Aastalõpuks natuke friigijuttu.
See „R-2“ Pihkva foto pani mingi kellukese peas tilisema ja otsustasin üle kammida mõned Pihkva vaated, nii need, mis foorumis ripuvad kui ka need, mis on jäänud oma arhiivi pidama.
Samuti otsisin üles kõigi algallikad, et vaadata uuesti, mida seal märgitud ja katsuda kindlaks teha, kui usaldusväärsed nad võivad üldse olla.
Täiesti kindlat alguspunkti leida oli lihtne. Lk 44 on „Turist“ Pihkvas. Fotole preesitud aastaarv 1969 ja nähtav vana silla lammutus ei jäta kaalumisvõimalust.
Lk 55 (ja ka 42) on „Lermontov“ ning „R-1“ ja“R-2“ end Kremli müüri äärde sättinud. Võtsin selle ühest vene näoraamtust ja all oli lakooniliselt 1969. Aga kui võrrelda „Turisti“-pildiga , siis näha, et randumissild on pisut teises kohas ja taimetaustki vähe lopsakam. Samas on suurem kokkulangevus lk 49 oleva õhustvaatega, mis dateeritud 1972, täiesti olemas, nii et paigutakski sinna 1971-72 kanti.
Tundub, et „R-2“ oletus 1974-75 jääb paika. Üks pontoon juures ja taust taas pisut kohevam.
Küljelolev nimi „Tuuslar“ välistab nüüd kõik hilisema.
Tegelikult pani algul imestama, et alus purjetab randumiskohtadest uljalt mööda. Aga siis vaatasin lähemalt, et laev on inimestest täiesti tühi. Eks ta siis siirdus mingi aeg pärast reisijate maalelaskmist teisel pool silda vastaskaldal asuvale randumisalale. Mis iganes põhjus võis siin olla... Kremli juurest andis lähima kaupluseni tükk maad vantsida, seal teisel pool olid majad üsna jõe lähedal ja ehk mõni pood kah.
Lk 55 on olemas ka pihkvalaste „R-144“ Pildi ülesriputaja teatab, et on võetud 1979 ilmunud Pihkva fotoalbumist ja tehtud 1976. Tavaliselt on muidu selliste albumite jaoks vaatepildid 1-2 , mitte 3 aastat varem tehtud. Et riputajalt on netis palju pilte, üritasin uurida nende fotode pealt, kus kommenteerimisvõimalus, kui usaldusväärne ta on. Enamasti jah, kuid mõnikord tegutsevat kõhutunde järgi.
Näha, et „R-2“ möödumisega võrreldes olulised muutused, kremli müüri alla on rajatud vaateplatvorm, samas jõevaksal ja pontoonid kadunud, õigemini viidud taas natuke ülesvoolu teisele poole silda. Tegelikult pärastsõjaaegne jõevaksal asuski seal, tiriti aga 60-te algupoole Kremli juurde, kus ta siis u. 15 a. püsis.
Ootamatult leidsin, et olin kunagi salvestanud ühe halvakvaliteedilise foto, mis avaldatud 1978.a. „Pihkva teejuhis“ Fotol oli näha Kremli müüri all pontooni ääres seisvat raketat. Õnneks paistis number- ikka „R-2“, kes muu. Värske pilguga ülevaatus näitas, et varem kui 1977 seda fotot teha ei olnud võimalik. Päästerõngad olid ühevärvilised ja esitiibade vaheline ala oli juba valge-hall, mitte üleni hall (nüüd siis see laeva metamorfoos ka lõplikult paigas). Viimase asja pani paika enda mälestus esimesest raketareisist 1978.a. Randusime juba teisel pool silda, mitte Kremli juures.
Nii et „R-144“ foto hoopis 1978. Teoreetiliselt võimalik ka järgmise aasta mai-juuni, aga ei usu, et albumi tootmisprotsess nii kiire oli. Aga juhul kui album ilmus päris aasta lõpus, siis mine tea....
Tegelikult võtsin sellise iseenesest ebaolulise vaheteema protsessikirjelduse ette tänu ühele ettepanekule
sammal.habe kirjutas:kuigi tegelikult võiks Aurik Emajõe laevandusest raamatu kirjutada. ostjaid oleks.
