www.militaar.net

Ja sellest laadimise teemast, selle vastu oleks olemas suhteliselt lihtne dünaamiline juhtimine, igale parkimiskohale oleks mõistlik tavaline 230V pesa vedada ja siis sellest 3kW per laadimiskoht piisab täiesti suuremale enamusele seal parkivatest masinatest...

... Mul on siin korterelamus enda parkimiskohale tavaline seanina kunagi viidud 16A 230V....

*

hange.ee kirjutas: Elektriautode laadimispunkti rajamiseks on kaks võimalust: individuaalne lahendus, kus paigaldatakse laadimisjaam ühele konkreetsele inimesele või korterile, ja majapõhine lahendus, kus kõik majaelanikud saavad kasutada ühist laadimistaristut.

Individuaalse lahenduse korral tuleb esmalt selgitada, kas laadija saab olemasoleva korteri elektriarvestiga ühendada. Kui see pole võimalik, siis tuleb kaaluda elektriarvesti väljavahetamist, et tagada korrektne ja eraldi mõõdetav elektrienergia tarbimine auto laadimiseks. Selline lahendus tagab, et teiste majaelanike elektritarbimist see ei mõjuta.

Fucs: Mismoodi sa need toiteliinid/kaablid vead korterelamus, kus kõik arvestid on trepikoja korruste kilpides ja parkimiskohad maja otsas või 10m eemal? Viskad kaabli otsa trepikoja aknast-uksest või korteri aknast tänavale? Puurid augu(d) läbi seina kaabli(te) jaoks? Viskad toitekaabli tänavale maha? Elektriarvesti "sobivus või mittesobivus ühendamiseks" on siin kõige väiksem probleem. Ilmselt tuleb paigaldada lisaks ka eraldi lisakaitse laadijale (?) milleks peab olema kilbis ruumi ja vedada kaableid korruste vahel, milleks peab olema kaablišahtides piisavalt ruumi.... no või siis mööda seinu pinnapealselt.

+ See saab olla mingiks lahenduseks elektriautodele ülemineku alguses kui neid on 72 korteriga majas 2 või 4. Kui majas on 72 korteriomanikku, neist 40-el on sõiduk millest 20 (või edaspidi 30 jne) elektriautod, siis tuleb kõigil 72 korteriomanikul nende 20...30 või 40 jaoks välja ehitada laadimisvõrk ja taristu. Ja kuidas sa keelad või takistad kaasomandil teise kaasomaniku tavaauto v mootorratta v haagise vms parkimist kõikide jaoks ühisel parkimiskohal, kus on elektriauto laadimise võimekus?

...

Korteriühistu peab võtma laadimispunkti rajamise arutlusse kolm kuud pärast taotluse esitamist korteriomaniku poolt.

See on küll huvitav väide. Mis see allikas võiks neil seal hange.ee-s olla? Üldkoosoleku kutsub kokku ja päevakorra määrab juhatus või 1/10 MTÜ liikmetest ise, kui juhatus seda ei tee. Tähtaega pole. Kui juhatus otsustab, et kodanik X taotlust päevakorda ei võta siis nii on. Kui kodanik X pole rahul, siis ajab kokku 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, kellega SIIS ühiselt koos saab nõuda teema päevakorda võtmist olenemata juhatuse poolt kinnitatud päevakorrast. MTÜS §20 ja §21

Kui selgub, et laadimispunkt paneb olemasolevale elektrisüsteemile liiga suure koormuse või kui kortermajas pole igale korterile määratud kindlat parkimiskohta, võib vastus olla eitav.

