www.militaar.net

Päris hea ülevaade peaministri olemusest https://ypsilon.postimees.ee/7887221/id ... tri-naitel

Postimehelt analüüs ja õhus rippuvate küsimustega artikkel:

https://www.postimees.ee/7889609/analuu ... mused-ohku

Minu jaoks huvitav lõik see:
Selgituseks kõlas Kallaselt, et pank olevat lasknud lepingus midagi muuta. Mis asjaoludel sai panka puudutada eraisik Kaja Kallase laen tema abikaasa firmale, tekitab uusi küsimusi, mis vajavad vastuseid.

See küsimus, oli kellegi poolt siia teemasse ka varem postitatud. Eraisikuna võin ju kanda ilma pangapoolse sekkumiseta niipalju kui soovin, või kui ületab limiidi siis pangakontoris kohapeal ikka saab. Kas võeti pangast laenu ikkagi? Ajakirjanik võiks ju suurematest pankadest näituseks uurida, mis tingimustel nad sekkuvad lepingute tasemel eraisiku kontolt vaba raha laenates.

GertS kirjutas: ↑03 Nov, 2023 7:34 Postimehelt analüüs ja õhus rippuvate küsimustega artikkel:

https://www.postimees.ee/7889609/analuu ... mused-ohku

Minu jaoks huvitav lõik see:
Selgituseks kõlas Kallaselt, et pank olevat lasknud lepingus midagi muuta. Mis asjaoludel sai panka puudutada eraisik Kaja Kallase laen tema abikaasa firmale, tekitab uusi küsimusi, mis vajavad vastuseid.

See küsimus, oli kellegi poolt siia teemasse ka varem postitatud. Eraisikuna võin ju kanda ilma pangapoolse sekkumiseta niipalju kui soovin, või kui ületab limiidi siis pangakontoris kohapeal ikka saab. Kas võeti pangast laenu ikkagi? Ajakirjanik võiks ju suurematest pankadest näituseks uurida, mis tingimustel nad sekkuvad lepingute tasemel eraisiku kontolt vaba raha laenates.

päris nii lihtne ka ei ole. rahapesu ja terrorismi rahastamie tõkestamise seaduse järgi on pangal hoolsuskohustus 10 000 eur ületavate tehingute puhul.

AMvA kirjutas: ↑03 Nov, 2023 9:52

GertS kirjutas: ↑03 Nov, 2023 7:34 Postimehelt analüüs ja õhus rippuvate küsimustega artikkel:

https://www.postimees.ee/7889609/analuu ... mused-ohku

Minu jaoks huvitav lõik see:
Selgituseks kõlas Kallaselt, et pank olevat lasknud lepingus midagi muuta. Mis asjaoludel sai panka puudutada eraisik Kaja Kallase laen tema abikaasa firmale, tekitab uusi küsimusi, mis vajavad vastuseid.

See küsimus, oli kellegi poolt siia teemasse ka varem postitatud. Eraisikuna võin ju kanda ilma pangapoolse sekkumiseta niipalju kui soovin, või kui ületab limiidi siis pangakontoris kohapeal ikka saab. Kas võeti pangast laenu ikkagi? Ajakirjanik võiks ju suurematest pankadest näituseks uurida, mis tingimustel nad sekkuvad lepingute tasemel eraisiku kontolt vaba raha laenates.

päris nii lihtne ka ei ole. rahapesu ja terrorismi rahastamie tõkestamise seaduse järgi on pangal hoolsuskohustus 10 000 eur ületavate tehingute puhul.

Pank võib huvi tunda ka laenuvõtja poolt vaadatuna. Hallik on ajakirjanduses ise väitnud, et seda laenuraha kasutati Stark Warehouse`i arendamiseks. Avalike andmete järgselt oli aga Warehouse`l 31.12.2022 seisuga juba olemasolevaid kohustusi 1,7 milj. Tõenäoliselt pangalaen(ud). Esmase mõttena tuleb pähe et laenu KK tagatis oli lepingus selline, mis võis kahjustada panga huve ja pank nõudis selle muutmist.

AMvA kirjutas: ↑03 Nov, 2023 9:52

GertS kirjutas: ↑03 Nov, 2023 7:34 Postimehelt analüüs ja õhus rippuvate küsimustega artikkel:

https://www.postimees.ee/7889609/analuu ... mused-ohku

Minu jaoks huvitav lõik see:
Selgituseks kõlas Kallaselt, et pank olevat lasknud lepingus midagi muuta. Mis asjaoludel sai panka puudutada eraisik Kaja Kallase laen tema abikaasa firmale, tekitab uusi küsimusi, mis vajavad vastuseid.

