www.militaar.net

WRANGEL krt - jäta VG mehed rahule ja ava omale uus teema.
Samas, siin läkski vahepeal liiga tõsiseks!

Wrangel kirjutas: 15 ... 20 miljonit padrunit on aastane minimaalne vajadus, et ajateenijaid õpetada ja reservistide taset hoida.

Eesti reservis peaks olema kogus alates miljardist padrunist, hajutatult erinevate ladude vahel.

Kapten Trumm kirjutas: Eesti kaitsmiseks täiesti tühine kogus. 25 000 mehele umbes nädala varu.

Laias laastus mõlemaga nõus. Võibolla ainult see pisike nüanss, et EKV tänane reaalne moonakulu rahuajal on 6-7 miljonit padrunit aastas. Kui reservõppe korralikult toimiks, siis võiks see kulu nii 15 miljoni ümber olla küll. Miljardi padrunise varu vastu räägib just see rahuaegse kulu number. Ei ole mõtet hoida suuremat riiulivaru, kui me oleme võimelised rotatsioonikorras ära kulutama. Pikalt laskemoon riiulil vastu peab? 20-30 aastat? Täiendava moona kohta peab meil olema kas võimalus seda kiirelt juurde osta, või ise massiliselt toota. Maht tundub olema täitsa piisav, et oleks põhjust endale tootmisliin soetada ja juba rahuajal tasapisi tiksuma panna.

Annan veel väikse panuse surematu teema tekkele. Vaadates neid numbreid tundub, et Eesti kaitse ei jää pidama mitte meeste ja relvade, vaid moona vähesuse taha. Ja vastane saavutab oma eesmärgid, sest meie relvad vaikivad enne kui nende omad.

Loodame, et wikileaksi paberites lubatud 9 diviisi jõuab varem kui paar nädalat, mil moonavaru läbi saab.

lamjak kirjutas:

Wrangel kirjutas:Kas ma pean siin tõesti seletama, misasi on kaartuli.

Ole hea, palun seleta. Saame ka targemaks. Tore oleks ka teada, mis vahemaast alates on tegu kaugtulega ja kuidas nimetatakse seda, mis jääb alla seda vahemaad? Lähituli?

Juba seletasin. Sa ehk ei vaevunud kogu lõiku läbi lugema.

Danile ja temasugustele ütleks seda, et mass pole jõud. Kui argumenteeritult vestelda ei oska siis pole vaja sekkuda. See kui ühe arvamuse esindajaid on rohkem ei anna kaalu juurde nende jutus väidetud asjadele.

Kui keegi küsis, et mis vahemaast algab kaugtuli siis sellesama küsimuse papagoina järele kordamine ei ole veel põhjus, miks ma peaks kaugtule määratlemises lähtuma mingitest meetritest. See, et küsija ARVAB, et see kaugus võiks olla meetrites mõõdetav siis on see tema arvamus mitte minu oma.
Kaugtule puhul ei ole määravaks mitte laskekaugus vaid tulega kaetava ala pindala. Sealt tuleks maha lahutada umbes 500m käsirelvadega kaetav ala, sest sellisel kaugusel muutub kaugtule relv/allüksus sisuliselt kasutuks. Niisiis kui keegi tahab välja arvutada kust jookseb kaugtulerelva ratsionaalse laskeulatuse piir siis tuleks lähtuda mitte kaugusest vaid kauguse ruudust:
1. Kaugus 500m. Efektiivsus 0
2. Kaugus 1000m. Efektiivsus 4-1=3 ühikut
3. Kaugus 2000m. Efektiivsus 16-1=15 ühikut
4. Kaugus 3000m. Efektiivsus 36-1=35 ühikut
5. Kaugus 5000m. Efektiivsus 100-1=99 ühikut
6. Kaugus 10 km. Efektiivsus 400-1=399 ühikut
7. Kaugus 15 km. Efektiivsus 900-1= 899 ühikut



PS! olen mõelnud kuidas siit off teemat välja viia aga foorumis otseselt ei olegi ju kohta, kus selliseid asju arutada võiks. Pakkuge välja foorumiosa, kus oleks sobilik rääkida Eesti kaitsevõime/vajaduse üle.

Kapten Trumm kirjutas:Loodame, et wikileaksi paberites lubatud 9 diviisi jõuab varem kui paar nädalat, mil moonavaru läbi saab.

Muuseas nemad loodavad sellele, et me varustame neid vajaliku moonaga. Ma ei tahtnud sellest vajadusest ennem rääkida aga kuna sa jutuks asja tegid siis arvutage kuipalju need väed moona vajavad.

TTA kirjutas:Arghhh.. mees, tee omale vähemalt korrektne terminoloogia selgeks ennem kui rääkima hakkad. Ma juba andsin sulle lingi ju kust sa saad järgi vaadata millised on õiged eestikeelsed terminid.