Fucs: vastuse saab anda juhatus mitte üldkoosolek. Üldkoosolek saab langetada otsuse. Seega eelmises punktis toodud jutt "kolmest kuust" on mõeldud vist juhatust silmas pidades. Siis võib teatud mööndustega rakenduda KrtS §45 kus on kirjas, et juhatus peab vastama teabenõudele 4 nädala (28 päeva) jooksul ja andma teavet korteriühistu tegevuse kohta ja võimaldama tutvuda korteriühistu dokumentidega. Mis kohe kindlasti ei = "peab võtma arutlusse laadimispunkti rajamise teema". See juriidikamöla võis siin nüüd olla tüütu, aga on lihtsalt hea näide, kuidas suvalt lahmitakse mõistete ja paragrahvidega.

Elektrisüsteemi ülekoormuse vältimiseks võib korteriühistu otsustada keelduda laadimispunkti rajamisest, kui see ohustaks hoone elektrivarustuse stabiilsust või turvalisust.

Fucs: mis tähendab, et välja tuleb vahetada maja peakaitsmed ja juhtmestik mis omakorda tähendab uusi liitumisi, projekte ja taristu ehitamist 20...40 elektriauto omaniku jaoks 72 korteriomaniku raha eest.

Samuti võib negatiivne vastus tuleneda isikustatud parkimiskohtade puudumisest, kuna see võib tekitada olukorra, kus laadimispunktiga parkimiskohti kasutatakse teiste sõidukite poolt ning tegelikul laadimispunkti taotlejal pole võimalust sellele juurde pääseda. Sellised olukorrad võivad tekitada tülisid majaelanike vahel ja lisatööd korteriühistule.

Fucs: mis tähendab, et KÜ ei saa tagada kõikidele elektriauto omanikele võrdset kohtlemist ja laadimiskohta. + see mingi müstiline "korteriühistu lisatöö" ei taga mittemidagi ega anna mingit tulemust ega lahendust, sest KÜ peab lähtuma kehtivast seadusandlusest (loe KrtS ; VõS ; MTÜS )

Korteriühistu peab otsustama laadimispunkti paigaldamise küsimuses hoolikalt, arvestades kõigi majaelanike vajadusi, ohutust ja tehnilisi võimalusi, et tagada tasakaal ja heaolu kõigile.

No comments lihtsalt

...

Majapõhine ehk kortermaja terviklahendus. Elektriautode laadimispunkti paigaldamine kortermajja on võimalik vaid läbi korteriühistu ning sellega kaasneb tavaliselt uue eraldiseisva liitumispunkti tellimine võrguettevõttelt. Alternatiivselt võib liitumispunkti paigaldada maja sisse ning laadimispunkti juurdepääs toiteväljunditele on eraldi lahendatud.

Sellisel juhul kehtib eraldi arvestus sellele toiteväljundile, mis võimaldab korteriühistul eristada laadimispunkti kasutajaid teistest majaelanikest. See tähendab, et need korterid, kes aktiivselt kasutavad laadimispunkti elektriauto laadimiseks, maksavad selle [laadimisvoolu ja teenuse] eest eraldi, samas kui need, kes seda teenust ei kasuta, ei pea selle eest tasuma.

Fucs: mis tähendab, et välja tuleb ehitada uus taristu ja jälle... 40 elektriauto jaoks taristu ehituse maksvad kinni kõik 72 korteriomanikku.

Seda laadimisteenust ei võrrelda prügivedamise või hooldusteenuse eest maksmisega, kuna see on individuaalne teenus, mida saab kasutada vaid vajaduse korral. Korteriühistu võtab arvesse elektriautode laadimispunkti paigaldamise mõju ja kulud ning tagab õiglase süsteemi, kus iga kasutaja maksab ainult teenuse tegeliku kasutamise eest.

Fucs: see nn "õiglane süsteem" ei koosne üksnes laadimisvoolu ja hilisema teenuse maksmise komponendist. "Õiglane süsteem" koosneb veel kulude jaotamisest uue taristu/peakaitsmete/maja elektripaigaldiste jne ehitamise/väljavahetamise eest, kõikidele elektriauto omanikele võrdsete võimaluste ja laadimise/parkimiskoha tagamisest olukorras kus kõikidel ei ole oma parkimiskohta (kaasomandi piires eraldi eriomandi moodustamine).

