www.militaar.net

Eestis on katoliikluse konservatiivset, mõne meelest isegi skandaalselt tagurlikku suunda esindanud Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), portaal Objektiiv ning nende esindusnäod ­Varro Vooglaid ja Markus ­Järvi. Arvestades katoliiklaste imeväikest arvu Eestis (0,1 protsenti rahvastikust ehk alla 4000 inimese), on loodud isegi omamoodi meediaimpeerium, millel on kahtlemata oma mõju(võim) ja püsivaatajad-kuulajad. Tunnistan, et kuulun nende hulka pisteliselt isegi. Mulle midagi Varro Vooglaiu ning Markus Järvi idealismis ning pidevalt justkui kergelt solvunud olekus imponeerib. On selge, et nende meeste ideaalid on kuskil mujal ajas ja ruumis. Äkki tahaksid nad tegelikult minna oma usu nimel ristiretkele? Kas nad on omamoodi tänapäeva Don Quijoted, kelle tuuleveskiteks on „liberaalid“ ja „modernistid“ ja kes ise näevad end omamoodi katoliiklike „vasturevolutsionääridena“ hukkaläinud praegusaegses maailmas? Selle vasturevolutsiooni sümboliks on muide punased(!) keebid ning lõvikujundid, kuigi võitleva lõvi kujundi punasel taustal võttis 1960ndatel kasutusele just nimelt võitluses kommunismi pealetungi vastu Brasiilia organisatsioon Tradição, Família e Propriedade (eesti k traditsioon, perekond ja eraomand).

„Sa oled värdjas!“ Varro Vooglaiu sõnutsi olevat inimesed talle Kaja Kallase sõnavõtu pärast just nõnda öelnud ja teda takkapihta ka ähvardanud. Ta nõuab kohtus, et Kaja Kallas oma sõnad tagantjärele ümber lükkaks ja hüvitist maksaks. Kallase advokaadid raiuvad vastu, et nõuded pole absoluutselt põhjendatud.

Et juhtumi tausta mõista, tuleb ajalint kerida tagasi 2022. aasta algusesse. Koroona oli taas halastamatult pead tõstnud. Haigestunute arvud olid suured, kehtisid üldised piirangud ning koroonapasski. Vaktsiinid olid kõigile kättesaadavad. Samas olid paljud inimesed jäigalt piirangute ja kaitsepookimise vastu. Toimusid meeleavaldusedki.

Viimaseid vedas ka Varro Vooglaid. 15. veebruaril eetrisse läinud Objektiivi saates „Fookuses“ pahandas Vooglaid valitsusega. Näiteks märkis ta, et ei tunne mitte mingisugust ühisosa seltskonnaga, kes töötab Stenbocki majas ja ministeeriumites. Ühel hetkel aga lausus ta: „Nimetage seda Eesti Vabariigiks või nimetage seda mingiks Eestimaa kubermanguks või millekski muuks, eks ole. Kes iganes tagab inimestele võimaluse siin normaalselt elada, selle poole siis inimesed hoiavad, eks. Et sa ei saa nagu lõputult ka mingi emotsionaalse argumendiga, et meil peab siin tornis olema sinimustvalge, eks ole, mis siis, et selle sinimustvalge all sa tegeled nagu inimeste ahistamise ja kiusamise ja mahasurumisega, eks.“

Öeldu läks suure kella külge. Paar päeva hiljem teatas Kaja Kallas oma Facebooki lehel: „Samal päeval, kui Venemaa agressiooni sihtmärgiks oleva Ukraina iseseisvuse toetuseks lehvivad üle maailma sinikollased lipud, ründab end sinimustvalge lipu taha varjav „vabadusvõitleja“ ja „traditsioonide eest seisja“ Eesti iseseisvust.

Mäletame nende korraldatud meeleavaldust Toompeal, kus rünnati Eesti politseid. Mäletame Varro Vooglaiu ja EKRE 23. oktoobril korraldatud meeleavaldust Vabaduse väljakul, kus nad ründasid Eesti arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid. Kahjuks on Varro Vooglaiu ja teda tugevalt toetava EKRE poliitilise retoorika üheks osaks saanud Eesti riigi kui vaenlase kujutamine. Nüüdne viide, et pole vahet, mis lipp tornis lehvib, on lihtsalt üks element pikas reas.

Eesti riigi julgeolek algab meie sisejulgeolekust. Kinnitan teile, et ma teen kõik selleks, et Pika Hermanni tornis lehvib praegu ja jääb ka edaspidi lehvima sinimustvalge lipp.“

Vooglaid nõudis Kallaselt postituse eemaldamist ja avalikku vabandust. Viimane seda ei teinud. Seepeale esitas Vooglaid ja tema juhitav Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tsiviilhagi.

Kokkuvõttes leiavad Vooglaid ja tema esindajad, et valeväidete esitamine on tõendatud ja ühtlasi teotati Vooglaiu au. Vooglaid kirjeldas, et hiljem olla talle tänaval ligi tuldud ja teda värdjaks sõimatud. „Öeldi, et sa tahad näha punalippu Pika Hermanni tornis ja ründad iseseisvust, kao siit minema. Verbaalseid ründeid ja ähvardusi oli palju. Kuude viisi kandsin relva kaasas. Ma ei tundnud end turvaliselt.“

Kuidas selles peaks Kaja Kallas süüdi olema, ei saa aru .