www.militaar.net

Lemet kirjutas:Äkä. Ja veterane oli toona paraadil kah ilmselt rohkem kui neljakümne jalaga. Aga mõttesuund on õige. Toona pidasid hambamehed silmas üht konkreetset kontorit...

Poliitbüroo? Jalgade suurusjärk võiks ju klappida, ehkki oli koosseisuti erinev...

Jep, Poliitbüroo see firma oligi, mille koostisosadeks olid nelikümmend jalga ja neli hammast. Küsi, kulla koolivend...

Kuulus saksa arhitekt Wilhelm Kreis (http://de.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Kreis), ka üks tuntumaid sõja-aegseid memoriaalarhitektuuri projekteerijaid, on ühe sõjalise mälestusmärgi kavandanud ka Eestisse. Mis mälestusmärk?

Erik kirjutas:Sõjaväekalmistule?

Eestis on palju sõjaväekalmistuid...

Nii, katsusin meenutada, aga ega täpsemalt ei tule. Kas see oli miski mälestusmärk Saaremaal, viimase Saksa okupatsiooni aeg ehitatud... Vististi on sellest hiljuti mingi foto välja ilmunud, mida ma paugust otsida ei suuda. Kas suund on õige või ajan miskit väga sassi...

Bonifacius kirjutas:Nii, katsusin meenutada, aga ega täpsemalt ei tule. Kas see oli miski mälestusmärk Saaremaal, viimase Saksa okupatsiooni aeg ehitatud... Vististi on sellest hiljuti mingi foto välja ilmunud, mida ma paugust otsida ei suuda. Kas suund on õige või ajan miskit väga sassi...

Suund on täiesti õige...

Castellum kirjutas:

Bonifacius kirjutas:Nii, katsusin meenutada, aga ega täpsemalt ei tule. Kas see oli miski mälestusmärk Saaremaal, viimase Saksa okupatsiooni aeg ehitatud... Vististi on sellest hiljuti mingi foto välja ilmunud, mida ma paugust otsida ei suuda. Kas suund on õige või ajan miskit väga sassi...

Suund on täiesti õige...

Minu poolt pass, täpsemalt ei tule..

Ma arvan, et Bonifaciuse vastust võib õigena lugeda küll. Tegu on siis 16. septembril 1917 Oti mõisa juures langenud Walter Flexi langemis- või hauakohaga, sest Flex oli juba septembris 1940 MRP-le järgnenud aktsioonide käigus koos paljude teiste I ms langenud sakslastega maetud ümber Köningsbergi. Juttu ka:
http://www.saaremaa.ee/index.php?option ... 55&lang=et

Nüüd on tänu prof Martu Kalmu uurimusele on mälestusmärgi-poolele ka pisut valgust heidetud. Kreis käis 1943. aastal Tallinnas ja ilmselt osales ka Maarjamäe suure kalmistu ja mälestusmärgi projekti arutelul, ehkki Maarjamäe säilinud projektid ja püstitatud monument pole tõenäoliselt tema tehtud. Aga Kreis tegi projekti momumendile, mis tähistas Flexi langemist. Projekti repro:
Eesti kunsti ajalugu 6. 1940 - 1991, I osa (kuni 1970). Tallinn 2013. Lk 85.

Küll praeguse teema väliselt, aga soovitan seda raamatut lugeda, sest läbi kunstielu vaatenurga on seal palju huvitavat sõjaegse ja -järgse elu kohta üldse. Peatoimetaja on prof Jaak Kangilaski, tänu kelle tööle on raamatus väga laiaulatuslikke ülevaateid selleaegse elu- ja ühiskonnakorraldusest.

Bonifacius, küsi.

Eks ma siin järje natuke sobiga pooleks sain..

Mingeil andmeil mainiti Sõjasadama nimelist asukohta Eestis esimest korda 1254. Kus asus Eesti esimene Sõjasadam?

Hiiumaal?

Lemet kirjutas:Hiiumaal?

Läks kiirelt pihta, Hiiumaa õige!
Täpsustust minu andmeil niipajlu et Paul Johansoni hinnangul asus see ilmselt asukohaga Kassari põhjatipus. 1939. aasta Päewaleht märgib, et Prof. J. Uluots avastas Hiiumaal muistse sõjasadama Pühalepa valla lõunapoolsel rannikul, Suuremõisa jõe kaldal. Sama asukoha pakub vist välja ka Vello Kaskor raamatus „Hiiumaa ringteed“. Eks targad võivad parandada. Aga omaette küsimus on, et miks 13 sajandil sõjasadam Hiiumaale tekkis, kui ilmselt oli tol ajal saar suhteliselt asustamata paik.

Lemet küsib.

Näh, kahe silma vahele jäänud see küsimine...siis kellele kuulud selline tsitaat...eriti kõva sõna oleks muidugi teos.

"Kui valitsus kasutab kogu oma võimu selleks, et viia rahvas hukule, siis on vastuhakk selle rahva iga esindaja jaoks mitte ainult õiguspärane tegevus, vaid lausa tema kohus!"

ehk Hitleri "Mein Kampf"?

Meeldiv on ajada asja tõeliste asjatundjatega... küsimisjärg isand aurikule

suvine aeg, järg vaba
ps! ega keegi ei tea, miks sõber Corvus end foorumist jäljetumalt likvideerunud on?