www.militaar.net

Castellum kirjutas:

Bonifacius kirjutas:trieste?

Nii pikalt mu hoolikalt sõnastatud küsimust siis oligi...

Tegu jah, Trieste Vaba Territooriumiga: http://en.wikipedia.org/wiki/Free_Territory_of_Trieste

Lipul ja vapil on vist hellebard (it:alabarda)? Aga territooriumi lipp oli vist teist värvi linna oma, nt siit: http://it.wikipedia.org/wiki/File:Marsh ... poster.JPG

Bonifacius, küsi.

Aga välja tuli tore küsimus, millele vastust oli huvitav nuputada.



Arhitekt ja muidu haritlane Edgar- Johan Kuusik meenutab Vabadussõda: "....tema (kapten Partsi) kõrval oli näha üht tatsakat nöbininaga meest tsiviilis, kes oli hambuni relvastatud. /.../ .. sõjakale välimusele ei kaasnenud mehine vaim. Ta käsutas kahurit kui laps mänguasju ja kukkus mõne kuuli vingumise puhul koomiliselt kõhuli, nagu oleks pihta saanud. Kärkida oskas ta aga tublisti, väljendades seejuures upsakust ja asjatundmatust. /.../ Et ta meestest palju ei hoolinud, seda näitas ta muide Krasnaja Gorka all..."
Kellst jutt?

Bonifacius kirjutas:

Castellum kirjutas:

Bonifacius kirjutas:trieste?

Nii pikalt mu hoolikalt sõnastatud küsimust siis oligi...

Tegu jah, Trieste Vaba Territooriumiga: http://en.wikipedia.org/wiki/Free_Territory_of_Trieste

Lipul ja vapil on vist hellebard (it:alabarda)? Aga territooriumi lipp oli vist teist värvi linna oma, nt siit: http://it.wikipedia.org/wiki/File:Marsh ... poster.JPG

Bonifacius, küsi.

Aga välja tuli tore küsimus, millele vastust oli huvitav nuputada.



Arhitekt ja muidu haritlane Edgar- Johan Kuusik meenutab Vabadussõda: "....tema (kapten Partsi) kõrval oli näha üht tatsakat nöbininaga meest tsiviilis, kes oli hambuni relvastatud. /.../ .. sõjakale välimusele ei kaasnenud mehine vaim. Ta käsutas kahurit kui laps mänguasju ja kukkus mõne kuuli vingumise puhul koomiliselt kõhuli, nagu oleks pihta saanud. Kärkida oskas ta aga tublisti, väljendades seejuures upsakust ja asjatundmatust. /.../ Et ta meestest palju ei hoolinud, seda näitas ta muide Krasnaja Gorka all..."
Kellst jutt?

Johan Pitka, ilmselt ei olnud meeste omavahelised suhted just head. Kui vastus õige siis küsimusejärg vaba

õige, õige!

Inimlik uudishimu- kellele kuulub maailma suurima diisel-elektrilise allveelaeva rekord?

Lemet kirjutas:Inimlik uudishimu- kellele kuulub maailma suurima diisel-elektrilise allveelaeva rekord?

Kommunistliku Hiina Qing-klassi allveelaev 032.

No see tuli küll kiirelt. Ja õige vastus pealegi. Veeväljasurve 3800/ 6628 tonni, korpuse pikkus 92 meetrit, laius ligi 10 meetrit. Kui sügavustüürid kah sisse arvata, siis kogunisti 13 meetrit. Laeva suurim kõrgus on 17 meetrit, süvis tiba suurem kui Mistralil- 6,85 meetrit. Võrdluseks- venelaste "Varšavjanka" (projekt 636) on 74 meetrit pikk, ja laius jääb alla 10 meetri. Ja veeväljasurve on hiinlaste 6628 tonni vastu 3100 tonni. Pilt asjast kah...



Järg isand Castellumi kätte...