Ma ei eita, et olemas on "kaudtuli", kuid miks sa arvasid, et ma kasutasin väärat sõna, ma ei rääkinud kaudtulest vaid kaugtulest. Ma rääkisin erinevast asjast kui sina, kuna asi millest ma rääkisin oli erinev sinu omast siis ma ka kasutasin teistsugust sõnavara.

Kust sa võtad omale õiguse öelda, et sina kasutad "ÕIGEID" termineid, kui mina räägin erinevast asjast kui sina. Ma ei räägi sihtimisest vaid laskekaugusest. Kuidas sinu termin "kaudtuli" haakub teemaga haubitsa laskekaugus? See kui kaugele see laseb ei ole seoses sellega kuidas sellega sihtida saab. Põhimõtteliselt saab sellest lasta suvalises suunas ilma sihtimata, kaugtuleks jääb see tegevus ikka, samas kui mingit sihtimist ehk "kaudtuld" ju üldse polegi.

Kapten Trumm kirjutas: ... Vaadates neid numbreid tundub, et Eesti kaitse ei jää pidama mitte meeste ja relvade, vaid moona vähesuse taha. Ja vastane saavutab oma eesmärgid, sest meie relvad vaikivad enne kui nende omad.

Muusaes paljudel juhtudel näiteks miinipildujate puhul peale 30 minutilist järjest tulistamist kantaksegi relv maha, sest tema ressurs on ammendunud. Moon kaalub 99 % kogu kulumaterjali mahust, see miinipilduja on samasugune kulumaterjal.

Wrangel kirjutas:

Madis22 kirjutas: ... Millest see kümneid miljonid tunnis tuleb? ...

Oma isiklikust kogemusest. Ägedas lahingus kulub laskemoona umbes 1000 padrunit (edit iga isiku kohta tunnis). Mina eeldan Eesti kaitsmiseks vajalikuks isikooseisu arvuks kümneid tuhandeid. Korruta ise.

Mis relvaga sa sedasi lasksid ning kuidas sa vältisid relva ülekuumenemist?

Wrangel kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Loodame, et wikileaksi paberites lubatud 9 diviisi jõuab varem kui paar nädalat, mil moonavaru läbi saab.

Muuseas nemad loodavad sellele, et me varustame neid vajaliku moonaga. Ma ei tahtnud sellest vajadusest ennem rääkida aga kuna sa jutuks asja tegid siis arvutage kuipalju need väed moona vajavad.

Kust kohast selline vajadus välja tuleb, et meie peame neile tagama vajaliku moonatagavara?
Põhimõtteliselt eeldab see siis seda, et ca 1-2 diviisi jagu DOS on meil tagavaraks nii 5,56-te, 7,62-te kui ka miinipilduja-suurtükimoona? Tulevad poolakad ja soovivad 122-se moona, USA omad 155-se oma. Natuke utoopiline teema.

Küsimus tekib sellise infrastruktuuri mõttekuses ja maksumuses. Et ehk 20-30 aasta jooksul läheb vaja. Moona aegumise juures tuleks KT-d teha live laskmistega. Iga päev selline paugutamine, et Relvade kulu oleks selline, et varsti vaja uusi hankeid tegema hakata. Siit tuleb ka küsimus, omaenda laskemoonatehase loomises. Samas on see kindlasti kallis lõbu. Selle juures ei saa unustada ka seda, et VG-d vajavad moona ja logistika tagamist laod(peidikud) nii juurdeveo juures, kui relvade asendamise juures. Lõpuks laseb ikka iga tegelane oma relvast, kuna vastase moona ehk käib rohkem kätte.

Aga püsime teemas:)

Edit Alarile

Meil oli enam kui üks relv lahingus. Miks ma rääkisin neljast magasinist? Niipalju kannatas üks relv. Igaüks kes vähegi viimastes sõdades kaitses on olnud teavad, et relvadest puudus ei ole. Positsiooni vahetades ei võeta relva kaasa vaid seal on see juba olemas ja laetud ja kõrval moon. Samamoodi samas punktis visatakse käest üks ja haaratakse uus 2-e magasiniga laetud relv. Just võtmehetkede tulejõud on lahingus määrav, seal maksab iga sekund. Seda sekundit saab ette valmistada.

ruger

Aga nemad ju tulevad ilma moonata. Mis kasu neist siis on?

No ma võtan omale õiguse:
1) ma avan pärast käesolevat postitust "Et juttu jätkuks..." Wrangelile teema
2) Wrangel palun ära võta siin teemas enam sõna, sest see ei kuulu siia teemasse. Kui sa muidugi VGr-st ei räägi.
3) moderaator appi, plaun lõigake see Wrangel idee ja vastused temale ning pange kohe loodava "Wrangeli idee" alla
Ei saa ju selliseid pärleid kaduma lasta. Samas upuvad madalatasemelised VGr mehed siia paarileheküljelisse mõtte lendu.

