www.militaar.net

Kas mitte Vene rahandusminister Anton Siluanov ei öelnud, et Norra võiks olla Venemaale eeskujuks, kuidas maj.struktuur ümber korraldada?
Kui ekspordistruktuuri annab Norraga kenasti võrrelda, siis elamistingimused, sotsiaalsed kontrastid, majanduse stagnatsioon, poliitiline ülesehitus teevad ühest maailma kõrgeima elatustasemega riigi, teine aga kuulub mudaliigasse. Aga Norraga võrdlus on hea, tekitas huvi edasi uurida.

PS. Ma arvan, tasub Vene meditsiinisüsteemil ja omavalitsuste ning eraisikute võlakoormusel silma peal hoida, sealt võib too ühiskond järgmise prao sisse lüüa.

Norra ja Vene põhiline vahe on selles, et Norra ei põleta naftaraha samal määral kui venelased - Norras eksisteerib ühiskondlik kokkulepe, et naftarahaga ei finantseerita jooksvaid kulutusi, vaid sellest tehakse ainult suuri arenguinvesteeringuid (nt tunnelid ja muu taoline). Seepärast nafta hinnalangus mõjutas Norra elu suhteliselt vähe, kuna selles igapäevaelus seda raha eriti pole olnudki. Lihtsalt ehitati vähem. Venes aga puudutas hinnalangus konkreetselt igapäevast eluolu.

Samas muidugi venelastel mingid reservid olid enne kriisi ja küllap seda oli ka naftarahast kogutud.
Minumeelest seal Norras palju teistmoodi pole - lihtsalt seal ollakse piisavalt rikkad, et naftarahaga teeauke ei lapita. Venes seda ei olda.
Mingi eri tööstusmaa pole Norra kunagi olnud - Venemaa aga on (NSVL ajal vähemalt).
Kui juhtub ime ja VF saab rikkaks, siis arvan, et ekspordis on nafta ja maavarad kuni pool ja teine pool oleks tööstustoodang (elektroonikajunnidest lennukiteni).
Kui viimast ei ole, ongi majanduslikult tegemist naftast sõltuva kolmanda maailma riigiga.

Norras on näiteks tõsiselt ette võetud elektriautode teema (kuna hüdroenergia on odavalt käes), sõiduautode müügiedetabeli tipus puha elektriautod seal. Eks nad maksavad seal sellest naftarahast ostutoetusi, et keskmine inimene jaksab 60 tuhande eurost autot osta.

Trumm, kui neil sinu arvates kõik ühte moodi on, siis miks on üks vaene ja teine rikas riik?

Vastus on ju tegelikult lihtne- STAToil. Riiklik ettevõte.

Lemet kirjutas:Vastus on ju tegelikult lihtne- STAToil. Riiklik ettevõte.

Rosneft ja Gazprom on seega siis mis?

Norras pole oligarhe ja muid Kremli siseringi võlle kes riigi paljaks varastavad. Pealegi läheb peavõit igal kolmapäeval ka Norrasse.

Põhjused on analoogsed, miks meie oleme vaesed ja Soome on rikas. Turumajanduse ajalugu Venes algas ju 1990ndate esimesel poolel.
Ja venelastel (aga ka valgevenelastel, ukrainlastel, kasahhidel jne) polnud taolist vaimset pärandit nagu oli Balti riikidel, st seal see turumajandus töötas venes tõrgetega.
Pluss superriigid pole kunagi rikkuse tipus, vt nt SKP per capita edetabeleid, 2017 a IMF edetabelis on USA 11., Saksamaa 17ndal ja Inglismaa 26ndal kohal.
Pluss muidugi "vene värk", üldine ebaefektiivsus, raiskamine, varastamine, joomine jne moraali küsimused (tulenevalt erinevast vaimsest pärandist).

Kapten Trumm kirjutas:Turumajanduse ajalugu Venes algas ju 1990ndate esimesel poolel.

Ikestavat kapitalismi ja turumajandust saadi Venemaal juba 19. sajandi lõpust alates tundma, tööstuse areng kuni punaste riigipöördeni oli siiski päris muljetavaldav.

Kahe riigi, Norra ja Vene vahe on vist ka see, et kuni eelmise aastani hoidis Norra pensionfond, mille väärtus on üle triljoni dollari, osa oma raha Vene investeerimisfondides. Aga eelmine aasta tõmmati kõik raha välja, sest seda turgu peeti liiga riskantseks. Veel, kui Norra SKP võrreldes on Norra riigi eelarve umbes 55 % sellest, siis Venemaal on riigi eelarve 15 ja 20 % vahel.

Ma ei näe mingit mõtet neid kahte riiki võrrelda, see ei vii minu arvates küll kuhugi. Ja see ei ole vabandus, et Venemaal oli eelmine sajandi lõpp põhjas. Norra ei olnud ka eelmine sajand rikas, kõige vaesem Põhjala riik. Vist oli nii, kui mälu ei peta.

Norra rikkus saabus koos nsfta ja gaasiga kuskil 50ndatel. Vanemad inimesed on vestlustes kirjeldanud eelnevat elu kui üpriski kitsaid olusid.

Lemet kirjutas:Norra rikkus saabus koos nsfta ja gaasiga kuskil 50ndatel. Vanemad inimesed on vestlustes kirjeldanud eelnevat elu kui üpriski kitsaid olusid.

Vaatasin Wikit ja seal on kirjas, et alles 70 aastael tõusis nafta osakaal ekspordis kõrgele.

toomasv kirjutas:

Lemet kirjutas:Vastus on ju tegelikult lihtne- STAToil. Riiklik ettevõte.

Rosneft ja Gazprom on seega siis mis?

Navalnõil on selle küsimuse kohta hea video vändatud, kus ta räägib kuidas ja kuhu naftaraha on läinud.
https://www.youtube.com/watch?v=fLhYofZ1SLk

No Eesti oli ka 1940. aastani Soomega enamvähem võrreldav, lihtsalt vahepealsed aastad tegid oma (ja täna oleme 3 korda vaesemad). Ja 1991 olime vist 10 korda vaesemad.
Ja praegust 200% rikkuse vahet 1-2% kaupa aastas tagasi tehes kulub vähemalt sajand, enne kui Soome tasemele jõuame. Seejuures pole meil oligarhiat ja vene pohhuismi ning seaduslikke vargaid (kõik see pask on venes jätkuvalt olemas). Seega sinna Skandinaavia elujärje juurde jõudmine pole nali isegi luterliku töö-eetikaga.

Roamless kirjutas:Trumm, kas sina ostaksid endale praeguse Lada? Venemaal on näiteks igatsorti ekspordi maksudega ka kasutatud Lääne autode hinnad lakke aetud eks sellepärast ostetakse ka Riot ja Ladat, kuna hind suht odav, Rio lihtsalt parema kvaliteediga.

See on arvestatav teooria.

USA ajaleht Wall Street Journal kirjutab Saksa ametnikele viidates, et Saksamaa värske sotsiaaldemokraadist rahandusminister Olaf Scholz kavatseb sel nädalal visiidil Washingtoni paluda USA võimudelt Saksa ettevõtetele vabastust karmidest Venemaa-vastastest sanktsioonidest.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=81815721

Aga kaitsevaldkonnas nad vajalikul määral panustada ei taha paraku...