www.militaar.net

ruger kirjutas:Riigiks pakuks Valgevene. Firmat ei tea.

Kahjuks pole täpne vastus - vihjeks et tegu siiski tsivilisatsiooniga.

Läheks teemaga edasi, vabandan kui küsimus liialt spetsiifiline oli - silmaringi laiendamise mõttes siiski võiks teada, millega inimesed igapäevaselt teenistuses kokku puutuvad. Vastus on Carrington ja Ühendkuningriigid.
Kes soovib siis palun esitage uus küsimus.

II maailmasõja perioodil oli kaks riiki, kes tootsid glisseerivaid (hüdroplaan-tüüpi) torpeedokaatreid, neist üks oli NSVL G-5 tüüpi kaatritega, kuid küsime, kes oli teine?
Selle riigi kaatrite toodang leidis laialdast kasutamist ka Läänemerel.

NB! Schnellboote ärge pakkuge, kõige headuse juures on S-paadid kõigest süvislaevad (displacement ship) ja võimetud glisseerima.

Pakun suht lampi et, Itaalia? Kuskilt mälusopist nagu kumaks läbi, et soomlased hankisid või plaanisid hankida mõned itaalia päritolu torpeedokaatrid.

Vastus on jah õige - tegemist oli Itaalias toodetud MAS-tüüpi torpeedokaatritega, mida kasutati nii Soome lahel kui Laadogal ning mida kasutas ka Soome.
See glisseeriv disain, mis küll lubas vaikses vees arendada sama mootorivõimsuse juures suuremaid kiirusi (nt G-5 viimaste seeriate kiirused küündisid 60 sõlme kanti), muutis nende laevukeste tarvitamise lainetavas meres kahtlaseks. Mis tõi kaasa selle, et nt NSVL-s loobuti taolisest lamedast, redaaniga põhjast (G-5 iseärasus) tavalise, sügava V-kujulise põhja kasuks juba sõja ajal. V-kujulisel põhjal on suurem nn märgav pind ja sellest tulenevalt suurem hüdrodünaamiline takistus, kuid kiirel sõidul lainetavas meres paremad sõiduomadused.

Märkida tasub veel, et ei inglased ega ameeriklased näinud tol perioodil enam vaeva ka glisseerivate kaatritega (sõltumata siis põhja tüübist), vaid kõik need arvutud Vosperid ja PT-d olid tegelikkuses poolglisseerivad, 25-meetrine PT-kaater hakkab glisseerima kiirusel ca 100 kmh alles ja tolle aja mootorite võimaluste juures suudeti glisseerima kaatreid panna ainult lameda ja redaaniga põhjaga).

Kui vaadata G-5 ja MAS-i põhja, siis on nad väga sarnased.

Pakun suht lampi et, Itaalia? Kuskilt mälusopist nagu kumaks läbi, et soomlased hankisid või plaanisid hankida mõned itaalia päritolu torpeedokaatrid.

Soomlaste kaatriflotillid koosnesidki enamvähem Itaalia kaatritest, lisaks Laadogal pruugitute äraostmisele telliti ka uusi ja need olla veetud Itaaliast Tallinna autodega.

Siin on taas kõik soiku jäänud..

"Nõukogude Rahva Esimene Suur Isamaasõda" olla toimunud Napoleoni Moskva sõjakäigu aegu 1812. aastal.
Kes selle rahvasõja välja mõtles, ametlikult välja kuulutas ning esimese partisanisalga lõi?
Lisapunkt sellele, kes teab ka esimese partisanipealiku nime.

Barclay de Tolly idee ja kindralmajor parun Ferdinand von Wintzingerode olie esimene partisaniboss.

100% täpne vastus.
Küsi..

järg vaba.

Lennundusest.

Strateegiline pommitaja on oma suuruse ja kandejõu tõttu reeglina iseseisev disain, mis luuakse spetsiaalselt selleks otstarbeks (ja mida pensionipõlves kasutatakse ka abistavateks rollideks - nt lendava tankerina). Siiski eksisteerib maailmas 2 strateegilist pommitajat, mis on ressursside piiratuse tõttu loodud taktikalise hävitus-pommituslennuki disanini suurendamise teel (nn scale-up). Mõlemad on tänaseks kasutusest maha võetud, kuid üks neist eemaldati alles 2006.

Mis masinatest jutt?

Kas üks neist mitte General Dynamics F-111 polnud?

Keegi ei tea. Kuna ka küsijat enam ei huvita, panen üle tüki aja piltmõistatuse üles. Ärgu siis guugeldatagu vaid katsutagu ise välja mõelda, millega tegu.

Mis on see kollane kama ja kust see tekib.

Väävel ja tekib see naftaliiva töötlemisel

Video, kus ma seda ma kollast kama nägin - seal seletatakse ka veidi selle tekkimise tagamaid.
http://www.youtube.com/watch?v=Z4lxpZUw3bw#t=44m33s

Kui vastus on õige, siis on järg vaba.

Vastus õige

Vastus unustusehõlma vajunud lennukiküsimusele oli, et need "upscale" masinad olid FB-111 ja Mirage IV. FB-111 oli muidugi väliselt vähemärgatava erinevusega (natuke suurem tiivaulatus), Mirage IV oli lihtsalt suuremaks venitatud Mirage III/V.

Mõlemad olid nn eurostrateegilised pommitajad, st nende lennukaugus päriselt teistpool maakera operatsioone hästi ei võimalda.