Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Küsimus võib mõnikord olla selles, et kuidas väiksema kahjuga piirduda. Kuna mul rattalaagri vahetamine plaanis polnud, siis ei tahtnud seal lähedal ei suure kuuma ega liigse lolli jõuga toimetada. Muidugi antud autoehituse "filosoofia" paistis olevat selline, et kui midagi lahti võtad/saad, siis tuleb kõik osad uued panna. Kuna pooltelje otsa välja pressimisel on ainus tugipind rattarummi flants, siis on annus ettevaatust kasuks, selline spets tõmmits (mul oli universaalne) võimaldab kanda rattalaagrile päris suurt jõudu ja kui seal on laagrirullid samasugusest tainasmetallist nagu muu auto, siis pärast avastad üllatusega, kuidas seni vaikne laager häält teeb.

Aga noh, inimene sh mina, õpib kogu elu.

[AMvA]

Ma õnneks ei pea enda pead sellise saasta remontimisega vaevama.

See kui sa ükskord sellise asja enda jaoks juhuslikult avastasid, siis ei tee see sinust veel Liivimaa parimat automehaanikut

See tegelt näitas, et sa oled eluvõõras teoreetik, kel mutrivõtmeid pihku harva satub.
Ma ei ole kuskil väitnud, et ma Liivimaa parim olen, aga siin kahest muidumölisejast (sina ja davidsonipoja) kardetavasti oskab ehk rohkem
Tegelt oleks ma huviga lausa näha tahtnud, mismoodi sa need rõngad sinna külmalt peale paned (niiet kinni ka jäävad).

[Kapten Trumm]

Nõrk lastetuba annab tunda...?

[vanahalb]

Kuumutamisega seoses: kui ma veel noorem olin siis pani üks Saksamaa tootja hüdrosilindritel kolvíd varre otsa keermega ja liimi vahele. Kolvi kättesaamiseks et varre tihendeid vahetada oli põhimõtteliselt kaks varianti: karmimad mehed panid varre koos kolviga põrandale, pulk silmast läbi ja selle peale sõitis ekskavaator. Kolvile pandi siis padrunvõti peale (need olid 80 mm ja suuremad), meetrine saba taha ning suruti sellele ekskavaatoriga. Tavaliselt mõjus ja kui esimene nõks ära käis sai juba käega keerata. Mõnikord tuli kolb koos keermega varre otsast ära ja siis oli treialil rohkem tööd.

Teine variant, kui teha käsulaudade järgi, tähendas et seda liidet kuli kõigepealt kuumutada ca 300 kraadini. Siis sai kohe käejõuga keerata. Seal oli selline spets liim mis umbes niisuguse temperatuuriga ära lagunes. 300 kraadi on liiga kõrge temperatuur et masin niisugust ise saavutaks ja liiga madal selleks et kuumutades midagi kahjustada.

[AMvA]

Üldiselt, kui mõni keere on pandud tugeva keermeliimiga (Loctite 2701 näiteks) siis seda ühendust lahti keerates on ka vajalik soojendamine kuni ca 150 kraadi.

[davidsoniharald]

Aga seda ma mõtlesingi, Trummil olid valed töövõtted. "Haamri" ja"veel suurema haamri" asemel võiks riiulilt kuuma õhu püssi võtta ja sooja anda. Laagrit sellega veel ei riku aga keermeliimi saab pehmeks.

[Kapten Trumm]

Üldiselt, kui mõni keere on pandud tugeva keermeliimiga (Loctite 2701 näiteks) siis seda ühendust lahti keerates on ka vajalik soojendamine kuni ca 150 kraadi.

Funktsionaalne lugemine või siis auto ehituse tundmine võrdub nulliga. Sama käib ka davisoni-poisu kohta.
Ma ju rääkisin, et kinni olid pooltelje nuudid rattarummu nuutides, mitte pooltelje kinnitusmutri keere.
Pooltelje mutter tuli kenasti lahti.
Miks peavad nuudid olema liimitud, kui pooltelge hoiab rummus kinni mutter, mis on kontreeritud ega saa kuidagi lahti minna?
Või on lihtsalt kogu toode tehtud NSVL kvaliteedi kaanonite järgi, pandud tehases lolli jõuga kinni ja aidaa.