Laadija paigaldamine

Laadija paigaldamisel tuleb järgida seadusest tulenevaid nõudeid, mis hõlmavad toitekaabli paigaldamist kaasomandi osale, maja tarindile ning läbimist ühistu kinnistu kaudu, milleks on vajalik kirjalik luba. Kogu terviklahenduse paigaldamine otsustatakse korteriühistu üldkoosolekul. Selles protsessis viiakse elektritoide parkla keskel asuvasse vahekilpi.

Fucs: Ilus teooria. Millises "selles protsessis"? Kuidas saada 32 autot mitteomava korteriomaniku nõusolek (veel enam notariaalselt kinnitatud uus eriomandi kokkulepe) ka nende pappi kulutada 40 elektriauto omaniku jaoks taristu rajamiseks jm seonduvate kulude katmiseks, sellest teoreetikud ei räägi. vt. KrtS §38 lg 1

Töö ja vajaminev materjal, mis hõlmab terviklahenduse paigaldamist, on korteriühistu kanda. Kuid igal elektriauto omanikul, kes kasutab laadijat oma auto laadimiseks, on kohustus selle [laadimisvoolu ja teenuse] eest ise tasuda. Selleks on laadijal paigaldatud arvesti, mis mõõdab, milline elektriauto ja kui palju elektrit tarbis, võimaldades iga inimese enda arve ise tasuda, et teised korteriühistu liikmed ei peaks selles osas osalema.

Fucs: "võimaldades enda arvet ise tasuda" ei võrdu "võimalusega kõikidel laadimispunkti või punkte kasutada" ja seda tagada, kui KÜ-s on 40 soovijat aga välja saab pakkuda nt ainult 5...10 kohta. See KÜ kaela elektriautode laadimistaristu rajamise/tagamise kohustuse veeretamine, eriti olukorras, kus igal korteriomanikul ei ole oma isikustatud parkimiskohta, ei ole mingi lahendus, kui ikka tõesti soovitakse samm sammult elektriautodele kasutamisele üle minna mitte teoreetiliselt vaid praktiliselt. See pole isegi mitte pooliklahendus, vaid on mingi teoreetiline poolik või veerandleevendus. Ahh, davai nõuame, et tehku midagi ära aga vaadaku ise, kuidas edaspidi hakkama saavad.

https://www.hange.ee/blogi/elektriautod ... ks-teadma/

Fucs kirjutas: ↑04 Nov, 2023 16:17 ...

Fucs: Mismoodi sa need toiteliinid/kaablid vead korterelamus, kus kõik arvestid on trepikoja korruste kilpides ja parkimiskohad maja otsas või 10m eemal? Viskad kaabli otsa trepikoja aknast-uksest või korteri aknast tänavale? Puurid augu(d) läbi seina kaabli(te) jaoks? Viskad toitekaabli tänavale maha? Elektriarvesti "sobivus või mittesobivus ühendamiseks" on siin kõige väiksem probleem. ...

Muusse juttu ei ole aega kaevuda, aga see hakkas silma. Minu teada ei ole kusagil reglementeeritud, et korteri kohta võib olla üks arvesti. Pannakse keldrikorrusele eraldi arvestid (ca. 50€tk Elektrilevi hinnakirja järgi), mis ühendatakse ainult laadimistaristuga ja millega seotakse korter, mis selle taotles. Rohkem midagi keerulist selles vaates polegi. Parkimine on muidugi teema, aga see on teema ka praegu. Hiljuti sattusin Lasnamäele - seal valitseb mõne maja juures ikka täielik anarhia. Kuidas seal inimesed hommikul tööle saavad

.
Keeruline on kogu see kaabelduse vedamine ja laadimispunktide paigaldamine. Samuti see, kuidas tagada, et naabrimees sinu laadijast oma lehepuhurit ei käita vms.

