www.militaar.net

Kunagi käisin kadunud hõbenööbi-sepa juures jutuga, et toon hunniku vasktraati ja vastu tahaks saada parajat punast vaskkangi millest siis hiljem teeksin vaskhaamri. Vastuseks sain, et tema ei saa ääsi peal traadist kangi valada. Rohkem kuskilt ei uurinudki. Nüüd siis küsin siit kõvemate meeste käest, kas sepp rääkis õigust? Ja kas keegi ehk on sellise asjaga kokku puutunud?

Tänud ette!

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Juun, 2025 18:27 Selles viga ongi, et antud plekk pole legeeritud, lihtsalt "mustale" plekile on lastud õhuke kiht pulbervärvi peale ja kärab küll. Autotootmine on massiäri ja kui suudad ü he auto pealt säästa dollari, siis miljoni auto kohta on milku nagu maast leitud. Seepärast toodetaksegi sellist porri nagu toodetakse.

Kahjuks nii ta on jah. Uued lemfi sarniirid kestavad heal juhul 50k kilomeetrit. Aitab see kui kuivale liigendile määre juurde panna, või koguni määrde niplid. Piduriplekid olid nagu vesivärviga värvitud mille vastu aitab kui ise üle värvida.
Otsad uue summuti taga osa ja vaatad et ilusti tsinkplekist aga lähemalt uurides on kõigepealt tsingitud ja siis keevitatud
Nankangi rehvid on vist tehtud biolagunevast kummist jne. Kokkuvõttes on üsna tüütu kui tahad et enamvähem head tükid auto külge jõuaks

TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑29 Juun, 2025 19:13 Kunagi käisin kadunud hõbenööbi-sepa juures jutuga, et toon hunniku vasktraati ja vastu tahaks saada parajat punast vaskkangi millest siis hiljem teeksin vaskhaamri. Vastuseks sain, et tema ei saa ääsi peal traadist kangi valada. Rohkem kuskilt ei uurinudki. Nüüd siis küsin siit kõvemate meeste käest, kas sepp rääkis õigust? Ja kas keegi ehk on sellise asjaga kokku puutunud?

Tänud ette!

See läheks vist sinna kategooriasse et sõrmkübaraga saab kaevust vett ka tuppa tuua. Lihtsam on oma sodi kokkuostu viia ja poest balvanka osta

Sten1111 kirjutas: ↑29 Juun, 2025 19:23

TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑29 Juun, 2025 19:13 Kunagi käisin kadunud hõbenööbi-sepa juures jutuga, et toon hunniku vasktraati ja vastu tahaks saada parajat punast vaskkangi millest siis hiljem teeksin vaskhaamri. Vastuseks sain, et tema ei saa ääsi peal traadist kangi valada. Rohkem kuskilt ei uurinudki. Nüüd siis küsin siit kõvemate meeste käest, kas sepp rääkis õigust? Ja kas keegi ehk on sellise asjaga kokku puutunud?

Tänud ette!

See läheks vist sinna kategooriasse et sõrmkübaraga saab kaevust vett ka tuppa tuua. Lihtsam on oma sodi kokkuostu viia ja poest balvanka osta

Jah, praeguse seisuga küll, aga 90-ndatel ei saanud mina kuskilt sellist materjali. Isegi mitte raha eest!

Vaske saab ju täitsa osta, nt Kamikast.

Igasugu diameetriga, augu saate varre jaoks ise tehtud

Jootmisest niipalju et ükskkõik palju vaske peksta, ega tina enne külge ei hakka kui viiliga läikima lööd, katad jootepasta või kampoliga, siis paned kolvi sooja ja kui hakkab suitsema, tinatad ruttu ära. Rinse and repeat tunni aja pärast, töö läheb nagu lepase reega

Iseasi muidugi mille jootmisest me räägime.. kas radika jootmisest saltseriga või telekaparandusest kampoliga... Saltser ja elektroonika tuleks eraldi majades hoida soovitatavalt

[/quote]
Jah, praeguse seisuga küll, aga 90-ndatel ei saanud mina kuskilt sellist materjali. Isegi mitte raha eest!
[/quote]

Okei, sel juhul ei tundugi loll mõte. Olen youtubest näinud sellist asja et kivist mannergusse pannakse scrap metall, kaan peale ja süte vahele. Et vingem tuli oleks pannakse veel mingi puhur juurde. Kui söed ära põlenud võtad mannergu välja ja lööd haamriga puruks. Tulemuseks on siis mannergu kujuline metalli tükk mida siis edasi töödelda

