www.militaar.net

BMP3 on tore asi küll, kuid on ka teisi, mille saamine on tõenäolisem: saksa BMP Marder1, austerlaste ASCOD, USA M2 Bradley ja M 113 A2.
Ratassoomukitest soomlaste XA 185, Piraaja3 ja saksa-inglise Artec.
Masinate maksumusi ma ei tea, aga BNT 4 pidi maksma 1,5 miljonit dollarit.

soomukite kohta on huvitav artikkel Tehkikamaailmas 8/2002.

ise olin selle pasi peal mis kevadtormi demo aeg kinni jäi... käigukast on tal küll automaat ja kui te olete pasi näinud , siis taga dessandi koha peal on kolmekordne soomus,mis peaks mitte-ametlikult 12,7 kinni pidama.

Uus BMP3m maksab 10 miljonit krooni. Võrreldes ülejäänutega on ta küllaltki hästi soomustatud ja relvastatud (105 mm kahur, 30 mm automaatkahur, 2 kuulipildujat, maa - õhk raketid). Ka on seda päris lahingutes kasutatud ja katsetatud. Mida ei saa mõne muu kohta öelda.

BMP3-l ei ole 105mm, vaid 100mm madalballistikaga kahur, mis võimaldab lasta juhitavaid tankitõrje rakette, millega saab tulistada koptereid. Maa-õhk tüüpi rakette tal minu andmetel ei ole. BMP3 esisoomus kaitseb 23mm mürsu eest , külgsoomus 12,7mm, Võrdluseks Piraaja III komposiitsoomuse lisades eest 30mm, külgedelt 14,5mm. Ja see pole Piraaja kõige moodsam mudel, juba on ka IV ja V. Piraaja III kasutab USA nii Iraagis kui Afganistanis.

amatöör kirjutas:BMP3-l ei ole 105mm, vaid 100mm madalballistikaga kahur, mis võimaldab lasta juhitavaid tankitõrje rakette, millega saab tulistada koptereid. Maa-õhk tüüpi rakette tal minu andmetel ei ole. BMP3 esisoomus kaitseb 23mm mürsu eest , külgsoomus 12,7mm, Võrdluseks Piraaja III komposiitsoomuse lisades eest 30mm, külgedelt 14,5mm. Ja see pole Piraaja kõige moodsam mudel, juba on ka IV ja V. Piraaja III kasutab USA nii Iraagis kui Afganistanis.

BMP -3

Kaal : 18.700 kg
Erivõimsus : 41.5 kg/hp
Mootori : 450 hp
Kiirus : 70 km/h ( Vees 10 km/h)
Soomus : võrdub umbes 200 mm monoliitsoomusele (kui on koos aktiivkaitse pakettidega). Pakub kaitset 12.7mm, 14.5mm ja 23mm mürskude ja RPG-7 tankitõrjerakettide eest.
Relvastus :
100 mm kahur
30 mm automaatkahur
3tk 7.62 kuulipildujat

Kahurist tulistatavad õhu ja tankitõrjeraketid. "Arena" aktiivkaitsesüsteem. peamine pluss võrreldes analoogide ees on hind - kuna on pea kolm korda odavam, nagu ka laskemoon ja varuosad.

Igal juhul PASide ostmine oli küllaltki mõttetu.

Xender, viita parem enda eelmisele tekstile, sest parandad seda, mitte mind.

Mina usun, et Paside ostmine oli siiski õigustatud. Neid masinaid kasutavad rahuvalves ka soomlased, kuigi neil oleks piisavalt raha, et midagi vingemat omale muretseda. Aga ei muretse.

Paside ostu kohta suhtus ajakirjanduses positiivselt ka kindralmajor Laaneots (alias Tanki-Ants), kes endise soomusvägede ohvitserina on oma ala ekspert, ega ei ole kunagi varjanud oma kriitilist suhtumist mõnede EKV-s toimuvate lolluste üle (kui on põhjust olnud).

Mis puudutab BMP-3-e, siis võiks ikka vahet teha sellel, misasi on soomustransportöör ja misasi on jalaväe lahingumasin. Pasi ja BMP on kaks küllaltki erinevat masinat ja neid ühendab vaid see, et mõlemad on võimelised vedama ühest kohast teise jalaväejagu. Suurim erinevus seisneb selles, et kui soomustransportöör (Pasi, BTR) on mõeldud jalaväe vedamiseks lahinguväljale (mitte aga lahinguväljal), siis jalaväe lahingumasin on mõeldud jalaväe vedamiseks lahinguväljal ja tegutsemiseks tihedas koostöös tankidega.

Pealegi tekib BMP-de puhul tekib küsimus sellest, kas venelased üldse neid müüksid Eestile. Ma võib-olla eksin, aga sõjaväes seletati meile, et Venemaa ei müü Eestile isegi veoautode ZIL-131 tagavarajuppe, mistõttu kanti Vahipataljonis iga natukese aja tagant üks ZIL maha ja jäeti müüri äärde vedelema, et autojuhid vajaduse korral katki läinud jupi sealt kätte saaksid. Lisaks sellele - olen kuskilt lugenud, et BMP-del on küll mõnusalt väiksed mõõtmed, madal siluett jne, kuid kuna nii mootoriplokk, relvastus, laskemoon ja jalaväelased on seetõttu masinasse väga tihedalt kokkusurutud, viib iga vähegi tõsisemast relvast lastud pauk masina kindalt rivist välja (tavaliselt fataalsete tagajärgedega masina meeskonnale ja kogu dessandile). Ka BMP-3-del kasutatav aktiivsoomus kujutab endast tõsist ohtu masina läheduses olevatele jalastunud laskuritele.