Fucs kirjutas: ↑04 Nov, 2023 16:17
+ See saab olla mingiks lahenduseks elektriautodele ülemineku alguses kui neid on 72 korteriga majas 2 või 4. Kui majas on 72 korteriomanikku, neist 40-el on sõiduk millest 20 (või edaspidi 30 jne) elektriautod, siis tuleb kõigil 72 korteriomanikul nende 20...30 või 40 jaoks välja ehitada laadimisvõrk ja taristu. Ja kuidas sa keelad või takistad kaasomandil teise kaasomaniku tavaauto v mootorratta v haagise vms parkimist kõikide jaoks ühisel parkimiskohal, kus on elektriauto laadimise võimekus? [/color]

Eks seda tuleb ilmselt parkimiskohtade müümisest alustada. Kunagi veel krooniajal oli meil Tallinna kortermaja ümber sellele ühistule kuuluv õu kuid kindlaid parkimiskohti polnud. Mõned olid traditsioonide põhjal välja kujunenud , ülejäänud parkisid saabumise järjekorras ja oli veel hulk vanamutte keda parkimisteema üldse ei huvitanud.
Ükskord otsustati et parkimiskohad tuleb nummerdada ja müüki panna. Igaüks kes parkimiskohta tahab peab nime kirja panema. Neid huvilisi tuli umbes 40 kanti kusjuures majas oli suurusjärgus 70 korterit. Huvi oli leige seepärast et müügihind oli üsna soolane - kuskil 3500 krooni sellal kui kolmetoalise korteri kommunaalmaksed olid talvel maksimum 200 krooni.
Parkimiskohtade müügist saadud raha ei läinud mingiks ühisprojektiks vaid nendele kes parkimiskohta ei tahtnud. Kui õigesti mäletan siis maksti nende kommulaalkulud mingi ajani kinni. Niimoodi saab teha kui üldkoosolek selliselt otsustab ja kõik muidu vastupunnivad mutikesed hääletasid poolt sest julgelt aasta või poolteist võis korteris tasuta elada.. Ei tea kas ongi enam niipalju elupäevi antud.

See lahendus on siiamaani jõus ja osadel korteritel on parkimiskoht , osadel mitte. Kui keegi elamist müüb või ostab on parkimiskohaga korter kallim. Elektrijuhtmeid pole nendeni veel veetud aga kui vaja siis pole see suur töö.

Soome sarvikute juures kus mul praegult on elamine võetud on ka parkimiskohad nummerdatud ja kuuluvad kindlale omanikule või korterile. Neid saab ka korterist eraldi müüa või osta. Elektripistikud on juba aegade algusest. Algselt olid nad mõeldud autode soojendamiseks. Seal pole midagi põhjalikult ümber tehtud - parkimiskohal posti otsas on ikka sama kopsik mis käib postkastile sarnaselt lukku. Elektriauto omanikud pistavad sinna laadimisjuhtme, diislimehed mootori ja salong soojendamiseks oma puhurid. Auto soojendus võtab ka ikka 2-3 kw. Mingit eraldi raha tarbimise põhjal pole minult küll küsitud , see kõik on vist 20-30 EUR kuumaksuga.
Niipalju ükskord uuriti et kui paljudel on kavatsus lähima 5 aasta jooksul elektriauto osta.

Müstika.
Mismoodi saab mingi KÜ (juhatus? või kes või misasi seal?) müüa kõikidele korteriomanikele kuuluvat korteriomandi kaasomandit jupikaupa era või eriomandisse?

Parkimiskohtade müümiseks peab olema kas kaasomandi piires moodustatud eriomand (sõlmitud eriomandi kokkulepe 100% kõikide kaasomanike cahel), või asuma need kohad eraldi kinnisasjal, kus pole kaasomandit ja siis müüb neid kinnisasja omanik (nt. arendaja, omavalitsus vms) mitte KÜ.

