinud ja vanast väga karmist distsipliinist on järel vaid legendikesed ja embleem. Sidet teatakse aga eluaeg ühe lõngamise ja sõduriarmastuse juhtiva paigana.
Säh nüüd - tulem viimaks ometi käes!
Teises foorumis küll kirjutasin, mida asjast arvan, kuid kopeeriks ka siinsele rahvale lugemiseks ja mõtlemiseks.
2 lõiku.
Ainult vähest rivikaadrit, kes niigi end pooleks peab tõmbama, siin ainuisikuliselt süüdistada ei ole õige. Arvestades ajateenistuse süsteemi kehva korraldust (5 esimest kuud puuduvad teatavasti jaoülemad ja nende tööd ei jaksa ka ületundide koormaga ära teha) ja allüksustes ette nähtud kaadri vähesust ei saa kõike RÜ ja RV kaela määrida.
Teisest küljest on 80% kaadrist ajateenijate üldise intelligentsi ja riigikaitsetahte kasvatamisel ja arendamisel tegelikkuses ikka
üsna ükskõiksel seisukohal (või ei oska seda lihtsalt). Ülimalt vähesed ohvitserid-allohvitserid tunnevad reaalset huvi selle vastu, et ajateenija teenistust väljaõppe kõrvalt huvitavaks teha ja talle isamaalisust, korrektsust ning mõistust pähe süstida. Peaasi, et tunnid oleks läbi viidud ja varustus olemas ning palk laekuks.
Jubedat rõhku pannakse kaitseväe koolides küll pedagoogikale (kuidas ikka tunnis ühte või teist mõttetut pisi-pisiasja õpetada), kuid tulevaste juhtide riigikaitselise kasvatuse ja silmaringi laiendamisega ei tegeleta absoluutselt või kui tegeletakse, siis enamasti nii "moe pärast".
Üks põhilahendusi selliste probleemide ennetamiseks oleks kindlasti
distsipliini üle kontrolli tugevdamine väeosades (VÕK-ides). Selleks tuleks muuhulgas:
1) Suurendada rivikaadrikaitseväelaste ametikohtade arvukust, lisades (taastades) igasse rühma rühmavanemast madalama instruktori (
n-vbl) ametikoha. See muudaks RÜ ja RV töö pingevabamaks ja annaks rohkem võimalusi väljaõppe kõrvalt ka sisekorraga tegelemiseks.
2) Kontrollida ülemate poolt enam regulaarselt allüksuste tegemisi ja ka distsipliininõuete täitmist. Täna istuvad kõrgemad ülemad enamasti oma kabinettides paberipahna taga. Ülematele (näit KÜ, KVBL) tuleb luua sellised alluvad abiametikohad, et nad pääseksid paberikuhilate juurest ka alluvaid ülemaid ning nende tegemisi allüksustes tihedamini kontrollima. Kontrollida tuleks ka distsipliini detaile kompaniis-rühmas, mitte ainult seda, kas tundi ikka antakse plaankonspekti järgi või ei. Sisekorra kontrollimine tähendab ka otsekohest nõudmist (vajadusel karistamist), mitte niisama tutvumist ja "targa näo" tegemist. Väidan, et vähemasti pooled kv juhtivad ohvitserid ei teagi tegelikult, mis toimub nendele alluvates allüksustes, kuna nad ei käi regulaarselt revideerimas-tutvumas (pole aega või ei peeta oluliseks).
3) Sisustada rohkem ajateenijate vaba aega erinevate riigikaitseliselt üldharivate ettevõtmistega. Selgitada ajateenijatele pidevalt, mis toimub ja mis on riigikaitse. Kui sõdurile jääb teenistuse mõte stabiilselt segaseks ja tal on väga palju vaba aega, tekivadki sellised lollakad ideed + teostus.
4) Karistada ajateenijaid sagedamini ja rangemalt. Üksvahe valitses kaitseväes selline olukord, et sõdurid tegelesid lauskaebamisega ühele psühholoogist-tsivilistist naisterahvale
("tädi Nelli"), kes siis omakorda koos peainspektoriga organiseeris innukalt allüksuste ülemate tagakiusamist käsuliine pidi. Siis otsustasid paljud ohvitserid-allohvitserid, et ei viitsi seletusi andes pidevalt vägikaigast vedada (oma närve kulutada) ja sõdur elagu siis juba omasoodu, kui nii vaja on. Lõid ühesõnaga käega. Ja nii ta ka on, et ega igapäevaselt kehva distsipliini pärast allüksuses pole vist vahetud ülemad karistada saanud. Karistatakse ikka probleemide pärast väljaõppes või logistikas.
Vast hakkab see aeg nüüd mööda saama?
Tegelikult ei tahaks otseselt nõustuda, et nende tegelastega mitte midagi enam peale teenistust ette võtta ei saa. Saab neilt nõuda välja kohtuga kahjutasu kv maine kahjustamise eest või lahinguvalmiduse kahjustamise eest suisa karistada. Asi paljuski pigem motiveeritud tahte küsimus - samuti nagu distsipliini nõudmine rühmades-kompaniideski! (millest siis puudu on jäänud)
