Komandör Syrsky: "Me võidame sõja, kuid selle hind on väga kõrge"
Ukraina relvajõudude maavägede ülem kindralpolkovnik Oleksandr Syrskyi rääkis intervjuus Ameerika telekanalile ABC News tuumarelvade kasutamise ohust Ukrainas, Harkivi piirkonna pealetungi edu põhjustest ja võimalikust pealetungist Valgevenest.
Viimastel päevadel jõudis jutt tuumarelvade kasutamisest Ukrainas uuele tasemele – pärast seda, kui Venemaa süüdistas Ukrainat ilma tõenditeta, kavatsuses kasutada oma territooriumil niinimetatud "räpast pommi", väidetavalt selle jaoks, et eesmärgiks on süüdistada Venemaad.
Ukraina ja Lääne liidrid nimetasid selliseid avaldusi valedeks ja põhjendamatuteks. Samas väljendasid nad taas muret, et Venemaa valmistab seega ette pinnast tuumarelvade kasutamiseks Ukrainas.
Syrskyi sõnul on Venemaa tuumarelva kasutamise oht Ukraina territooriumil tõesti olemas ja seda tuleb tõsiselt võtta.
"Oleme mures ja peaksime muretsema," ütles Syrsky ABC Newsi korrespondendi Ian Pennelli küsimusele sellise ohu kohta. "Ma usun, et selline oht on olemas ja me peaksime sellega arvestama."
Samas ütles kindral, et usub, et Ukraina võidab sõja.
"Loomulikult arvan, et me võidame," ütles Syrsky ABC Newsile. "Sest ennekõike me võidame psühholoogilise lahingu."
Samas rõhutas ta, et Ukraina armee õnnestumistel lahinguväljal on väga kõrge hind.
"Oleme lahinguväljal edukad, kuid sõda on raske," sõnas ta. "Sellise ulatusega sõdu pole olnud ei Euroopas ega maailmas pärast Teist maailmasõda. Ja me mõistame, et see sõda on meie riigi ja rahva ellujäämise küsimus nii, et meil pole muud võimalust kui võita."
Syrskyi nimetati oma praegusele ametikohale 2019. aastal, kuid on aidanud juhtida Ukraina kaitset alates 2014. aastast. Ta vastutas Kiievi kaitsmise eest 2022. aasta kevadel ning pärast seda määrati ta juhtima kaitseoperatsiooni idas.
Ta on oma vaenlase taktikaga hästi kursis, sest sai väljaõppe samas Nõukogude sõjakoolis. 1980. aastatel õppis ta Moskva kõrgemas sõjaväejuhatuse koolis. Nüüd kasutab ta neid teadmisi lahinguväljal.
"Nii on oma vaenlase tegudest lihtsam aru saada," ütles ta ABC Newsile. "Saate ennustada, mida ta erinevates olukordades teha võib."
Kuid komandör ise, nagu ka ülejäänud Ukraina sõjaline juhtkond, eemaldus Nõukogude ülalt-alla lähenemisest ja valis selle asemel NATO doktriinid, mis annavad nooremohvitseridele rohkem initsiatiivi selles valdkonnas.
"Muidugi toimus mentaliteedi muutus," sõnab ta. "Arusaam, et võitu ei saavutata vägede arvu suurendamisega, vaid neid targalt kasutades."
Vaatamata Vene taktika tundmisele ütles Syrski, et enne sõda ei uskunud ta, et Moskva alustab täiemahulist sissetungi ja arvas, et rünnak piirdub idaga, kuigi ta oli valmis halvimaks.
"Ausalt öeldes ei oodanud ma vaenlase sissetungi sellise ulatuse ja tasemega," ütles ta ABC Newsile.
Syrskyi sõnul on Ukraina strateegiaks vältida täiemahulisi otserünnakuid, milles on eelisseisus massiline Vene suurtükivägi, ning selle asemel üritatakse pidevalt vähendada Venemaa tulejõudu, lüües varustussõlmesid ja korraldades pidevaid väikeseid rünnakuid.
Eesmärk oli tema sõnul saavutada oma eesmärgid minimaalsete kaotustega.
ABC Newsi teatel nimetasid sõjaeksperdid Sirski juhitud edukat vasturünnakut kirdes meisterlöögiks, mis läheb sõja ajalukku koos teiste võidukate operatsioonidega, nagu D-päeva dessandid Teises maailmasõjas või Saratoga lahing II maailmasõjas.
Sirski sõnul kavandati kirde vastupealetung esialgu pettemanöövrina Vene üksuste sidumiseks. Kuid tema sõnul mõistis ta operatsiooni planeerides, et Vene väed on seal oodatust nõrgemad, mis avab võimaluse löögiks, millel oleks palju laiem mõju.
"Seda kavandades sai mulle selgeks, et Harkivi piirkonna edusammud toovad meile suurimat kasu ja avaldavad suurimat negatiivset mõju vaenlasele," ütles Syrsky ABC Newsile.
Sarnane edu näib praegu võimalik Hersonis. Syrskyi keeldus Hersoni eest peetud lahinguid kommenteerimast, märkides vaid, et usub "meie relvajõudude edusse". Tema sõnul ei tasu alahinnata ohtu, et Venemaa võib õhku lasta Kahhovi tammi.
Ta kommenteeris ka muret võimaliku uue rünnaku pärast Ukraina vastu Valgevene territooriumilt.
"Kindlasti valmistuvad nad võitlust eskaleerima ja konflikti teistesse sõjapiirkondadesse üle kandma," ütles ta.
Kuid ta lisas, et nii riskib Venemaa taas oma vägede laialipuistamisega põhja poole.
«Nad võivad kaks korda sama reha otsa astuda ja endale näkku lüüa,» lausus ta.
Küsimusele, kas ta usub, et Putin peatub, kui Ukrainal õnnestub kogu oma territoorium vabastada, vastas Syrskyi, et see pole oluline ja kiireim viis sõda lõpetada on Venemaa võimalikult kiiresti Ukrainast välja tõrjuda.
"Meil pole muud väljapääsu, me peame minema edasi, liikuma otse oma riigipiiride juurde," ütles ta ja lisas, et võit tuleb alles siis, kui Ukraina lipud lehvivad üle kõigi Ukraina piiride, "ka Ukraina Krimmi".
Syrskyi meenutas, et nägi eelmisel nädalal Ukraina kirdeosas hiljuti vabastatud Lymani linna lähedal sõites hävinud külasid.
"Sa ei saa vaadata neid stseene ilma emotsioonideta," ütles ta ABC Newsile. "Sa tunned sõna otseses mõttes valu oma südames, oma hinges, nii et loomulikult tahad vaenlase pihta sellise löögi anda, et ta ei saa enam kunagi tagasi pöörduda Ukrainasse."
https://www.bbc.com/ukrainian/news-6337 ... 5Bisapi%5D