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus
Vastab jurist.
https://www.adaur.ee/elu-korteriuhistus ... vaidlus-2/

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Parkimiskohad
https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvar ... oksid-jms/

Auto on, aga parkida ei saa? Parkimiskohad notariaalse kasutuskorraga ja ilma
https://www.arcovara.ee/et/blogi/118-ka ... ga-ja-ilma

jne

Fucs kirjutas: ↑04 Nov, 2023 16:17 ...

Korteriühistu peab võtma laadimispunkti rajamise arutlusse kolm kuud pärast taotluse esitamist korteriomaniku poolt.

See on küll huvitav väide. Mis see allikas võiks neil seal hange.ee-s olla? Üldkoosoleku kutsub kokku ja päevakorra määrab juhatus või 1/10 MTÜ liikmetest ise, kui juhatus seda ei tee. Tähtaega pole. Kui juhatus otsustab, et kodanik X taotlust päevakorda ei võta siis nii on. Kui kodanik X pole rahul, siis ajab kokku 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, kellega SIIS ühiselt koos saab nõuda teema päevakorda võtmist olenemata juhatuse poolt kinnitatud päevakorrast. MTÜS §20 ja §21

Nii palju, et korteriühistu saab otsustada üldkoosolekul vaid hoone igapäevase haldamisega seotud asju. Turvakaamerate panemine, uue autode laadimissüsteemi välja ehitamine, ... mida iganes, mida hoones otseselt pole või otseselt ei nõuta, see kuulub korteriomanike üldkoosolekule. Välja näeb see täpselt samasugune nagu ühistu üldkoosolek, samad inimesed, samad korterid, kuid otsuse langetamiseks on vaja palju rohkem poolthääli. Kas see polnud pool maja üldpinnast või pool üldpinnast ja lisaks pool korteritest, ei mäleta peast. Nii või naa, seni kuni elektriautode laadimisvõrgu välja ehitamise kohustus KÜ-le seadusega peale ei panda, pole KÜ siin üldse mingi tegija. Eks juhatus võib ju kirjadele kolme kuu jooksul vastata, kui nõutakse, et sorry, ei saa, võib-olla järgmine aasta või ülejärgmine. Puhtalt oletaks, et elektrivõrkude selline laiendamine vajab ka pädeva isiku tehtud projekti. Nii lihtsalt ei käi, et Jaan tahtis, juhatus noogutas, üldkoosolek ei saanud muud aru, et Jaan ise maksab ja Mart ja Paul ehitasid välja. Puurisid ühisvarasse (välis- ja vaheseinadesse) auke ja madistasid 3 päeva. Kellelegi lisakoormise panemine (ühistu maksab Jaani eest) saab toimuda vaid nende nõusolekul või seaduse selgel nõudmisel.
Ma ei tea, kui üldine see on, kuid eelmises korteris oli hoone krundi piir täpselt kõnnitee ja muru kokkupuutejoonel. Edasi oli Tallinna maa. Sinna millegi rajamine tähendab veel linna luba ka. Kaabel on kardetavasti püsiehitis ja vajab sellejagu rohkem meetreid kooskõlastusi.

Fucs kirjutas: ↑04 Nov, 2023 21:07 Müstika.
Mismoodi saab mingi KÜ (juhatus? või kes või misasi seal?) müüa kõikidele korteriomanikele kuuluvat korteriomandi kaasomandit jupikaupa era või eriomandisse?

Parkimiskohtade müümiseks peab olema kas kaasomandi piires moodustatud eriomand (sõlmitud eriomandi kokkulepe 100% kõikide kaasomanike cahel), või asuma need kohad eraldi kinnisasjal, kus pole kaasomandit ja siis müüb neid kinnisasja omanik (nt. arendaja, omavalitsus vms) mitte KÜ.

