Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Jaanus2]

Natuke täpsustust fosforiidijahu kohta. Fosforiit on tooraine superfosfaadi tootmiseks, niisama seda harilikult ei kasutata. Eestis kasutati, juba enne sõda. Selles on fosforit vähe ja see lahustub mullas aeglaselt, aga ainult happelises mullas, mida Eestis igalpool ei leidu. Maardus tehti sellest ka superfosfaati ja selleks sobib Eesti oma sama hästi kui iga muu fosforiit.
Linnas on keskküte kõige mõistlikum kütmisviis ressursside seisukohast, torukohad haljendasid, sest nende isoleerimiseks olid viletsad materjalid. Energia oli odav ka muidugi, eriti pingutama ei pidanud ja ka paneelmajad planeeriti sellepärast minimaalse soojapidavusega. Jäi selleaegsete normide piiridesse ja sai palju odavat elamispinda.
BAM-i trassil on keerulised geoloogilised tingimused ka. Kui see toimima saadakse, on sest kasu küll. Raudtee ja veetee on ainsad teed, mida mööda seal loodusvaradele ligi saab ja neid seal leidub. Lisaks strateegiline tähtsus (Hiina).

[Kapten Trumm]

BAM-il pidi tänaseni leiduma raudteejaamu, millest jõuti vaid vundamendiplokid maha panna, seega polegi valmis

Sõjalises mõttes on ju BAM nähtus nimega rokaad ehk sinu rinde operatiivtagalas rindega paralleelselt kulgev tee, mida mööda on võimalik piki rinnet kiiresti suuri reserve läbimurdeks vajalikku kohta piki rinnet paisata. Trans-siberi raudtee läheb kaardil tükati päris piiri äärest ja seetõttu lihtsalt hiinlaste poolt läbi lõigatav.

[Tegelane5]

Valuutat oskas NL küll hästi lugeda, ju siis oli kasulikum ntks kütteks rohkem kivisütt kasutada kui kulutada vähem aga raisata ka valuutat(naftat) selleks. Et trasse ja maju korralike "metsiku lääne" materjalidega soojustada

[tommy]

Sobib siia kui valatult.....
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=64699928

Paljud staažikad joodikud muidugi meenutavad aegu, kus maks ja neerud ei valutanud, südameveresoonkond edastas verd veel piiranguteta ja arstirohtudest tarvitati vaid hommikust aspiriini.

Et selline kehaline toonus langes nende noorusaega, mis juhtumisi kattus ka nõukogude okupatsiooniajaga, tehakse vale järeldus, et nõukaaeg oli hea, aga praegune vabaturumajanduslik realiteet halb.

Eks ole neil õiguski niimoodi arvata, saame aru ja püüame neid paljukannatanud inimesi mõista.

[davidsoniharald]

Lakas tuulates leidsin peotäie vanu puidukruve. Vaadates neid töntsakaid lapikule kruvikeerajale mõeldud junne ja võrreldes tänapäevase kruviga jõudsin veendumusele, et kruvid N Liidus küll head ei olnud.

No MIS MOODI neid puidu sisse sai lapiku kruvikeerajaga? Tahtejõud pidi ikka väga-väga suur olema. Isegi kaasaaegse PZ risti peale töömehed kirtsutavad nina ja ajavad midagi Torxist.

Isa lammutas kunagi miskit teise ilmasõjaaegset ameerika päritolu sõjvaekäru ja imestas pidevalt, kui head olid seal kasutatud kruvid. Tegu oli miski 1990 aastaga. Siis meil veel kaasaaegseid kinnitusvahendeid poest ei saanud ja mina poisikesena ei mõistnud, mis võib head olla ühes kruvis.

[Radist86]

Vaadates neid töntsakaid lapikule kruvikeerajale mõeldud junne ja võrreldes tänapäevase kruviga jõudsin veendumusele, et kruvid N Liidus küll head ei olnud.

No MIS MOODI neid puidu sisse sai lapiku kruvikeerajaga? Tahtejõud pidi ikka väga-väga suur olema. Isegi kaasaaegse PZ risti peale töömehed kirtsutavad nina ja ajavad midagi Torxist.