See küsimus, oli kellegi poolt siia teemasse ka varem postitatud. Eraisikuna võin ju kanda ilma pangapoolse sekkumiseta niipalju kui soovin, või kui ületab limiidi siis pangakontoris kohapeal ikka saab. Kas võeti pangast laenu ikkagi? Ajakirjanik võiks ju suurematest pankadest näituseks uurida, mis tingimustel nad sekkuvad lepingute tasemel eraisiku kontolt vaba raha laenates.

päris nii lihtne ka ei ole. rahapesu ja terrorismi rahastamie tõkestamise seaduse järgi on pangal hoolsuskohustus 10 000 eur ületavate tehingute puhul.

Ei tea, hiljuti oli vajadus 6kohaline kanne teha riigisiseselt (küll firma esindajana), kontorisse kohapeale, dokument kaasa, miski 12-13 minutit ja tehtud. Ainuke asi, et teine töötaja tuli lisakontrolli ehk facetsekki tegema lisaks klienditeenidajale. Miskeid lepinguid ega bürokraatiat polnud - ainult kuhu ja kui palju kanda, allkiri kviitungile ja kõik.

Üldiselt on nii, et üks eraisik võib teisele raha üle kanda siis, kui tahab. Rahapesu tõkestamiseks tuleb tõestada selle raha päritolu. Ehk siis, oma seaduslikke varasid võib Kaja Kallas või ükskõik kes muu kanda peaaegu ükskõik kellele teisele (sanktsioonid jne on ise teema) üle ka üldse ilma igasuguse kirjaliku lepinguta. Mistõttu on jutt sellest, et "pank ei lasknud lepingus" midagi muuta, jätkuvalt arusaamatu.

Minus isiklikult ei tekita vähemalt seni küsimusi ei raha päritolu ega laenamine ise, vaid miks tal jälle niisugust kapsast vaja ajada on?

Kriku kirjutas: ↑03 Nov, 2023 10:25 ... vaid miks tal jälle niisugust kapsast vaja ajada on?

Kehtib valdava osa KK kommunikatsiooni suhtes mistahes probleemsete teemade üle. Niipea, kui asi vähegi kriitiliseks läheb, hakkab tulema mingi veider tõdede ja pooltõdedega segatud kelbas ehkki selle ajamiseks ei ole pealtnäha mitte mingit põhjust.

Lisaks see, et neil on ühisvara ja "investeerivad ühiselt" - mees vist mainis nii või oli Kaja ise, täpselt ei mäleta. Ja selle peale suurte silmadega väita, et ma absoluutselt ei tea, milleks see raha läks, usaldan oma meest täiesti ja ei küsi - no andke andeks... Ajakirjanikud on sellise vastusega ka täiesti rahul meil.

Kriku kirjutas: ↑03 Nov, 2023 10:25 Üldiselt on nii, et üks eraisik võib teisele raha üle kanda siis, kui tahab. Rahapesu tõkestamiseks tuleb tõestada selle raha päritolu. Ehk siis, oma seaduslikke varasid võib Kaja Kallas või ükskõik kes muu kanda peaaegu ükskõik kellele teisele (sanktsioonid jne on ise teema) üle ka üldse ilma igasuguse kirjaliku lepinguta. Mistõttu on jutt sellest, et "pank ei lasknud lepingus" midagi muuta, jätkuvalt arusaamatu.

Minus isiklikult ei tekita vähemalt seni küsimusi ei raha päritolu ega laenamine ise, vaid miks tal jälle niisugust kapsast vaja ajada on?

KK on ise väitnud, et laenuleping oli tema ja Novaria Consult`i vahel. Juriidilise isiku puhul on leping nõutav.

Kriku kirjutas: ↑03 Nov, 2023 10:25 Minus isiklikult ei tekita vähemalt seni küsimusi ei raha päritolu ega laenamine ise, vaid miks tal jälle niisugust kapsast vaja ajada on?

Mul on endal just üks "asi" pooleli, mis selgitab väga lihtsalt sellist "kapsast".
Pank annab ettevõttele (näiteks: SL) ärilaenu tingimusel, et igasugused täiendavad laenud kolmandatelt osapooltelt kooskõlastatakse eelnevalt pangaga JA panga nõue seisab nende teiste laenude suhtes eelisjärjekorras.
Nüüd tuleb kolmas osapool (KK) ja tahab ettevõttele laenu anda. Leping sõlmitakse, raha kantakse üle. Pank näeb ülekannet ja küsib selgitust. Selle saanu, nõuab pank KK ja SL vahelises lepingus sätte lisamist, mille järgi laenu andja (KK) on teadlik olemasolevast pangalaenust ja selle nõude eelisstaatusest. See on puhtalt panga perse katmine - nii ei ole KK-l mitte mingil moel hiljem võimalik väita, et ta ei teadnud sellisest eelisnõudest.