Mismoodi juhatus? Mu kirjeldatud juhul üldkoosoleku otsus ja otsustamisest olid huvitatud nii need kes parkimiskohta tahtsid kui need kes seda ei tahtnud. Viimatinimetatud said kompensatsiooni ja sellest ka huvi.
Mingil määral lihtsustas asja see et KÜ esimehel oli kokku aetud hulk volitusi neilt kes nagunii kuskil kohal ei viitsinud käia.
Mumeelest käib see praegultki nii et kutsutakse kokku koosolek ja juhataja esindab poolt maja, pakk volikirjasid peos

. See on siis kui mingi puu tuleks maha võtta või aiaauk ära lappida või muud vähemtähtsat.

Ja kui korteri arvestitele mugavalt ligi ei pääse, siis võiks jah pisikesed arvestid igale liinile ette pista ja siis näha parkimiskoha tarvet ja selle järgi ka toimuks arveldus, sellised https://www.weg.ee/esm140d-arvesti-1t-1 ... id-1558379 pisikesed paarkümmend euri maksvad arvestid ühefaasilised täiesti sobilikud sinna, kui masinaid vähe, siis võib tuimalt ilma igasuguse prioriteedialhenduseta esialgu toimida lasta, tulevikus kui peaks aga ülekoormuse oht tekkima, siis prioriteedilahendus vahele, ma ei tea kas tööstuslikult toodetakse midagi sellist veel, aga ise omas mõttes olen lahenduse suhtkoht välja mõelnud ja ülemäära keerulist seal midagi pole, kui tekib rohkem vajadust, ilmselt siis tekiks ka tööstuslik moodul müüki.

Kilo Tango kirjutas: ↑04 Nov, 2023 16:50 Muusse juttu ei ole aega kaevuda, aga see hakkas silma. Minu teada ei ole kusagil reglementeeritud, et korteri kohta võib olla üks arvesti. Pannakse keldrikorrusele eraldi arvestid (ca. 50€tk Elektrilevi hinnakirja järgi), mis ühendatakse ainult laadimistaristuga ja millega seotakse korter, mis selle taotles. ...

Elektrilevi üldeeskirjades on, et iga kinnistu liitumispunktil on üks arvesti ja kui praeguste seaduste järgi tahta "keldrisse" lisaks arvestit, siis tuleb tekitada lisa liitumine koos vajalike amprite ostmisega (1A 160eur) ja koos muu bürokraatia ja kuludega.

otsija86 kirjutas: ↑04 Nov, 2023 22:13 Ja kui korteri arvestitele mugavalt ligi ei pääse, siis võiks jah pisikesed arvestid igale liinile ette pista ja siis näha parkimiskoha tarvet ja selle järgi ka toimuks arveldus, sellised https://www.weg.ee/esm140d-arvesti-1t-1 ... id-1558379 pisikesed paarkümmend euri maksvad arvestid ühefaasilised täiesti sobilikud sinna, ...

Selle "arvesti" nimivool on 5A (ca 1,2kW) ja kuna see on taatlemata, siis ei sobi see Mõõteseaduse mõistes "Rahaliste toimingute" aluseks ja on kasutatav ainult indikaatorina.
Seni kuni on kasulik tunnipõhise elektrihinnaga laadimine, peaks laadimise arvesti suutma ka tunnihinda arvestada.

Lahendus: EE jaoks on üks arvesti, parkijate omavaheliseks arvelduseks mitu.

OLAVI kirjutas: ↑05 Nov, 2023 1:52 ...
Elektrilevi üldeeskirjades on, et iga kinnistu liitumispunktil on üks arvesti ja kui praeguste seaduste järgi tahta "keldrisse" lisaks arvestit, siis tuleb tekitada lisa liitumine koos vajalike amprite ostmisega (1A 160eur) ja koos muu bürokraatia ja kuludega.
...

Kortermaja puhul ei muutu sellest vaatest mitte midagi, sest kinnistu piirile jääbki 1 arvesti. See, et maja on jagatud korteriomanditeks ei muuda kinnistu vaates mitte midagi, kuna kõikide kortermajade kinnistud on jagatud mõttelisteks osadeks (vbl. selles reeglis on väheseid erandeid, aga suurte kortermajade puhul pigem mitte) ja seega on seal üks kinnistu. Samas on juba praegu kortermajades pinu arvesteid (vähemalt 1 iga korteri kohta). Korteri kohta võib panna mitu arvestit. Minu teada on selliseid erijuhtumeid eri põhjustel juba praegu. Vajadusel muudetakse selle jaoks Elektrilevi eeskirju, mis on kogu protsessi kõige lihtsam osa.