Ma lasen praegugi vahel vanast harjumusest puidukruvile augu ette ja alles siis keeran kruvi paika. Ei aja kusagil serva peal puidule pragu sisse ega midagi. Veneaegsed kruvid olid nii pehmed, et ka ristpea oli väga lihtne üle keerata ja siis ei saanud enam kinni ega lahti. Samas on tänapäeval mõned kruvid nii üle karastatud, et väike vääratus ja pea murdub krõksti ära. Eriti palju on seda juhtunud ümarpeaga kruvisid trelliga paika lastes. Väga tore, kui kruvi on just lõpuni sisse keeratud ja hoiab näiteks mõnda nurgikut või on nähtava koha peal. Ka samal põhjusel pooleks murdunud kruvi redelipulga otsas olen näinud. Oli vist 150 mm, nii et mitte just väike kruvike. Hea, et oli kõige alumine pulk, muidu oleks keegi võinud kondid murda.
Kruvisid keerati enamasti käsitsi, nii et peopesa villis. Jutud mingist müütilisest akutrellist oli enam kui kahtlased - no kes seda akut jaksab seljas tassida... Lisaks oli enamusel vene elektritrellidel (mida igal mehel polnudki) ainult kaks kiirust: 0 ja max. Sidurit, millega väändemomenti sättida, pole vene trellil näinudki.
Tegelikult olid mõned tollased naelad ka huvitavast materjalist. Eriti selgelt on meeles nn "kimminaelad" (kimmikatus). Olid sellised ca 50 mm pikad ja 1,5 mm jämedad. Küll oli huvitav neid kusagil mujal kõvemasse lauda lüüa, ilma et naela keskkoht kohe kõveraks ei läheks! Selle vastu aitas "näpitsatrikk" aga see läheb juba väga OTks.

[Kapten Trumm]

Et selline kehaline toonus langes nende noorusaega, mis juhtumisi kattus ka nõukogude okupatsiooniajaga, tehakse vale järeldus, et nõukaaeg oli hea, aga praegune vabaturumajanduslik realiteet halb.

See järeldus (millega autor võitleb) pole sugugi vale, kuna nõuka-ajal valitses tänasega võrreldes toidupuudus (õigemini saadaval oli basic toiduaineid ja inimesele tarbetu jama käis leti alt), siis olid inimesed sunnitud tervislikumalt toituma. Teiseks - kuna koolides valitses üldjuhul ikka kord, siis sellist tiinekate alko ja tont teab mis ainete tarbimist tänases mahus ei eksisteerinud. Joodi, aga mitte nii nagu praegu. Mina võtsin vist elu ainsa korra käpuli kuskil 80ndatel ekskursioonil (mõistagi tuli räme pahandus sellest) ja sellega ka asi piirdus. Pubekaeas sugulastelt on küll kuulda, et kord-kaks kuus võetakse end korralikult käpuli (jutt 15 aastastest). Meil klassis oli vist 2 poissi (16'st) kes ei jaksanud kordagi lõuga kangile tõmmata. Praegu on 2 poissi 16-st, kes jõuab. Kehaline kasvatus oli tollal 2 korda nädalas a' 2x45 min ja kogu klassist oli pidevalt vabastusega üks tüdruk (mingi allergia pärast).

Minu juttu tõestavad ka uuringud, kust selgub kaalu- ja sellest tulenevate terviseprobleemide kiire kasv.
Seega kasinus pole tingimata halb. Teiseks pole ka täheldanud, et selle lakkumisprobleemiga oleks vahepeal mingeid paranemisi saavutatud, eestlane on endiselt alkotarbimises EL tipus ja jääb sinna veel pikaks ajaks. Et ära lakkuda selliseid alko koguseid nagu statistika näitab (sellest on maha arvatud vodkaturistid juba) ja eeldades, et 50% eriti ei napsuta, siis on väga suur % neid, kelle nädalamenüüsse kuulub 1-2 pudelit viina. Sellise tarbimise juures ei saagi mingist tervisest rääkida.

Arvan, et siin käivad staazikad KV-lased võiks kinnitada, et 90ndatel olid kutsealused tervemad (nii vaimselt kui füüsiliselt) kui täna.

[Tegelane5]

radist86, selle nõukaaegse on/off drelliga saab/sai kruve kinni lasta türistori(dimmerit) või autotrafot kasutades.
Tuleb vaid keerata niipalju peale, et drell ringi käima hakkab. Ise kasutan siiamaani kui akukas "õigel hetkel" tühjaks on saanud.

