www.militaar.net

Olgu peale, aga see on tegelikult teine probleem - akuga auto on optimaalne lahendus mingist kindlast läbisõidust alates. Mina sõidangi autoga nii mõnelgi kuul 2-3 korda.

Taanis on probleem et vesinikutanklad pole rentaablid ja lähevad pankrotti. Tulemuseks on see et vesinikuautosid pole kusagil tankida: https://www.hydrogeninsight.com/transpo ... -1-1519914

Praktilist kogemust ei oma, aga vähemalt teoorias peaks olema võimalik elektriautot kasutada maja/korteri, elektrisüsteemi toetava, akupangana.
Omades ise ühte sellist odavama poolset masinat, olen selle peale möelnud.
Isegi "poolpiduse" aku korral, peaks ampreid jätkuma päevadeks või umbes nii.

Turist 47 kirjutas: ↑17 Okt, 2023 6:07 Praktilist kogemust ei oma, aga vähemalt teoorias peaks olema võimalik elektriautot kasutada maja/korteri, elektrisüsteemi toetava, akupangana.
Omades ise ühte sellist odavama poolset masinat, olen selle peale möelnud.
Isegi "poolpiduse" aku korral, peaks ampreid jätkuma päevadeks või umbes nii.

Praktikas on ilma ettevalmistuseta võimalik ainult oma auto sigarisüütajast telot laadida, kui autol ei ole olemas 230V pesa.
Kõik muud akukasutuse viisid nõuavad eelnevat elektriliste lisaseadmete ostmist ja ettevalmistusi.

OLAVI kirjutas: ↑17 Okt, 2023 9:18

Turist 47 kirjutas: ↑17 Okt, 2023 6:07 Praktilist kogemust ei oma, aga vähemalt teoorias peaks olema võimalik elektriautot kasutada maja/korteri, elektrisüsteemi toetava, akupangana.
Omades ise ühte sellist odavama poolset masinat, olen selle peale möelnud.
Isegi "poolpiduse" aku korral, peaks ampreid jätkuma päevadeks või umbes nii.

Praktikas on ilma ettevalmistuseta võimalik ainult oma auto sigarisüütajast telot laadida, kui autol ei ole olemas 230V pesa.
Kõik muud akukasutuse viisid nõuavad eelnevat elektriliste lisaseadmete ostmist ja ettevalmistusi.

Tesla lubab oma autodele akupangana kasutamise funktsiooni aastast 2025.

Siin teemas oli just samast asjast juttu.

Turist 47 kirjutas: ↑17 Okt, 2023 6:07 Praktilist kogemust ei oma, aga vähemalt teoorias peaks olema võimalik elektriautot kasutada maja/korteri, elektrisüsteemi toetava, akupangana.
Omades ise ühte sellist odavama poolset masinat, olen selle peale möelnud.
Isegi "poolpiduse" aku korral, peaks ampreid jätkuma päevadeks või umbes nii.

Näiteks Hyundai Ioniq 5 on selline funktsioon täitsa olemas. Väljundvõimsus 3,6kW.

Tehnoloogia koodnimetus on V2L. Samm sellest edasi on V2G.
Osta täna ilma vähemasti V2L funktsioonita masin tundub lühinägelik. Vähemasti juhul, kui elamine kuskil metsa sees ja elektrikatkestused sagedased. Valik kahjuks veel ülearu suur ei ole.

ERR nupp võidujooksust tahke aku poole: https://www.err.ee/1609141675/toyota-on ... tootmisele

wolfgang kirjutas: ↑03 Nov, 2023 10:39 Ühest tuumajaamast jääb poole autopargi elektrifitseerimise puhul ilmselt väheks, aga kindlasti kukub kokku olol jaotusvõrk. Juhul muidugi, kui see autopark ikka samas suurusjärgus on ettekujutatud, kui täna. ...

Kui juttu sellest mooduljaamast, siis nõus. Selle jaotusvõrgu koha pealt sooviks näha vähe sisukamat analüüsi. Mingi hetk tagasi tegin siin rehkenduse, mis näitas, et kui kõik bensiiniautod Eestis läheksid üle elektritoitele, kasvaks elektritarve ca. 25% ceteris paribus. Pool sellest oleks siis 12,5%. Seda on palju, aga mitte nii palju, et jaotusvõrk sellest kokku kukuks. Kindlasti tekib lokaalseid prbleeme, aga ma ei usu, et tekib terve jaotusvõrgu toimivust kahjustavaid. Nii palju toimepidevuse varu peaks jaotusvõrgus juba praegu sees olema.