Wrangel kirjutas:Edit Alarile

Meil oli enam kui üks relv lahingus. Miks ma rääkisin neljast magasinist? Niipalju kannatas üks relv. Igaüks kes vähegi viimastes sõdades kaitses on olnud teavad, et relvadest puudus ei ole. Positsiooni vahetades ei võeta relva kaasa vaid seal on see juba olemas ja laetud ja kõrval moon. Samamoodi samas punktis visatakse käest üks ja haaratakse uus 2-e magasiniga laetud relv. Just võtmehetkede tulejõud on lahingus määrav, seal maksab iga sekund. Seda sekundit saab ette valmistada.

Aga mis relvi sa siis seal kuskil kasutasid? Ja kus see kuskil oli? Lihtsalt huvi pärast.

Aga nemad ju tulevad ilma moonata. Mis kasu neist siis on?

Nad ikka tulevad moonaga ning neil järgneb ka logistika, ei usu, et neil moonast puudust tuleks.

Selle teema lõpuosa võiks tõesti omaette teemaks tõsta.

soesilma juttu ma ei kommenteeri, sest nime kirjutamise õigekiri võiks olla esimene asi, mis vestluse juures omale selgeks tehtaks.

alari kirjutas:Aga mis relvi sa siis seal kuskil kasutasid? Ja kus see kuskil oli?

Ma arvan, et minu kogemuste alus ei puutu praegu siia teema alla. See jutt läheks pikaks ning ei annaks ei endisele ega tulevasele teemale eriti midagi olulist juurde.

http://www.youtube.com/watch?v=1hDhIT9d ... re=related

Mnjah , algul oli mul kah naljakas, aga enam ei ole. Tõepoolest sa Wrangel võiksid uue teema teha kuskile "Oleksoloogia" või "Et juttu jätkuks" rubriiki, sest VRG/ sissindusest on asi juba väga kaugele läinud. See, et nõuka armee Afgaanis peamiselt valangutega lasi ja relvad loetud ei olnud ei tähenda, et see meil samamoodi oleks või peaks olema. Kindlasti on siinne enamus näinud Ivar Heinmaa dokfilmi "Afganistani armid", milles näidatavates dokkaadrites mingi Vasjokk istub kuskil trassikaitses vmt ja laseb kalassist lühikesi valanguid mägede suunas, endal SVD positsiooninurgas konutamas... Samas filmis meenutas ka Seaküla Simson, kuidas neil piiramisrõngas olles hakkas laskemoon lõppema, niiet pidi valangute asemel üksiklaskudega laskma . Aru ma ei saa Wrangel, miks ei võiks üksiklaskudega lasta? Moona kulub vähem (ja jätkub kauemaks) ja tabamise tõenäosus suureneb tuntavalt. NLiidule polnud probleem vägede laskemoonaga varustamine, ka relvi on neil nii palju, et kui ka pole sõdurile uut vormi või saapaid anda, siis uue õlipaberis kalassi leiavad nad talle alati. Meil siin ja ka Läänes üldiselt relvi ja laskemoona loetakse. Igal relval on ikka määratud kasutaja, ei vedele laetud relvad "igaks juhuks" kusagil positsioonil. Sama lugu moonaga, seda jagatakse välja vastavalt vajadusele, mitte "igaks juhuks, äkki läheb kunagi tarvis".
Võitlusgruppidel ei saa sellist moona- ja relvadeküllust kunagi olema. Üleüldse on see käsirelvade laskemoona asi VGR puhul minu arust teisejärguline. Nendega vaenlast eriti ei kahjusta. Peab pääsema suhteliselt lähedale, et kedagi tabada ja nii seatakse ennast tarbetult ohtu. Kaugelt käsirelvadest summida ehku peale... no ma ei tea . Kuigi ka laskemoona on vaja, siis mõistlikum oleks panustada lõhkeainele ja suundmiinidele. Ei pea ennast tarbetult ohtu seadma, ja miinide ning lõhkeainega saab ka soomusest jagu. Ka demoraliseeriv efekt on suurem - pauk käib ja masinad põlevad/ sõdurid surevad, aga vastu lasta pole kellelegi. Kes käsirelvadega kontakti otsima läheb, see peab olema ka valmis kandma kaotusi ja nende eest hoolitsema. Mida see väike sissigrupp oma haavatu(te)ga peale hakkab? Hea, kui jätkub kandjaid ja suudetakse pädevat esmaabi anda - aga edasi? Edasi lugege kamraad hillart`i pajatusi Erialade rubriigi Meediku alateemast...