See üldtarbijate arvesti on nagunii kusagil all soojasõlmes, kilbiruumis vms ilmselt isegi nõukaaegsetel majadel, peale seda üldarvestit korteriühistu omavaheliseks arveldamiseks kasuta mis arvesteid seal tahad, võib sealt ka järgmise võtta https://www.weg.ee/noark-ex9em-arvesti- ... lcd-110912 , sellel mõlemad jutud justkui 45A, jääbki segaseks, miks sellel eelmisel mingi "tunnusvool" seal 5A märgitud, kahtlane. Ja see kellaajaline teema ainult omavahel korteriühistul klattimiseks, kui fix pakett võtta ühistu peale, siis ei pruugi nagunii hinnal suurt vahet olla ja isegi kui börsikas, siis lihtsalt kokku lepitud, et makstakse arve alusel võrdselt lihtsalt keskmist tunnihinda nendel keldri arvestitel ja nii ongi. Soodsam, kasulikum ja mugavam tuleks igal juhul, kui kusagil kiirlaadijates või ühe suure laadijaga terve maha peale seal kuidagi jebides ja jagades vahetustega. Peaks vaatama muidugi et palju sellel üldarvestil ampreid on, võibolla tuleb sellele seal hoopis juurde võtta ja kui prioriteedilülitus piiri peal öösel ja ka suurema osa päevasest ajast neid tiputarbimisest ülejäävaid vabu auke täitma asub, siis arvestuslikult võib tekkida olukord, kus justkui korterite ja üldarvesti amprid kokku ületavad kaabli ja selle krundipiiri koormuse suurel määral, ent automaatika reaalsuses ei lase tekkida kunagi olukorral, kus ka reaalselt tekiks ülekoormus, seega peaks veel bürokraatia ka sellele asjale osaliselt järele tulema, et saaks tekitada sellise targa tarbimise sinna laadimiskohtade näol, mis tuleks edukalt toime ka praeguse elektrivõrguga ja lihtsalt kasutaks vajadusel ööpäevaringselt 100% lähedal võimalikust võrgu ressursist, mitte nagu praegu, kus ööpäevas tund paar ehk on seal ülemise tipu lähedal mõned kortermajad, ent reaalselt enamuse ajast, mil tiputunnid pole on see koormus alla 50% ja justkui võrk seisab nagunii tühja ilma oma maksimaalset võimalikku võimekust rakendamata.

Kilo Tango kirjutas: ↑05 Nov, 2023 9:18
OLAVI kirjutas: ↑05 Nov, 2023 1:52 ...
Elektrilevi üldeeskirjades on, et iga kinnistu liitumispunktil on üks arvesti ja kui praeguste seaduste järgi tahta "keldrisse" lisaks arvestit, siis tuleb tekitada lisa liitumine koos vajalike amprite ostmisega (1A 160eur) ja koos muu bürokraatia ja kuludega.
...
Kortermaja puhul ei muutu sellest vaatest mitte midagi, sest kinnistu piirile jääbki 1 arvesti. See, et maja on jagatud korteriomanditeks ei muuda kinnistu vaates mitte midagi, ...

Valdav enamus linnalistes kortermajades on korteriarvestid elektrivõrgu omand ja iga korter eraldi, on eraldi liitumispunkt ning igal korteriomanikul on omavalitud elektrimüüjaga oma leping.