Minul on naisega rahad suuresti lahus (mitte täielikult aga siiski) aga ometi kui ta küsib minu käest "kuhu ma võiks praegu X summa investeerida", siis rohkem kui korra on minu soovitust usaldatud ilma igasuguste täiendavate küsimusteta. Kas ta teadis kuhu raha läks? Jah (N: LHV 10,5% võlakirjad). Kas ta alati uuris üle ja teab detailselt, mis selle rahaga tehakse? Ei.
Küsimus on kaasade omavahelises usalduses. Analoogselt ütlesin mina kevadel "Paneme gaasikütte kõrvale ÕVSP, eelarve ~12KEUR. Palun pane omalt poolt 3K". 3K tuli, ei pidanud mina selgitama millise firma milliseid pumpasid ma kaalusin või kas TCO arvutus (vs gaas) üldse sellist investeeringut õigustas. On teemad, mida mina valdan ja siis on teemad, milles ta on minust mõõtmatult pädevam (näiteks KOV-i plaan muuhulgas minu krundiga piirnevale maalahmakale rajada tõenäoliselt Eesti suurim põhikool).

reeder kirjutas: ↑03 Nov, 2023 11:14Juriidilise isiku puhul on leping nõutav.

Arvatavasti peetakse silmas lepingu kirjalikus vormis sõlmimist - aga kus see kirjas on?

2korda2 kirjutas: ↑03 Nov, 2023 11:23Pank annab ettevõttele (näiteks: SL) ärilaenu tingimusel, et igasugused täiendavad laenud kolmandatelt osapooltelt kooskõlastatakse eelnevalt pangaga JA panga nõue seisab nende teiste laenude suhtes eelisjärjekorras.

Jah, see on võimalik ja usutav stsenaarium. Aga miks siis mitte nii öeldagi...?

Nagu öeldud, minus kogu see laenu teema jätkuvalt ei tekita mingeid küsimusi ja minu arust on kahetsusväärne, et selle kallal urgitsetakse ja asjast ei räägita.

Kas keegi on Kajalt küsinud, MIKS ta Metaprinti üldse ametlikult peaministrina külastas?
https://valitsus.ee/metaprint-kulastus

2022a (ja 2021, 2023) külastas K.Kallas küll pensionäre, riigiasutusi, omavalitsusi ja koole ja igasugust muud staffi, aga tundub, et AS Metaprindi külastus oli ja on olnud ainus äriettevõtte külastus üldse tema tegemistes. Ta ei külastanud Novaria Consulti ega Stark Logisticsit, vaid just Metaprinti. Oh, miks küll ?

No ma kõiki aastaid ei jaksanud läbi lapata (2022 lappasin) ja kasutasin andmete otsingu lihtsustamiseks lisaks ka Google abi, aga ka Google ei tea peale Metaprindi külastuse midagi teistest K-Kallase poolsetest äriettevõtete külastustest.

https://valitsus.ee/otsing?keyword=Kaja ... ,2021,2023

Kaja Kallas väidab, et ei teadnud oma abikaasa ettevõtte Venemaa-suunalisest tegevusest midagi
https://www.err.ee/1609079315/galerii-p ... metaprinti

Jutt sellest, et ta ei teadnud või ei saanud aru kuhu või millisesse ärisse välja laenatud papp läks ja millega Novaria Consult läbi Stark Logisticsi ja Metaprindi Venemaal tegeles on BS.

Tema [abikaasa] sõnul oli ettevõtte üheks ärivaldkonnaks enne sõda ka Venemaal logistika teenuse osutamine, mis sõjategevuse algusega seoses lõpetati juba kuu aega peale sõja algust, ehk märtsis 2022. Tema kinnitusel hetkel osutatakse teenust ainult ühele Eesti ettevõttele ja ka see projekt on lõpufaasis," rääkis Kallas.

https://www.err.ee/1609074734/kallas-ma ... gi-varjata

Ja milleks oli siis vaja Metaprindil hankida omale (ühena viiest ettevõttest) strateegilise kauba väljaveo eriluba?

Ma saan aru, et ainus "eriluba" mida üle piiri VF vahet midagi vedades taotleda ja väljastada saab on nn "Strateegilise kauba eriluba".