Seda, kuidas käsitleda liimitud mutreid, tean suurepäraselt, tänan meenutamast.

[AMvA]

Üldiselt, kui mõni keere on pandud tugeva keermeliimiga (Loctite 2701 näiteks) siis seda ühendust lahti keerates on ka vajalik soojendamine kuni ca 150 kraadi.

Funktsionaalne lugemine või siis auto ehituse tundmine võrdub nulliga. Sama käib ka davisoni-poisu kohta.
Ma ju rääkisin, et kinni olid pooltelje nuudid rattarummu nuutides, mitte pooltelje kinnitusmutri keere.
Pooltelje mutter tuli kenasti lahti.
Miks peavad nuudid olema liimitud, kui pooltelge hoiab rummus kinni mutter, mis on kontreeritud ega saa kuidagi lahti minna?
Või on lihtsalt kogu toode tehtud NSVL kvaliteedi kaanonite järgi, pandud tehases lolli jõuga kinni ja aidaa.

Seda, kuidas käsitleda liimitud mutreid, tean suurepäraselt, tänan meenutamast.

Täitsa tihti pannakse nuudid kinni liimiga. Vastasel juhul võib veermikus kosta kerge kolks kohalt võttes. Nuutides on kerge pöördlõtk sees.

[Kapten Trumm]

Ma pean tunnistama, et see on minu käes esimene esisillaveoga auto, mida olen pidanud lammutama. Seni olen lammutanud kvaliteetsete tagaveoliste autode pooltelgi ja seal pole mingit liimi, kerge haamrikoputusega tulevad need rummust välja. Ja mingit kõlksu seal kohaltvõtul ka ei käi, kuigi mootorid on tunduvalt suurema jõuga. Eks ikka töötlustäpsuse ja metalli kvaliteedi küsimus jällegi.

[AMvA]

Ma pean tunnistama, et see on minu käes esimene esisillaveoga auto, mida olen pidanud lammutama. Seni olen lammutanud kvaliteetsete tagaveoliste autode pooltelgi ja seal pole mingit liimi, kerge haamrikoputusega tulevad need rummust välja. Ja mingit kõlksu seal kohaltvõtul ka ei käi, kuigi mootorid on tunduvalt suurema jõuga. Eks ikka töötlustäpsuse ja metalli kvaliteedi küsimus jällegi.

Volvo P3-l kolksuvad kah, kui ilma liimita panna. Eks see ole jah töötlustäpsuse ja metalli kvaliteedi küsimus

[vanahalb]

Minumeelest ja puhtteoreetiliselt - need nuudid seal selle jaoks ongi et pooltelg saaks kuigipalju pikisuunas liikuda. Olenevalt vedrustuse asendist.
Kardaan on samal põhjusel nuutidega. Mul pole juhust olnud et keegi on nad kinni liimitud. Vanematel masinatel oli pigem määrdenippel et libedamaks määrida.

Ükskord vahetasin neliveolisek bemaril ees amorte ja tõmbasin kogemata poolassi käigukastist välja. Väga lihtsalt ja käe jõuga tuli.

Ahsoo, kui mitte käigukasti poolne ots vaid välimine siis võib- olla ongi liimiga?

[davidsoniharald]

Funktsionaalne lugemine või siis auto ehituse tundmine võrdub nulliga. Sama käib ka davisoni-poisu kohta.
Ma ju rääkisin, et kinni olid pooltelje nuudid rattarummu nuutides, mitte pooltelje kinnitusmutri keere.
Pooltelje mutter tuli kenasti lahti.
Miks peavad nuudid olema liimitud, kui pooltelge hoiab rummus kinni mutter, mis on kontreeritud ega saa kuidagi lahti minna?
Või on lihtsalt kogu toode tehtud NSVL kvaliteedi kaanonite järgi, pandud tehases lolli jõuga kinni ja aidaa.

Seda, kuidas käsitleda liimitud mutreid, tean suurepäraselt, tänan meenutamast.