Tarbimine ei ole ühtlaselt jaotunud. Näiteks Lasnamäe või muud -mäed. Samuti ei toimu laadimine kogu aeg ühtlaselt vaid lõviosa hakkab seda, tõenäoliselt tegema õhtust-hommikuni. Samal ajal liigub kütmine üha enam elektri peale(soojuspumbad jms.), mis omakorda hajusama asustuse kodanikul pärsib laadimisvõimeksut, kuna ampreid on "harju keksmiselt" 25, heal juhul 3f. Jah, kindalsti tulevad ka töökohtade juuurde laadimiskohad, aga see ei hakka olema massiline. Samuti jäävad avalikud laadimiskohad, pigem avariijuhtudeks, kuna need on juba nüüd üsna kallid laadida. Minu hinnang, puusalt, ütleb küll, et olemasolev, valdavalt eelmise ajandi teises pooles rajatud, võrk ei kanna seda valu välja. Elektrikate marketingi tegelinskid jutustavad 200 kW kiirlaadijatest. No kellel on kodus liitumine, kuhu 200 kW laadija külge panna? Kodune ülesanne: a)vaata oma liitumislepingult(või kilbist) mitu amprit on ja arvuta mitme kW laadija sa saaksid sinna järgi panna ja b) sama jutt, äind et nüüd arvuta kui mitu kW laadija sa saada järgi panna nii, et tavatarbijad ka tööle jääksid ja peaautomaat sisse? Ülesanne lahendada elektrikate laadimine kuskil 9 kordse paneelika ees on veel meeleolukam, kuna lahendada tuleb lisaks kaabli diameetrile veel ka turvalisuse ja ehituslikud7ruumilised küsimused.
Samas ma ütlen, et see kõik on tehtav, kui elektrikate tehnoloogia muutub nii ahvatlevaks, et rohujuuretasandilt selleks initsiatiiv tuleb ja lastakse turu-(mitte plaani- või käsukeelu-) majandusel rahulikult toimida. Tõik, et meie majade ees ei seisa praegu hobused, vaid sp autod, kinnitab seda postulaati empiiriliselt.

wolfgang kirjutas: ↑03 Nov, 2023 12:11 ... Elektrikate marketingi tegelinskid jutustavad 200 kW kiirlaadijatest. No kellel on kodus liitumine, kuhu 200 kW laadija külge panna? ...

Mitte mingit põhjust ei ole koju 200kW vedada. Mitte mingit põhjust ei ole ja pole kunagi olnud üleüldse kodus mingi kiirlaadimisega tegeleda. Ka minu Nissan Leaf suudab sisse võtta 46 kW DC kiirlaadijas. Mul ei ole kordagi isegi pähe tulnud mõtet sellest, et ma peaksin seda kodus sellise võimsusega toitma. Praegu istub 3,3 kW AC 1f otsas ja saab ilusti laetud. Leafi laadimiskiirus kodustes oludes on ekvivalentne 17km/h-ga. Enamasti kulub mul aku laadimisele vajaliku tasemeni mõni tund. Ka pikemaid otsi sõitev auto saab 3 kW laadija otsast ilusti toidetud. Võimalikku laadimisaega on öösel ca. 12-15 tundi. Selle ajaga pannakse akusse Leafi laadimiskiiruse näitel 255 km jagu sõiduulatust (juhul, kui mahub). 6 kW 3f laadija korral (mis samuti ei ole eramule mingi probleem) poole rohkem. Muidugi on inimesi, kes sõidavad päevaga rohkem kui 500km, aga neid on vähe. Lisaks on uuemad elektrikad tõhusamad (Model 3 näiteks).

Võiks enne kõvade avalduste tegemist ennast natukenegi asjaga kurssi viia.

Kui meie "linnaplaneerimine" jm "planeerimised" liiguvad üha jõudsamalt seda teed, et aina vähem on parklaid, parkimiskohti ja sõidukitele liiklemiseks mõeldud tänavaid, siis kus ja kuidas kõiki neid tuleviku elektriautosid parkima ning laadima hakatakse? Tehakse asulate ja linnade äärde suured elektriautode parklad koos laadimisevõimekusega ja sealt hakkavad elektribussid rahvast linna/asulasse koju ning linnast parklatesse vedama?