Madis Reivik kirjutas: ↑29 Juun, 2025 19:47 Jootmisest niipalju et ükskkõik palju vaske peksta, ega tina enne külge ei hakka kui viiliga läikima lööd, katad jootepasta või kampoliga, siis paned kolvi sooja ja kui hakkab suitsema, tinatad ruttu ära. Rinse and repeat tunni aja pärast, töö läheb nagu lepase reega

Iseasi muidugi mille jootmisest me räägime.. kas radika jootmisest saltseriga või telekaparandusest kampoliga... Saltser ja elektroonika tuleks eraldi majades hoida soovitatavalt

Keegi eespool mainis juba võluvahendit nimega salmiaak ehk ammooniumkloriid. Mind õpetas kadunud taat seda kasutama ja siiani ma paremat vahendit jootekolvi sissetöötamiseks/kruntimiseks ei tea.

Ja olen aegajalt mõelnud, miks tsinkkloriidi saltseriks (Salzsäure ehk soolhape) kutsutakse? Jah, ma olen soolhappest ja tsingist ise saltserit teinud küll, aga ikkagi?

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Juun, 2025 18:27 Selles viga ongi, et antud plekk pole legeeritud, lihtsalt "mustale" plekile on lastud õhuke kiht pulbervärvi peale ja kärab küll. Autotootmine on massiäri ja kui suudad ü he auto pealt säästa dollari, siis miljoni auto kohta on milku nagu maast leitud. Seepärast toodetaksegi sellist porri nagu toodetakse.

Kuna ma tagusin enda vanakooli vaskhaamri põhjalikult ära, siis küsimus, kas hiinas valmistatud vaskhaamer (IKH ehk Isojen KoneHalli) toodab oma asjad enamasti Hiinas) sisaldab kulda või mis puhul see nii kallis on
https://tooriistamarket.ee/et/vaskvasar-1000gr

Kokkuostus on kilo täitsa puhast vaske 8 euro ringis. Ma ise arvasin, et küllap selline toode maksab ehk 30-40 eurot, aga selline hind oleks peaaegu sööögi suutäie kurku tõmmanud

Stokkerist ei hakka muidugi rääkimagi
https://www.stokker.ee/vaskvasar-1000g- ... 672680-ged

Hultafors ei ole sul mingi IKH toode. Seda võiks ikka sinusugune proff teada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Juun, 2025 18:27 Selles viga ongi, et antud plekk pole legeeritud, lihtsalt "mustale" plekile on lastud õhuke kiht pulbervärvi peale ja kärab küll. Autotootmine on massiäri ja kui suudad ü he auto pealt säästa dollari, siis miljoni auto kohta on milku nagu maast leitud. Seepärast toodetaksegi sellist porri nagu toodetakse.

Materjali õpetuse tunnis räägiti legeerterastest aga legeeritud plekist kuulen esimest korda. Must metall on nii legeeritud kui legeerimata teras.

Madis Reivik kirjutas: ↑29 Juun, 2025 19:47 ...... Iseasi muidugi mille jootmisest me räägime..
..kas radika jootmisest saltseriga või telekaparandusest kampoliga...

Metallide jooteühendamine on palju laiem valdkond, kui need kaks eelnimetatut.
Ise olen jootnud jootetinaga alates auto kerest, alumiiniumile rauda külge, alumiiniumit alumiiniumile, pliid pliile, tanki suruõhustarteri torusid (400bar), piduritoru töösilindri külge, akukaableid kuni grammofoni helipea piesokristallini.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Juun, 2025 23:18

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Juun, 2025 18:27 Selles viga ongi, et antud plekk pole legeeritud, lihtsalt "mustale" plekile on lastud õhuke kiht pulbervärvi peale ja kärab küll. Autotootmine on massiäri ja kui suudad ü he auto pealt säästa dollari, siis miljoni auto kohta on milku nagu maast leitud. Seepärast toodetaksegi sellist porri nagu toodetakse.

Materjali õpetuse tunnis räägiti legeerterastest aga legeeritud plekist kuulen esimest korda. Must metall on nii legeeritud kui legeerimata teras.

Enamus rauaks nimetatavast kraamist ongi teras. Süsinikusisalduse on seal määrav ja üle 2% süsinikusisaldusega rauda nimetatakse malmiks. Puhas raud on nii pehme et sellest ei saa õieti midagi.
Plekk omakorda on üks profiil ja siis on ta ikka teras- või raudplekk. Malmplekki võib-olla saab teoreetiliselt toota ja see läheb muidugi kohe katki.