Trummi-poisu võiks ka pead haamri asemel kasutada ja kui millelegi on pinge peale keeratud, siis kasutada soojaõhu puhurit soojuspaisumise efekti tekitamiseks. Kui seal ka näiteks mingi liim on vahel, siis läheb ka see soojaga pehmeks. Jutt ei ole mutrist vaid nuutliitest. Ka igasugu koonuse otsas istuvad asjad tulevad nii moodi palju väiksema jõuga lahti. Aga noh milleks pea, kui saab vapralt keermeid taastada ja foorumis möliseda, kui saast auto see ikka on, mis ei pea valedele töövõtetele vastu. Jõudu tööle!

[Kapten Trumm]

Just just, nuutliide on ju "koonuse otsas". Kuskohas sellist tarkust õpetatakse, lennuakadeemia BS lennukimehhanikute kursusel vä??
Muide koonilised liited nagu mutriga kinnituvad sharniirid ja rooliotsad, lüüaksegi haamriga lahti, harva viitsib keegi seal tõmmitsaga jännata.

Ja liite kuumutamisel kuumeneb (ja paisub) ainult üks liite osa, teisele see kuumus kuidagi ei jõua (ja paisumist ei põhjusta)

Muide veel üks asi - kui sa rohkem ei soovi, et ma sinu suhtes ebasõbralikke repliike teen, siis lõpeta see jälitav trollimine ära ja räägi teemadest, millest sa ka midagi tead. Diivani peal youtube videoid vaadates palju ei õpi, ise tuleb ikka teha. Kasvõi valesti, sest ka negatiivne kogemus arendab inimest.

[Walter2]

Minumeelest ja puhtteoreetiliselt - need nuudid seal selle jaoks ongi et pooltelg saaks kuigipalju pikisuunas liikuda. Olenevalt vedrustuse asendist.
Kardaan on samal põhjusel nuutidega. Mul pole juhust olnud et keegi on nad kinni liimitud. Vanematel masinatel oli pigem määrdenippel et libedamaks määrida.

Esisillaveolise auto pooltelje nuutliide rummus nüüd küll ei pea vedrustuse asendist tulenevat pooltelje pikenemist kompenseerima (võrdlus kardaani nuutliitega mis peab pikenemist kompenseerima ei ole korrektne), selleks on pooltelje mõlemas kuulliigendis piisavalt lõtku. See pooltelje ots/nuut peab rattarummus mutriga korralikult kinni olema, muidu võib rattalaager laiali joosta.

Täitsa tihti pannakse nuudid kinni liimiga. Vastasel juhul võib veermikus kosta kerge kolks kohalt võttes. Nuutides on kerge pöördlõtk sees.

See on nüüd midagi uut - üheski nuutliites ei saa ega tohi pöördlõtku sees olla, see tapaks selle liite kiiresti. See et mõni niimoodi oma autot ''remondib'' ei ole kahjuks näitaja.

[Kapten Trumm]

Esisillaveolise auto pooltelje nuutliide rummus nüüd küll ei pea vedrustuse asendist tulenevat pooltelje pikenemist kompenseerima (võrdlus kardaani nuutliitega mis peab pikenemist kompenseerima ei ole korrektne), selleks on pooltelje mõlemas kuulliigendis piisavalt lõtku. See pooltelje ots/nuut peab rattarummus mutriga korralikult kinni olema, muidu võib rattalaager laiali joosta.

Väline (rattalaagri/rummu sees olev) nuutühendus on päris kindlalt fikseeritud, pole vähemalt vastupidist näinud. Pooltelje pikenemine-lühenemine tagatakse tavaliselt nuutliitega pooltelje sisemise otsa rummu ja pooltelje "võlli" vahel (viimane saab sisse-välja liikuda). Selleks, et see päris välja ei tuleks, on seal stopperrõngas. Võibolla kuskil liigub ka välimine, aga olen näinud peamiselt sisemise otsa liikumist.

See on nüüd midagi uut - üheski nuutliites ei saa ega tohi pöördlõtku sees olla, see tapaks selle liite kiiresti. See et mõni niimoodi oma autot ''remondib'' ei ole kahjuks näitaja.

P3 Volvot ei tea rääkida, aga P2-l olen pooltelgi lahti võtnud, seal vahel pole mingit liimi ja tagasi pannes pole ka vaja panna. Ja mingeid kolkse see ei tee. AmVa-l jääb soovitada vahest otsida mõni hästi säilinud vanakooli Volvo, mida veel rootsi terasest tehti, mitte hiina allhanke junnidest.