Aga M-113-d või Bradley'd kuluksid pikemas perspektiivis Eestile küll ära.

Pealegi tekib BMP-de puhul tekib küsimus sellest, kas venelased üldse neid müüksid Eestile. Ma võib-olla eksin, aga sõjaväes seletati meile, et Venemaa ei müü Eestile isegi veoautode ZIL-131 tagavarajuppe, mistõttu kanti Vahipataljonis iga natukese aja tagant üks ZIL maha ja jäeti müüri äärde vedelema

Olen täpselt samal arvamusel, need, kes siin soovitavad, et ostame venelastelt sõjatehnikat, peaksid selle peale mõtlema, et meil on ainult üks vaenlane, kelle vastu me relvastume, see on Venemaa.
Sellepärast tuleb igasugused relvahanked Venemaalt ära unustada.

kas keegi on seda m-113 seest ka näinud? ma olen ja sees ka olnud:jube kitsas ja kohmakas väike .ennem pasi kui see... aga bradley- see on juba asi.

M-113-d teenivad USA ja paljude teiste riikide armeesid ka juba vist enam kui 40 aastat. Kui ma ei eksi, siis töötati masina esimesed versioonid välja juba 1950. aastate lõpus.

BTR- 80 on see asi hea, et arvatavasti kui ta sõidab miini otsa siis suudab ta edasi sõita, aga Paside kohta ma seda ei tea, nendega on arvatavasti kööga.

Arvatavati on ka BTR-iga peale miinile sõitmist lõpp, samas kõik oleneb miinist, aga korralik TT-miin peatab nii Pasi, BTR-i kui ka M2 ja BMP.

Bradley on BTR kõrval tõsine naerukoht. BTR on siiski märksa suuremate võimalustega masin, kiirem, stabiisem. Kas see alumiiniumkarp ka millegi eest kaitseb, on veel iseasi (vana teema - kaldsoomus vs püstine).

BMP võimalustele vastavaid masinaid teevad ainult sakslased. Ameeriklaste soomusväest on tõsiseltvõetavad ainult tankid, liikursuurtükid, õhukaitsemasinad ja IFV on vene 80ndate tehnika kõrval ikka sügav naerukoht, sõbrad.

Üldiselt, kätt südamele pannes, peab tunnistada et kõik vene AFV-d on eranditult pask või poolenisti pask. Kusjuures BMP-3 on pask ruudus. Peale Grozny "uue aasta" tormi on isegi arutletud selle relvastuselt maha võtmist.
Suurimateks probleemideks on alumiiniumist soomus, mida on raske keevitada-parandada välitingimustes, ebakindel elektroonika, idiootiline siseehitus, millal meeskond peab sattuma sisse läbi madala ja pika kanali mis jookseb mootori peal. Ma ei tea, äkki olid need konstruktorid kanepisuitsetajad, millal sellise skeemi valisid, aga igatahes sellise masina tootmisesse laskmine on minu meelest kuritegu..
Soomus ei kaitse neil mitte kuidagi, ei miinide, ega ka kõva sulamist 12.7 kuuli eest, BTR-i oma ei pea ka 7.62 padruni kui tulistada lähemast distantsilt.
BTR-id on samuti kõik mingi idiootilise tagamootorise skeemiga, mis ei lase teha normaalse tagaluugi ega esimiku kaitsta..BTR 60 ja 70, need kahe GAZ 53 bensumootoriga värdjad ei soovitaks ka vaenlasele..
Enam vähem õnnestunud masinad on minu meelest BMP-2 ning MTLB, mida viimasel ajal tihti kasutakse AFV-na, need aga kahjuks 30-40 aastat vanad masinad ning selle tõttu on amortiseerunud nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Kokkuvõttes arvan et AFV-d on üks asi mida venelaste käest ei tasu osta mitte mingil juhul, lihtsalt neil pole seda normaalsel tasemel tehtud..
Kunagi olen lugenud seda kuidas Moskvitchi autotehasel lasti auto keskkonsooli koos tuhatoosiga projekteerida mittesuitsetavale tädile millel polnud kunagi juhilube.
Kahjuks, minul on selline tunne et inimestega kes projekteerisid kõik vene AFV-d on samad lood.
Ei oska iseloomustada praegu Tiigri mille soomustatud versioon võiks asendada BRDM, ning võib olla valgevenelaste BRM millest siin on juttu olnud..
Muidugi lugu sellest et Venemaa ei müü Eestisse ZIL 131 varuosad see oli päeva nali, huvitav kas keegi on meie kaitseministeeriumi nimelt pöördunud vene valitsusse et need müüksid meile ühe venemaal levinuima kolhoosi veoauto varuosad? Krt. nii lolliks ennast ei tasu ka teha..muide kui meie kaitsejõududel probleemid vene autode varuosadega mina võin need selle aidata mõõduka tasu eest