Selliseid kortermaju, kus on üks võrguarvesti maja peale ja elanikud maksavad kõik ühise lepingu alusel ning arvestid (mille alusel ühistu jagab esitatud elektriarvet) on ühistu ühisomand, on väga vähe (vanemad majandite elamud, millede kaablivõrk on nii halvas seisus, et võrguettevõte ei taha neid oma haldusalasse võtta).

Kuna enamus inimesi ei tea, et samal ajal eksisteerivad erinevad korterelamute elektri arvestussüsteemid ja erinevad liitumispunkti variandid, siis rääkimine ainult ühest vaatenurgast, täpsustamata et millisest situatsioonist käib jutt, tekitab segadust ja teineteise mittemõistmist.

otsija86 kirjutas: ↑05 Nov, 2023 9:49 ... jääbki segaseks, miks sellel eelmisel mingi "tunnusvool" seal 5A märgitud, kahtlane. ...

Täitsa tavaline, et mõõteriistal on antud norm vool 5A ja kui seda arvestit läbib lühiajaline vool 45A (näiteks LED valgustite üheaegne süütamine), siis see lühiajaline vool ei riku arvestit.
Suuremate voolude mõõtmiseks selle arvestiga tuleb kasutada mõõtetrafosid.

otsija86 kirjutas: ↑05 Nov, 2023 9:49 See üldtarbijate arvesti on nagunii kusagil all soojasõlmes, kilbiruumis vms ilmselt isegi nõukaaegsetel majadel, ...
... Ja see kellaajaline teema ainult omavahel korteriühistul klattimiseks, kui fix pakett võtta ühistu peale, siis ei pruugi nagunii hinnal suurt vahet olla ja isegi kui börsikas, siis lihtsalt kokku lepitud, et makstakse arve alusel võrdselt lihtsalt keskmist tunnihinda ...

Tehniliselt on raha olemasolul kõik võimalik, aga kortermajades on küsimuseks finantseerija leidmine.

Kui kogu renoveerimine maksab korteri kohta sama palju kui odav sõitev auto turul, siis kui paljud elanikud nõustuvad seda raha välja käima.
(Kui eramu ühe auto statsionaarne laadija maksab tänapäeval koos paigaldusega ca 1500eur, siis korterelamus kus on vaja tarka lahendust, vandaalikindlat seadmestikku, kaablitöid, pinnase taastamist, jne. nii odavalt ei pääse.)

Maja üldarvesti ongi arvestatud hoone tehnosüsteemid toiteks ja ei kõlba suurel koormusel akude laadimiseks.
Tuleb teha projekt, muuta elektriseadmestik ja teha rahalisi kulutusi kellegi poolt, kes ise sellest hetkel kasu ei saa.

Ja kui paljud sama maja elanikest, kes energiat säästes püüavad "senti saagides öösel pesu pesta" on nõus e-autode omanike meeleheaks fix hinda maksma?

Millest jutt käib? Ikka eraldi arvestitest parkimiskohtade jaoks?

Ja kui paljud sama maja elanikest, kes energiat säästes püüavad "senti saagides öösel pesu pesta" on nõus e-autode omanike meeleheaks fix hinda maksma?
[/quote]
Fixi saaks sinna üldtarbijate sektsiooni külge võtta sel juhul, kuigi võiks ka vabalt börsi peal lasta. Maksma läheks see asi kokkuvõttes koos kõigi kaevetöödega jms ilmselgelt omajagu, ent siinne jutt, et tuleb majja sisenevat toitekaablit jämedama vastu vahetama hakata ja uus alajaam osta ja üleüldse terve linna ja riigi elektrisüsteem uus ehitada on küll paras hülgemöla, kui meil tegelikult ööpäeva lõikes vaadates tiputunni välist aega on praeguse majja siseneva toitekaabli ja alajaama ressurssi üle poole vaba ehk kasutamata ja eletriauto on selline ideaalne tarbija selles suhtes, et istub suurema osa ajast tegelikult kusagil parklas ja saaks just siis tarbida, kui muu tarbimine öösel jms hõredal ajal suht nulli kukkunud.

www.militaar.net

K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!