Vanem kortermaja (nõuka ajal ehitatud) kuhu tuleb rajada laadimispunktid, vajavad koormuste tõstmisel üldjuhul projekteerimist ja elektri projekti (ühekordne mitte väike kulu kõikidele elanikele), peakaitsme suurendamist (ühekordne mitte väike kulu + edaspidine suurem igakuine kulu võrguteenuste eest kõikidele elanikele), uu(t)e laadijate lisamise või liitumisvõimekustega elektrikilpide kusagile ehitamist (ühekordne mitte väike kulu kõikidele elanikele) + parkalsse taristu rajamist ja seadmete paigaldust (ühekordne või ajas kasvav mitte väike kulu kõikidele elanikele) ja korterelamu peakilbi võrgutoitekaablite väljavahetamist (ühekordne mitte väike kulu kõikidele elanikele). Kohe tekib küsimus, et miks peaks korteriomanikud, kellel pole elektrisõidukit või pole üldse sõidukit ja ei soovi/ei saa seda ka soetada (alternatiivliikuvad ökoinimesed, vaesed, pensionärid, invaliidid ja puudega inimesed, põhimõttelised sõiduki mitteomajad) oma taskust kinni plekkima kellegi elektrisõiduki laadimisvõimekuse rajamise ja hiljem kasutamise kulud? See on siis juhul, kui igale korterile on korterelamu territooriumil võimalik võrdsetel alustel eraldada parkimiskoht.

Millal tekib kohustus rajada igale parkimiskohale laadimisvõimekus?

Igale parkimiskohale laadimistaristu rajamise kohustus tekib siis, kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud pärast 10.03.2021.
https://enefitvolt.com/blogi/Kuum-kusim ... -laadijaid

Kui korterelamu enda kinnisasjal puudub piisav ruum iga korteri jaoks parkimiskoha loomiseks, siis igasuguseid "tarku terviklahendusi kõikidele korteriomanikele" kasutada ei saa.

Nutikad või võrguühenduseta laadijad?

Toite jagamise ja juurdepääsu juhtimise funktsioone saab lisada ka RFID-kaart abil. Võrguühenduseta laadimisjaamad ei suuda aga kasutajaid eristada, mistõttu pole võimalik jälgida iga inimese tarbitud energiat. Just seepärast võetakse avalikus kasutuses seda tüüpi laadijate kasutajatelt enamasti fikseeritud tasu.

Me ei soovita võrguta laadijaid kortermajadele, kuna need ei võimalda kindlaks teha, kes laadimisjaama kasutab ning paari aasta pärast sooviks kasutajad need niikuinii moodsamate vastu vahetada.

VOOLu puhul on kasvõi ajutiselt korterelamulahendustes võimalik jagada mitme peale ka ühte laadimisjaama, jälgides samal ajal iga kasutaja tarbimist, et arved õiglaselt jagada.

https://www.vool.com/et/kasulikku/blog/ ... a-vaielda/

Kas Enefit Volti kortermaja lahendus sobib ka ühistutele, kus parkimiskohad on ainult ühiskasutuses?

Meie lahendus sobib kortermajadele, kus igal korteril oma parkimiskoht või parkimiskohad. Laadimisvalmidus ehitakse kogu parkla ulatuses ja nii on igal elektriauto kasutajal võimalik Enefit Voltiga sõlmida eraldi leping laadija ostuks või täisteenusrendiks koos paigaldusega parkimiskohale. Kui parkimiskohad on ühiskasutuses, saame pakkuda Enefit Volt avaliku laadija paigaldamist ühistu territooriumile. Anna sellest meile märku kodulehe päringuvormi kaudu.

https://enefitvolt.com/elektriauto-laadija-kortermajale

*

Mis on tänased peamised probleemid laadijate paigaldamisel korteriühistu vaatest?

Liitumisvõimsus. Kortermaja elektrisüsteem on piiratud võimsusega ja selle rajamisel pole arvestatud elektriauto laadimisega. Kui paigaldus on läbimõtlemata ja lisatakse uusi laadijaid, on kerge tekkima elektrisüsteemi ülekoormus ja maja võib jääda sootuks elektrita!

Laadija paigaldus. Paigaldades elektriauto laadijad otse hoone peakilpi, ei pruugi seal olla kaitsmete jaoks piisavalt ruumi. Isegi, kui esimese elektriauto laadija kaitsmed sinna mahuvad, siis tulevastel elektriauto kasutajatel ei ole enam kohta, kuhu laadijaid ühendada.

Korteriühistu nõusolekud. Tööde teostamiseks hoone elektrikilbis ja parklas on elanikul vaja saada korteriühistu liikmete käest selleks luba. See tähendab iga lisanduva laadija puhul KÜ üldkoosoleku kokkukutsumist, erinevaid lubasid ja kooskõlastusi. Lisanduv bürokraatia ei ole jätkusuutlik korteriühistule ega lõppkasutajatele.

Tarbitud elektri arveldus. Kui hoones on palju üksikult paigaldatud ja keskse haldussüsteemiga liidestamata laadijaid, on keeruline arveldada tarbitud elektrit ühe auto või korteri kohta. Isegi kui korteriomanikud edastavad ise laadija pealt näite, tekib paljudele osapooltele mitmeid lisategevusi ja süsteemi haldamine kasvab kiirelt üle pea.

