www.militaar.net

Lasnamäel Ümera tänava kortermajas oma 36-aastase naabri, kahe lapse ema tapnud Mati Põiklägu jõudis tänasel avaistungil ajakirjandusele öelda: "Minu käes oli relv, aga mina ei tulistanud!" Prokuratuuri taotlusel kuulutati kohtumenetlus täielikult kinniseks.

Reedel, 6. augustil 2021 näeb üks Eesti Ekspressiga suhelnud inimene Haapsalu bussijaamas, et Tallinnast saabunud liinibussilt astub maha Vassili Otškalenko. Ta pole mingi väeti vanake, vaid 56aastane ohtlik mees. Teda ootab Haapsalu lähedal elav kasuisa Vladimir Beloussenko, kes on temast vaid kaheksa aastat vanem ning esitleb end Facebookis fotoga, kus naeratab maasturi kapotil, süles telekoopsihikuga vintpüss. Tal olla kodus teisigi relvi.

Vangistusseadus ütleb, et kohus võib eluks ajaks vangi pandud inimese tingimisi vabastada, kui ta on kinni istunud vähemalt 25 aastat.

Süüdistuse järgi ähvardas alkoholijoobes noor ühes asendushooldusteenust pakkuvas Viljandimaa asutuses kella kolme ajal öösel oma kasvatajat noaga. Kasvatajal tekkis hirm, et noor ei kontrolli oma käitumist ning võib ähvarduse täide viia. Selle teo eest mõistis kohus noore süüdi paragrahvis, mis sätestab tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist, kui kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Umbes tund aega hiljem tegi sama noor aga uue kuriteo, kui varastas sihtasutusele kuulunud elektriauto Mitsubishi i-Miev ning sõitis sellega teise küllla. Kohus leidis, et ka selles teos on noor süüdi.

Kohtulahendis on kirjas, et arvestades noore kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, paigutatakse ta käesoleva õppeaasta lõpuni kinnisesse lasteasutusse ehk Maarjamaa hariduskolleegiumisse.

Vassili kasuisa kodust umbes 2,5 kilomeetri kaugusel elava Meriti (nimi muudetud, toimetusele teada) sõnul on nüüd kogukonnas üleval suur küsimus: mida lastega teha? «Meie külas on palju lapsi, kes on harjunud õhtuti õues jooksma. Me teame, et nad on kellegi juures, me ei helista neile iga minut, et kus te olete ja mida teete. Me teame, et küll nad on kuskil kellegi juures või õues. Nad jooksevad ringi ja tulevad õhtul tuppa,» kirjeldab Merit külakogukonna elu. Tavaliselt tulevad lapsed tuppa siis, kui õues on juba pime. Pärast Eesti Ekspressis ilmunud artiklit tekkis kohalike seas paanika ja mõeldi, mis ometi saama hakkab, kui selline inimene hakkab läheduses liikuma.

Neljapäeval ja reedel ongi Vassili kasuisa juures. Neil kahel päeval lapsi õue väga ei lubata ning kindlasti pööratakse nende tegemistele rohkem tähelepanu kui tavaliselt. Merit ei kujuta ette, kuidas peaks elu niimoodi pikemas perspektiivis välja nägema. «Kas hakkamegi Facebookis omavahel kuulutama, millal lapsi toas hoiame ja millal välja laseme?»

Karistuse asjaolusid selgitab justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe: «2019. aastal vastuvõetud vangistusseaduse muudatuse järgi võib eluaegset karistust kandva vangi saata avavanglasse, kui ta on oma vangistusest ära kandnud 23 aastat. Seda, kas konkreetset vangi saab avavanglas hoida, otsustatakse tema riskide põhjal. Riskide hindamisel arvestatakse, kas ta on läbinud vajaliku ravi, sotsiaalprogrammid ja teinud muud nõutavat, mis tema kuriteoriske vähendab. Kui avavangla vang lubatakse välja, siis võib ta liikuda üksnes lubatud sihtkohtades. Vangla ja politsei võivad kontrollida, kas ta on eelnevalt kokkulepitud kohas.»

Praegu aga jalutab vägistajast lastemõrvar juba aeg-ajalt vaba mehena kodulinnas Haapsalus ringi ning tekitab kohalikes õudu.

Kuidas on see võimalik? Nimelt näeb seadus ette, et kui eluaegne vang on karistusest ära kandnud vähemalt 23 aastat, võimaldab vangistusseadus ta paigutada avavanglasse. Riigikohus on möödunud aasta novembris leidnud, et kui kinnipeetaval on vabanemisperspektiiv, siis tuleks ta enne vabastamist suunata avavanglasse. «Seal saab vang harjuda leebema režiimiga, aga teisalt on võimalik jälgida tema käitumist vähem kontrollitud keskkonnas,» seisab otsuses.

