www.militaar.net

Kas sügisvihmad ja talve tulek tähendab Ukraina sõjas seda, et sõjategevuse intensiivsus väheneb sedavõrd, et enne kevadet rindel midagi olulist ei juhtu?

See ei pea paika. Ukraina sõja rinde võib tinglikult pinnase järgi jagada kaheks: Ida-Ukrainas on must muld ning Hersoni ja Zaporižžja oblastis koosneb pinnas liivast ja savist. Kui must muld märjaks saab, siis seal pole enam masinatega võimalik liikuda ja võimalikud on ainult jalaväerünnakud. Muu hulgas nn liharünnakud, mida venelased harrastavad. Vene armee püüab kindlasti terve talve Donbassis peale tungida, aga kasutades selleks vaid jalaväge ning lootes suurele ülekaalule elavjõus.

Ukraina omakorda Ida-Ukrainas peale tungida ei kavatse, sest meie sõjaplaanides on kesksel kohal Lõuna-Ukraina vabastamine. Alles kui lõuna on vaba, saab hakata mõtlema Donbassi vabastamisele. Sellepärast on Ukraina armee seal kaitses ja Ukraina pealetungioperatsioonid hakkavad talvel toimuma Zaporižžja oblastis Tokmaki juures ja Hersoni oblastis Dnepri vasakul kaldal. Seal on võimalik hilissügisel ja talvel edasi liikuda, sest pinnas ei takista tehnika kasutamist. Liiva-savipinnas kuivab kiiresti ja näiteks roomikutel liikuvad sõjamasinad tunnevad end märjal liival väga hästi.

Olukord pole sugugi lootusetu ja Ukraina armeel on lähikuudel võimalik ilmaolusid enda kasuks ära kasutada. Nagu ma juba rääkisin, siis idas on vaja kaitsel olla ning sealne maastik ja pinnas mängivad meie, mitte venelaste kasuks. Kõige intensiivsemal vihmaperioodil jõuab Donbassis sõjategevuse intensiivsus miinimumini – see on jälle meie kasuks. Aga Hersoni ja Zaporižžja oblastis mängivad mitu tegurit meie kasuks ning Ukraina armee saab seda ära kasutada peale tungimiseks. Pinnasest ma juba rääkisin, aga peale selle on ka Ukraina armee varustusteed palju lühemad kui venelaste omad. Te ju nägite, kui ladusalt meie omad üle Dnepri läksid, aga venelased peavad sama lõigu varustamiseks laskemoona, tehnikat ja varustust kohale vedama 600 km kauguselt Rostovist. Seejuures on nende logistika pidevalt tule all. See on väga raske ja venelased ju teevad seda. Praegu on tegelikult igati reaalne, et venelased tõmbuvad edaspidi Hersoni oblasti vasakkaldalt välja. Selleks on neid vaja survestada ja see käib.

Praegu on väga head võimalused täita kõigi Ukraina alade vabastamise strateegiline eeltingimus: jõuda Krimmini ja Krimm seejärel vabastada. Seegi pole täitmatu ülesanne ega eelda isegi suuri jõude. Küll aga läheb selleks tarvis suurema laskekaugusega rakette ja piisavalt laskemoona. Siis me saaksime hoida operatiivse tulekontrolli all kogu 600-kilomeetrist Krimmi minevat maismaakoridori.

Vastupidi, talv annab minu arvates Ukraina armeele isegi soodsamaid võimalusi kui suvi. Aga need võimalused tuleb ära kasutada. Selleks läheb meil vaja sobivaid vahendeid, näiteks 300 km laskekaugusega ATACMS-e. Ja ei piisa mitte 10 või 20 raketist, vaid vaja on vähemalt 500. Ehk ma kordan: vaja on õigeid „tööriistu“ ja vajalikul hulgal. Pessimismiks pole alust, kõik õnnestub.

Praegu on väga head võimalused täita kõigi Ukraina alade vabastamise strateegiline eeltingimus: jõuda Krimmini ja Krimm seejärel vabastada

gaal kirjutas: ↑25 Nov, 2023 21:14

Praegu on väga head võimalused täita kõigi Ukraina alade vabastamise strateegiline eeltingimus: jõuda Krimmini ja Krimm seejärel vabastada

Kuidagi nukker on lugeda, kui senini suhteliselt normaalset juttu ajanud eksperdid ei suuda enam +2 (UA) ja -3 (RF) kokku liita s.t vene üldmobilisatsiooni võimaluse valguses rääkida oma kuulajatele Krimmi vabastamisest - see ei ole adekvaatne jutt. Ukrainlasel pole enam piisavalt võitlusvõimelisi pealetungi üksusi, millega ulatuslikku ründetegevust läbi viia. Relvajõud suudavad terr. oborona ja meh. brigaadidega kaitset hoida, aga professionaalsed võitlejad, kes oleks võimelised miiniväljadest läbi närima ja vastast kaevikutest välja peksma, on sõja jooksul suures osas juba läbi jahvatatud.
Isegi see pole kõige olulisem - kõige olulisem on, et peale pea 2 aastast sõda pole UA kaitsetööstust käima saadud, mis kataks suures osas riigi enda vajadused ära - ja see on tõesti nukker.

Kriku kirjutas: ↑25 Nov, 2023 18:11 Vastab Roman Svitan:

Kas sügisvihmad ja talve tulek tähendab Ukraina sõjas seda, et ...

gaal kirjutas: ↑25 Nov, 2023 21:14 Isegi see pole kõige olulisem - kõige olulisem on, et peale pea 2 aastast sõda pole UA kaitsetööstust käima saadud, mis kataks suures osas riigi enda vajadused ära - ja see on tõesti nukker.

Isegi see pole kõige olulisem - kõige olulisem on, et peale pea 2 aastast sõda pole UA kaitsetööstust käima saadud, mis kataks suures osas riigi enda vajadused ära - ja see on tõesti nukker.