[von manstein]

Et ära lakkuda selliseid alko koguseid nagu statistika näitab (sellest on maha arvatud vodkaturistid juba) ja eeldades, et 50% eriti ei napsuta, siis on väga suur % neid, kelle nädalamenüüsse kuulub 1-2 pudelit viina. Sellise tarbimise juures ei saagi mingist tervisest rääkida.

Küllap on tsitaadi autor sügav teoreetik, kel isiklik suhe kärakaga episoodiline.

1-2 pudelit nädalalõpus on tööinimese jaoks tavaline norm ja etaloniekvivalenti ümber rehkendades mahub just statistilise keskmise sekka. Ei maksa põdeda.

Postituse autori keskmine õhtunorm on kolm Rocki õlut ehk statistikute jaoks 29,01 liitrit puhast etanooli aastas. Ja seda paljude aastate jooksul.

Kirjatüki koostamise ajal on promill just keres. Nagu näha on adekvaatsus täiesti säilinud.

[speedsta]

Sisuliselt 1 Rock ja veidi peale ning keskmine on saavutatud, imelihtne. Ehk siis reedel mõni meelelahutusjook, laupäeval saunaõlu ning keskmik valmis, kui mitte kulak.

[Lemet]

...1-2 pudelit nädalalõpus on tööinimese jaoks tavaline norm...

[Kapten Trumm]

1-2 pudelit viina nädalas on juba keskmine alkoholisõltuvus.
Mul on tööle sõites tavaks hüpata läbi mõest Statolist ja võtta kohvitops.
Igal hommikul näen seal leti ees karja räpastes tunkedes mitte eriti hästi lõhnavaid ehitustöölisi, kellest pooltel on nägu poole suuremaks paistetanud.
Tekib küsimus, kuidas saab füüsilist tööd teha sellises seisus ja mis on selle kvaliteet, kui koordinatsioonivõime probleemide tõttu ei saa rahakotist sente kätte?
Maal heina tehes on isegi eelmise õhtu 2 õlut veel tunda - aga ju vist vähese praktika asi.

[mx77]

Et ära lakkuda selliseid alko koguseid nagu statistika näitab (sellest on maha arvatud vodkaturistid juba) ja eeldades, et 50% eriti ei napsuta, siis on väga suur % neid, kelle nädalamenüüsse kuulub 1-2 pudelit viina. Sellise tarbimise juures ei saagi mingist tervisest rääkida.

Küllap on tsitaadi autor sügav teoreetik, kel isiklik suhe kärakaga episoodiline.

1-2 pudelit nädalalõpus on tööinimese jaoks tavaline norm ja etaloniekvivalenti ümber rehkendades mahub just statistilise keskmise sekka. Ei maksa põdeda.

Postituse autori keskmine õhtunorm on kolm Rocki õlut ehk statistikute jaoks 29,01 liitrit puhast etanooli aastas. Ja seda paljude aastate jooksul.

Kirjatüki koostamise ajal on promill just keres. Nagu näha on adekvaatsus täiesti säilinud.

Päris karm norm, sellise ülestunnistuse eest peaks vist haigekassamaksu kahekordistama, mina ei taha küll "solidaarsusest" maksta sellist tervist kinni.

[Kapten Trumm]

Inimesi on erinevaid (osal on lihtsalt kõva tervis), aga 1-2 õlut igal õhtul teleka ees on toimiv retsept vererõhu kasvatamiseks ja sellest tuleneva füüsilise soorituse allakäiguks. Neid on omajagu, kes õhtuid nii veedavad. 1 õlu laupäeva õhta sauna järel on teine asi. Seepärast ongi napsuvennad näost punased, et kõrge vererõhk paneb õhetama. Kui vererõhk on juba piiripealne (130/80), siis on taoline pidev promill terviseprobleemide toimiv allikas.

[Tegelane5]

Palju, too KaptenTrummiga Statoili väisav töömees, üldse haigekassa raha "raisata" jõuab Eesti oludes? Nö ´rehabi´teema suht nadi ikka ja no lõppeks elad tervislikult ja lõpetad hooldushaiglas või mõnes säästu vanadekodus ega see palju parem pole.