2019. aastal valimiste eel vastu võetud seadusemuudatus nihutas mitmele 1990. aastate alguses ränga kuriteo toime pannud süüdimõistetule võimaliku vabanemise tähtaja lähemale. See lõigi võimaluse, et tänaval võib peagi vastu jalutada mõni 1990. aastatel surma mõistetud ja hiljem eluaegse vanglakaristuse saanud vang, sest seadusemuudatus andis eluks ajaks trellide taha mõistetutele võimaluse taotleda ennetähtaegset vabastamist senise 30 aasta asemel juba 25 aasta möödudes.

Seadusemuudatuse algatas justiitsministeerium, tuues põhjuseks, et praegu ei saa enam pidada asjakohaseks kaalutlusi, mille alusel algne kord 20 aastat tagasi kehtestati. Niisiis tõi 2019. aasta juulis jõustunud seadusemuudatus vabanemisvõimaluse mitmele eluaegsele ning see arv kasvab iga aastaga. Enne seaduse jõustumist oleks järgmisel eluaegsel vangil tekkinud tingimisi vabastamise võimalus alles aastal 2022.

Just sel põhjusel jalutabki räige lapsemõrvar Vassili Otškalenko juba mõnda aega Haapsalu kandis ringi, külastades Sinalepas oma kasuisa Vladimir Beloussenkot, kes on Otškalenkost vaid kaheksa aastat vanem. Juba detsembris hakatakse arutama, kas praegu vabakäigul, kuid siiski suurema osa ajast vangimajas viibiv Otškalenko võiks ehk hoopis pärast ligi 30 aastat vanglas veedetud elu jalutada Rootsi kardinate vahelt välja enne tähtaega.

Uurijad sõitsid maja juurde tagasi. Kuna trepikoja uks oli lukus, jäid nad välja ootama. Siis tuli üks naine, kes tahtis majja siseneda. Kui talle rehvilõhkuja foto nina alla torgati, tundis naine pildil oleva mehe hoobilt ära. Ta ütles, et see on tema naaber, viiekümnendates eluaastates Eldar, kes on talle rääkinud suitsiidist.

Politseinikud palusid naabrinaisel koputada Eldari uksele, et mees teeks ukse lahti. Eldar oma ust ei avanud, vaid ütles: „Minge ära. Laske mul ennast ära tappa.“ Eelnevalt oli Kaire Konts kutsunud sündmuskohale ka politsei kiirreageerijad. Nende juht hoiatas, et kui ust ei avata, siis tuleb politsei jõuga sisse. Nüüd tegi Eldar ukse lahti ja ta võeti valve alla.

Läbiotsimisel leiti mehe jope taskust kolm naasklit. Korter oli väga segamini. „Igal pool kappide peal olid kõiksugu terariistad,“ rääkis Konts hiljem. „Radika külge oli poomisnöör pandud.“

Eldar arvas politseinike kohta, et nad on KGBst ja jälitavad teda. Mees viidi arestimajja, kus ta istus, tekk ümber, ja värises. Eldari meeleolu paranes pärast seda, kui politsei käis koos temaga kodus rohtude järel.

Isiku taustast: Staažikale kohtunikule meenus Eldari seotus 2001. aastal Pärnumaal toimunud metanoolitragöödiaga, mis nõudis 68 inimelu. Siis karistati Eldari tingimisi vangistusega, sest ta põhjustas metanoolimüügiga ettevaatamatusest kahe inimese surma. Veidi hiljem jäi mees vahele alaealistest pornopiltide valmistamisega ja sai taas tingimisi karistada.

Õigeksmõistev otsus jõustus hiljuti. [Uurija] Konts kulutas õigusabi peale ligi 24 000 eurot. Riik maksab talle sellest kinni vähemalt 16 500 eurot, ülejäänud summa hüvitamise üle jätkub praegu vaidlus riigikohtus. Prokurör nõudis Kontsale kohtus 3800eurost rahalist karistust. Süüdi jäämine oleks viinud naise politseitöölt vabastamise ja politseipensionist ilma jäämiseni. Prefekt Kõplas andis alluvatele lohutuseks mõista, et politseinik võibki ise kohtu alla sattuda: „See asi käib politseinikega kaasas.“

Kriku kirjutas:Egas midagi, elagu õigusriik.