www.militaar.net

aurik kirjutas:Ei mingit 30. aastast sõda.
Tead, esimest korda lugesin sellest loost lapsena sellisest ajakirjast nagu "Siluett" Jäi meelde. Igaks juhuks vaatasin nüüd järele, kas neti avarustest midagi asja kohta leiab. Küll, ainult mitte kodukeeles.

Teemat tundmata aga sportlikust hasardist (ning kui juba "Siluetti" meenutati) pakun, et see värk siin on ikka kuidagi peakatetega seoses - miski öömütside / vormikübarate jama järsku

Ei veel

panen ühe vihje.
Ma kordan märkust Sho esimesele vastusele Ühte väljendit tõlgendad Sa küll paraku liiga kitsalt
Sho tõlgendus andis vist otsingutele pisut vale suuna.

Praegu tuli silme ette, et neid peakatteid, mida inglise meremehed kandsid ühtepidi,kandsid prantslased jälle teistpidi... Sihuke õngitsemine...

Ei ole.
Sho pandud pildil on otsitav osa muidugi olemas. Aga pilt ise pole õigest ajast.

Võiks arvata, et tagumisel vennal sest kolmikust on öömüts pähe ununenud...

Kõigil kolmel on rõivastuses esindatud.
Corvus, Sinu etteaste
Viskasin pilgu peale 30 aasta tagustele hoolikalt alleshoitud Piirimäe konspektidele. Episoodi ja lahingut ta vist ei maininud(vähemalt mul kirjas pole), aga sõjal, mille osaks otsitav lahing oli, peatus ta küll.

Pole küll otseselt osa rõivastusest aga venitades võib osaks mundrist, ja kindlasti hommikutualetist nimetada küll. Äkki jäi härrastel prantslastel habe või vuntsid ajamata?

Tont teab, võimalik, et osadel jäid. Ma eeldan, et sellised esmased toimingud nagu silmapesu ja šaisserei jõuti ikka ära teha.

Vaadates pilti ja pakkudes huupi, siis ei tea mis otstarbel see ümber kaela olev rätik/sall kasutuses on?

No jätkame siis loogika ja elimineerimisega..

Mida me teame?
1. Pildil on otsitav olemas kõigi kolme mehe juures.
2. Pilt pole õigest ajast.. ehk otsitav sündmus leidis seega aset umbes 30 aastat enne seda. (Kuna mood kestis väidetavalt 30 aastat.)
3. Nööpimata munder (ja sellega loogiliselt seotud (õigete ja valede) nööpaukude arv ning asukoht) pole õige vastus. Seega ka mitte nööbirea kadumine altservast kuni vöökohani.
4. Peakate pole asjaga seotud. Kuna ainult kaks kannavad vormimütsi ning üks vaba aja peakatet (moodsas keeles pilotkat).
5. Hommikutualett pole asjaga seotud, ehk siis parukad ja puuderdamine (mis tegelikult polegi mundri osa vaid ajastu mood) langevad välja.
6. Lehvik juustes on tavaline ja pikaajaline komme, kaelaside samuti.
7. Krae puudumine on üleeuroopaline mood, mitte prantslaste eripära.
8. Aluskuued samuti, kõik kandsid neid. Ülekuub langeb üldse välja kuna keskmine mees pildil seda ei kanna. Käisete tekkimine aluskuuele ehk?
9. Põlvpükse kandsid samuti kõik.
10. Kedrid sokkide asemel? Ei saa olla, kedrisid kantakse tänapäevani.

No mida veel arvata?
Särgikäiste pitsid-satsid käistest välja turritamas? Kuna mundri käised tehti suht lühikesed..
aga see on samuti ürgvana komme.. vähemalt juba 80 aastat enne pildil kujutatud tegelinskeid..

Ma kaldun arvama, et tegemist on mingi levinud linnalegendiga..

Läheb põnevaks...lihtsustame
Kuna küsimus on kaheosaline, siis nimetan, et lahingus said eriti kõva kolaka britid.
Ja mundriosa (selleaegsed nimed) on seotud nii ühe idapoolse Euroopa rahva kui ka ühe Lääne-Euroopa linnaga.
Nüüd on tõesti olulisemad suunised käes.

aurik kirjutas:Läheb põnevaks...lihtsustame
Kuna küsimus on kaheosaline, siis nimetan, et lahingus said eriti kõva kolaka britid.
Ja mundriosa (selleaegsed nimed) on seotud nii ühe idapoolse Euroopa rahva kui ka ühe Lääne-Euroopa linnaga.
Nüüd on tõesti olulisemad suunised käes.

Steinkirk, Cravat'i (tänapäevase lipsu eelkäija) erivorm? Sai nime Steenkerque'i lahingu järgi?

Idapoolse rahva meenutamine viib mõtted Poola pärilussõjale.. ainult, et seal polnud inglasi..
jääb Austria pärilussõda..

TTA, Sa lõpetasid edukalt piinad
Allatahile ka kiitus rajaleidja töö eest
Kravati, mille maaletoojaks 17.saj. olid horvaadid, sättimine oli hommikustest tegemistest(tualett laiemas mõistes on ka rõivastus!) kõige rohkem aega nõudev osa. Salli otsad pidid olema rangelt ühepikkused, nendega mängimiseks aga aega polnud ja siis topiti neid otsi igale poole, enamasti nööpaukudesse.
Selline korratu mood saigi tuntuks steinkirki või steenkirki nime all. Lahingu kirjeldustel mainitakse igal pool prantsuse ohvitseride nö . korratut välimust, aga ega väiksemate vendadega ka teisiti vast polnud.
Lahingu võitja marssal Luxembourghi pilt Wikis selgelt uue moe järgi kaelasidemega.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marsh ... mbourg.jpg