Legeerimine võib-olla teadlik kui kvaliteetterast toodetakse või teadmatu kui sulatatakse vanarauda kus pea terve Mendelejevi tabel juba sees on. Need pilusilmade piduriplekid on tõenäoliselt teine variant . Eesmärk pole nii kehva materjali toota kuid no see laar juhtus selline. Ehitusarmatuuriks ja muuks selliseks käib küll. Üldiselt lähebki raua kvaliteet iga ümbersulatamisega aina kehvemaks nende sinna sattuvate soovimatute elementide tõttu. Ja see on probleem.

Trummi hinnaga jahmatavad haamrid on tõenäoliselt pronks mitte vask. Pronkse on ka mitutsorti ja mõned on vasest kallimad. Ning tugevamad/kõvemad. Selliseid haamreid on seal vaja kuis ei tohi sädemeid tekkida. Ma veel mäletan aegu kui hapnikuballooni voolikutel keerati mutreid pronksist võtmega. Nüüd olen vaadanud - slaavikeelne meees võtab tavalise raudvõtme, tõmbab suurema masuudi vasta pükse pealt ära ja läheb kraani kallale. Aeg on vist edasi läinud ja uued tehnoloogiad.

Kui sepp oleks viitsinud saanuks ta ääsile põrgutule teha ja Talupoja vasktraadid vasekamakaks sulatada. Vask sulab madalamal temperatuuril kui raud. Ju siis polnud motivatsiooni. Võib-olla oli meeleheaks viidud singikäntsakas liiga lahja

Siin on pronkshaamrile vähe talutavam hind https://www.okidoki.ee/item/pronkshaame ... /10673667/

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Juun, 2025 23:18

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Juun, 2025 18:27 Selles viga ongi, et antud plekk pole legeeritud, lihtsalt "mustale" plekile on lastud õhuke kiht pulbervärvi peale ja kärab küll. Autotootmine on massiäri ja kui suudad ü he auto pealt säästa dollari, siis miljoni auto kohta on milku nagu maast leitud. Seepärast toodetaksegi sellist porri nagu toodetakse.

Materjali õpetuse tunnis räägiti legeerterastest aga legeeritud plekist kuulen esimest korda. Must metall on nii legeeritud kui legeerimata teras.

Tuleks tunnis hoolikamalt kuulata.
Legeerivaid lisandeid lisatakse terasele selle omaduste muutmiseks soovitud suunas. Teras võib olla nii kangina kui lehena.
Üks neid parandatavaid suundi on korrosioonikindluse parandamine. See pole päris roostevaba teras, aga "visamalt roostetav".
Väga hästi roostetab vanametalli ümbersulatamisel saadud terasleht, see võib meenutada tükati lehttaignat, kus teras õhukeste roostekihtidena eraldub.

Ükski vastutustundlik autotootja ei pane auto põhja alla ainult Fe-st ja C-st koosnevat materjali, kattes selle õhukese värvikihiga.

AMvA kirjutas: ↑29 Juun, 2025 21:57 Hultafors ei ole sul mingi IKH toode. Seda võiks ikka sinusugune proff teada.

Mul pole ju sellist jahmatama panevat garaazi nagu sul

TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑29 Juun, 2025 19:13 Kunagi käisin kadunud hõbenööbi-sepa juures jutuga, et toon hunniku vasktraati ja vastu tahaks saada parajat punast vaskkangi millest siis hiljem teeksin vaskhaamri. Vastuseks sain, et tema ei saa ääsi peal traadist kangi valada. Rohkem kuskilt ei uurinudki. Nüüd siis küsin siit kõvemate meeste käest, kas sepp rääkis õigust? Ja kas keegi ehk on sellise asjaga kokku puutunud?

Tänud ette!

Sepal puudus kergesti sulavate metallide sulatamiseks-valamiseks vajalik anum? Ääsis on temperatuur piisav, et pistes sinna traadi, sulab see ära sinnasamasse. Kes on nn õnnetina valanud, saab ehk aru, mis anumast jutt. Terase sulamistemperatuur on vase omast ca 400 kraadi kõrgem.

Vase sulamistemperatuur asub umbes sepaääsi töötemperatuuri vahemiku keskel.

Hea küll , tinutame , joodame , legeerime kuid : kus oleks selline koht et saaks osta kuuskant padrunvõtme mille mõõt oleks pool tolli ja mitte 13mm ?