Automaatne arveldamine korteriühistuga

Saadame laadimiskulude raporti igakuiselt korteriühistule, kes lisab selle kommunaalteenuste arvele.

https://enefitvolt.com/elektriauto-laadija-kortermajale

*

Nüüd kujutame ette olukorda, kus igale korterile pole oma isiklikku parkimiskohta koos laadijaga ja on üks või mitu "üldkasutatavat" laadijat.
Kogu kolhoos on oma raha paigutanud sellesse projekti. Ja siis seal nisa otsas saab korraga istuda ainult üks või paar elektrisõidukit. Õhtul töölt koju tulles avastad, et sa ei saagi laadida, sest kohad on hõivatud. Mismoodi siis jagada võrdsetel alustel kõikidele seda laadimisvõimekust?

ELEKTRIAUTODE LAADIMISVÕIMALUSE ANALÜÜS
TARTU KORTERELAMU NÄITEL
Magistritöö

Hoone üldandmed
Arvutuseks on võetud tüüpiline üheksakorruseline kortermaja, mis asub aadressil Anne 82,
Tartu linn.
Hoone põhiparameetrid:
Korruste arv: 9 + kelder
Korterite arv: 72
Nimipinge: 3x230/400V, 50Hz.
Peakaitsme suurus : 3x160A

...

Peatükis 5.3 on leitud, et korterelamus on olemas amprite varu, mida saab kasutada elektriautode laadimiseks. Amprite varu faasis L2 on 34,7A (~7,9kW), faasis L1 - 51,3A (~11,8kW) ja faasis L3 - 54,6A (~12,5kW). See tähendab, et hoone elektrisüsteemi võib lisada kas:
1. üks kolmefaasiline laadija 3x32A/22kW/400VAC;
2. või kolm ühefaasilist laadijat 32A/7,4kW/230VAC (iga faasi taga üks laadija);
3. või kuus ühefaasilist laadijat 16A/3,7kW/230VAC (iga faasi taga kaks laadijat). (gG-tüüpi sularid)

...

Laadijate ja lisa komponentide hind ettevõtte Eleport OÜ näitel

Variant A = 4005€ + KM
Variant B = 8805 € + KM
Variant C = 9530 € + KM

Kiirlaadijate hind ettevõtte Eleport OÜ näitel

Alalisvoolu kiirlaadija 50 kW/73A/400V. Efacec QC45 = 19900€ + KM
Alalisvoolu kiirlaadija 24 kW,CCS laadimisotsikuga Efacec QC24 = 10000€ + KM

Elektrimaterjalide ja installatsiooni umbkaudne maksumus on koostatud konsulteerides elektrifirmaga Baum Projekt OÜ.
Erinevate variantide elektrimaterjalide ja installatsiooni umbkaudne maksumus:
Variant A- ~1600 € + KM;
Variant B- ~1500 € + KM;
Variant C- ~2100 € + KM.
Erinevate variantide kogu laadimistaristu umbkaudne maksumus koos elektrimaterjalide ja installatsiooniga:
Variant A- ~5605 € + KM;
Variant B- ~10305 € + KM;
Variant C- ~11630 € + KM.
Niimoodi variant A on eelistatav hinna järgi, aga universaalsuse järgi on parem variant C

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Elektriauto kasutamisest Norras-hea kogemus, riigist, kus elektriauto on väga tavaline.

Kui tahate Norras oma närvid proovile panna, siis valige rendiautoks elektriauto (või noh see võidakse teile lihtsalt anda), kirjutab Eveliis sotsiaalmeedias.
https://lounaeestlane.ee/hull-kogemus-n ... vid-seest/

Võiks enne kõvade avalduste tegemist ennast natukenegi asjaga kurssi viia.

sul vist tekstülesannetega eriti hästi ei olnud koolis? Läbiv joon on täielik võimetus loetud tekstist aru saada. Muidugi on teada väitlustehnika, kus pikemast tekstist valitakse välja üks lõik ja hakatakse selle kallal näägutama. Seda armastasid kasutada eriti igasugused parteikooli läbinud vanamehed. Ilmselt seal õpetati seda oma järelkasvule.
6kW 3f tähendab ca 10 A faasile. Kui majal on liitumine 25A ja 3f(seda ei ole kaugeltki kõigil) jääb mingi 15 A faasi peale. Nüüd oletame, et köögis on elektripliit, lisaks elektriahi, lisaks soojuspump või boiler, puurkaevupump, pesumasinad(nõud ja riided), kuivati, telekas(d) valgustus(toas õues), võibolla väike põranda/renni/toruküte ja sellest peakaitsmest jääb kergesti väheks. Ent loetud teksti mõista suutev inimene mõistab kergesti, et ma ei seadnud kordagi kahtluse alla võimet misngusugust Leafinässakat omal hoovis laadida, vaid käsitlesin seda teemat komplekssemana - kortemajad, üheaagsus jne..