Välisministeerium > Sanktsioonid, ekspordi- ja relvastuskontroll >

Strateegiliste kaupade kontroll
Strateegilise kauba eriloa taotlemine
Riiklikud ekspordikontrolli ametkonnad ja rahvusvahelised organisatsioonid
Strateegilise kauba komisjon

Märkimisväärse sõjatööstuse puudumise tõttu on kõige olulisemateks kontrolliartikliteks kahesuguse kasutusega kaubad, mida võib kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliseks otstarbeks ja mille hulka muuhulgas kuuluvad toormaterjalid, mis enamasti sissetooduna Venemaalt liiguvad lääneriikide turgudele. Kiiresti kasvab ka Eestis toodetavate strateegilist tähtsust omava kõrgtehnoloogia, materjalide, masinate ja seadmete väljavedu.

Strateegilise kauba sisse- ja väljaveoks ning selle läbi Eesti territooriumi kolmandatesse riikidesse transiidiks vajalike sisse- ja väljaveolitsentside ning transiidilubade väljastamist, pikendamist ning nende kehtetuks tunnistamist teostab Vabariigi Valitsuse korralduse alusel moodustatud ametkondadevaheline strateegilise kauba komisjon
https://www.vm.ee/sanktsioonid-ekspordi ... e-kontroll

Sisseveost selle Stark Logistics või Metaprindi "eriloa" puhul ilmselt jutt ei käi vaid ikkagi väljaveost Venemaale

Üldjuhul on eriluba vajalik nimekirja kuuluvate kaupade piiriülesel tarnel (va kahesuguse kasutusega kauba sissevedu), kuid eriluba on ka vaja kauba sisseveoks, väljaveoks ja transiidiks ning teenuse osutamiseks juhul, kui komisjon on kauba valdajat, omanikku või tollideklaratsiooni esitanud isikut teavitanud, et kaubal on strateegilise kauba tunnused, kuigi seda ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja.
https://www.vm.ee/sanktsioonid-ekspordi ... se-kauba-0

Mu abikaasal on osalus logistikafirmas. Ta on selgitanud, et see ettevõte aitab lõpetada ühe oma Eesti ettevõttest kliendi tootmistegevust Venemaal kooskõlas seaduste ja sanktsioonidega.
https://www.err.ee/1609071995/peaminist ... -venemaale

BS

Uuriv ajakirjandus võiks ka seda "lõnga" natuke uurida, et kas vastab tõele ja kui vastab, siis mida tegemist oli Metaprindil IT fimaga Tenzor ja kuidas sai Metaprint oma "plekkpurkidega" neile kasulik olla....

судя по отчетности ООО «Метапринт» за 2022 год, контрагентами фирмы выступали как минимум 33 российских компании и ИП, которым она поставляла аэрозольную упаковку (баллончики). В числе дебиторов «Метапринта», к примеру, оказалась «ТН-Алабуга», которая принадлежит Сергею Колесникову (состояние - $1,4 млрд). Он же владеет производителем строительных материалов «ТехноНИКОЛЬ», который поставлял продукцию для Крымского моста. Правительство Украины ввело санкции против Колесникова как частного лица в октябре прошлого года, а Польша - в мае этого года. Кроме того, «Метапринт» работал с питерским ООО «Компания ТЕНЗОР», которая разрабатывает ПО и заключает госконтракты с ФСИН, МВД и структурами городских администраций. В списке кредиторов «Метапринта» значится ООО «Тюменские аэрозоли»

Lisaks töötas Metaprint ettevõttega St. Peterburg LLC TENZOR Company, mis arendab tarkvara ja sõlmib valitsuslepinguid föderaalse karistusteenistuse, siseministeeriumi ja linnavalitsuste struktuuridega.

https://t.me/pzdcofficial/12606

ООО «Компания ТЕНЗОР»

Среди государственных заказчиков на площадке Министерство обороны РФ....

Riiklike tellijate ja valitsusklientide hulgas on Vene Föderatsiooni kaitseministeerium...

https://tensor.ru/uc/etp/roseltorg

Fucs, palun jätka samas vaimus

Majanduslike huvide deklarid.. tuleks kah läbi kaevata.

Ja laenulepingus võis pank protestida ka hüpoteetiliselt turutingimustele mittevastavate intresside osas.

Kriku kirjutas: ↑03 Nov, 2023 11:27

reeder kirjutas: ↑03 Nov, 2023 11:14Juriidilise isiku puhul on leping nõutav.

Arvatavasti peetakse silmas lepingu kirjalikus vormis sõlmimist - aga kus see kirjas on?

Ei pea olema kirjalik (ehk paberkandjal). Digiallkirjaga fail on tänasel päeval isegi eelistatav.
Raamatupidamisseadus § 7. Algdokument
(1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
(5) Algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.

Kas algdokumendiks ei kõlba selle järgi ka maksekorralduse koopia?