Vot keskpärast või suisa sitta asja teha ei taha, hea asja tegemine eeldaks kõigepealt kuude kaupa istumist arhiivides, raamatukogudes ja muuseumides. Minu põhitöö pole laevandusvaldkonnaga mitte kuidagi seotud, pealegi puudub mul selleks vajalik kultuurikiht. EW ja tsaariaegse laevanduse poole hakksin vähe sihipärasemalt vaatama alles 3-4 aastat tagasi.
Pealegi on kogu pott üllatavalt mahukas. Kui alustada „Juliane Clementinest“ ja tulla tänapäeva (jättes ära kõik Narva asjad, pärast sealse aurulaevanduse lõppu jäigi õigupoolest järgi vaid Ivangorodi, st juba vene poole laevandus), siis sinna vahele mahub üksiti mingil ajal avalikku reisiteenust pakkunud aluseid, alates „Lermontovi“ ja „Imperatori“ taolistest kolakatest kuni 5-6 kohaliste „Volgadeni“ ja 10-kohalise "Adani", kusagile saja lähedale. Ja jättes välja kõik pukseeritavad laevad- praamid, purjelodjad jne, tuleb iseliikuvaid kauba- ja transpordilaevu, puksiire, uurimislaevu jne pea teist samapalju. Praegune killukeste vorm võimaldab ikkagi asjaga tegelda vaid kerge hobi korras, kui mõni seltskond tahab vastavateemalist esinemist, saan sellega ka mingil tasemel hakkama.
---
Nüüd killukesi
selline foto, ütleks, et 19 saj.lõpust
- 19xxaurupaat.jpg (163.73 KiB) Vaadatud 6096 korda
https://www.muis.ee/museaalview/661819
Muis-is mingit oletust laeva kohta pole, aga 99% tõenäosusega on „Pfeil“
LK 34 kirjutas ksf susi temast üht-teist ja saatis mulle foto, mida siis oma slaidikavas eksponeerisin.
Tegemist on sellise veesõidukitüübiga nagu barkass. Õigupoolest on see pigem mitte laev, vaid suur tekita paat. Paistab, et enamik tsaariajal Tartust ülesvoolu liikunud väikelaevu ongi olnud barkassid.
Lisan tema kohta juurde, et viimane kõnekas info on pärit 1923.aastast. Nimelt väitis kadunud Evald Rooma oma mälestustes, et oli puusilla põlemise pealtnägija ja tulekahju algas üsna pea pärast laeva „Tšaika“ („Pfeili“ uus nimi) läbisõitu. Ametlik uurimine seostas küll põlengut „Sulevi“ või „Tivoliga“, aga ei saa loomulikult välistada, et „Tšaika“ seal mingil ajal enne poleks liikunud.
Ja veel, siit lehelt
http://www.palverand.ee/vettpidi-potastelt-rekusse-2/ leidsin ühe tossava asjanduse
Sama laevukese pildid käisid läbi juba lk 49 alguses. Aga uus viis mu ühele mõttele, mis iseenesest on puhas spekulatsioon, aga mitte võimatu.
Lk 42 keskel postitas hea ksf retti ühe põneva tsaariaegse foto Laia tänava otsas asuvast sadamasillast ja laevukesest. Hilisem uurimine tuvastas, et see on tööpäeviti „õllelaev“, pühapäeviti reisilaev nimega „Tivoli“. Üldiselt said sellised barkassid EW ajal tekiehitused peale. „Tivolist“ on teada, et EW ajal toimetas puksiirina, suutis üle elada isegi II maailmasõja ja jätkata sõitmisi sovetiajal. Selge, et stalinistlikus riigis talle padukapitalistlikku nime külge ei jäetud.. Ja mul tekkis uid, et
„Edasi“ võibki olla endine „Tivoli“. Viimase tsaariaegseid pilte külje pealt, ehkki kahjuks kaugelt, on siiski veel ja kerejoon näib igati klappivat.
Ei ole see ajalugu lihtne, kohe mitte üldsegi
Kriku kirjutas:Militaariast küll kaugel,
Kriku, meil on pisut sõjateemat siin sees olnud ikka kah