Lemet kirjutas:No see tuli küll kiirelt. Ja õige vastus pealegi. Veeväljasurve 3800/ 6628 tonni, korpuse pikkus 92 meetrit, laius ligi 10 meetrit. Kui sügavustüürid kah sisse arvata, siis kogunisti 13 meetrit. Laeva suurim kõrgus on 17 meetrit, süvis tiba suurem kui Mistralil- 6,85 meetrit. Võrdluseks- venelaste "Varšavjanka" (projekt 636) on 74 meetrit pikk, ja laius jääb alla 10 meetri. Ja veeväljasurve on hiinlaste 6628 tonni vastu 3100 tonni. Pilt asjast kah...



Järg isand Castellumi kätte...

Ära pahanda, aga suhteliselt värske uudis:
http://www.wantchinatimes.com/news-subc ... inCatID=11
Seal on küll öeldud, et enne seda oli suurim Jaapani I-400...aga vaielda sel teemal ei oska.

Aga...kevadel 1945, kui Nõukogude vägi vallutas Saksa raskeid kindlusi, olevat ühe kindluse lõplikul vallutamisel toonud edu keskaegsed piiramisvõtted.

Küsimus - mis kindlusest on juttu (võimalik muidugi, et neid oli mitu) ja eriti, millise keskaegse piiramisvahendi kasutamine olevat ootamatult hõlbustanud Saksa kindlustiste vallutamist kevadel 1945 Preisimaal?

Maa alt kaevamine ? laengud sisse ja...

kana tagumik kirjutas:Maa alt kaevamine ? laengud sisse ja...

Ei tea sellist...praegu ei loe õigena, aga kui Sul on mingi viide, siis see muidugi muudab asja...

Castellum kirjutas:

kana tagumik kirjutas:Maa alt kaevamine ? laengud sisse ja...

Ei tea sellist...praegu ei loe õigena, aga kui Sul on mingi viide, siis see muidugi muudab asja...

Ma lihtsalt pakkusin....

Üleujutamine või veevoolu ümbersuunamine

Borja kirjutas:Üleujutamine või veevoolu ümbersuunamine

Ei

Veega mängimine on vana võte ja kasutatud palju...nt Madalmaades on eraldi liinid:
http://nl.wikipedia.org/wiki/Oude_Hollandse_Waterlinie
http://nl.wikipedia.org/wiki/Nieuwe_Hol ... Waterlinie
Väidetavalt olid veel 1970-tel valmis Soveti tankide La Mance'i-äärde rünnakuks...

No piiramistornid-redelid koos taraani ja "kilpkonnaga" tulevad esmajärjekorras silme ette. Kui nüüd õngitsemise peale välja minna.

Lemet kirjutas:No piiramistornid-redelid koos taraani ja "kilpkonnaga" tulevad esmajärjekorras silme ette. Kui nüüd õngitsemise peale välja minna.

Ütleme nii, et pool vastust loomulikust käes - redel - ja kuna muidu ka läks vaevaliselt, siis arvestab terve vastusena...ainult koha ütlen veel ette - Poznań.

Poznańi piiramine varakevadel 1945:
http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_ ... %281945%29
ja siin redelitest:
"In an odd echo of medieval warfare, the Soviet forces used ladders to cross this obstacle"
ehkki loogiliselt järgneks selline asi:
"but found themselves swept by fire from the citadel's redoubts."
Kasutan praegu Wikit, sest tegin kunagi ühe reisijuhi jaoks Poznańist tekstikese ja ei leia sellaseid allikaid enam üles. Aga ega seal ka mäletamist mööda polnud asi kuigi selge...Ühesõnaga, kui sakslased tegid võimsa kindluse ja unustasid sealjuures lähikaitse, siis võib redelitest ootamatult abi olla küll. Võimalik ka, et redeleid küll kasutati, aga nende efekt oli väike, nagu eelnevalt oli lugeda...aga kasutamise fakt oli lihtsalt vägev...

Lemet, küsi.

Olgu siis, küsin. Aga sedapuhku mitte otseselt militaariast(kuigi servapidi on ka Tartu Ratsarügement asjasse segatud), vaid üldise lugemuse, silmaringi ja muidu nutikuse osas. Nagu öeldud, polevat maailmas midagi uut, kõik on meie rahvusel oma tarkuses ära kogetud juba ammu enne, kui muu Euroopa selle üle jaurama on pääsenud. Niisiis, eelmise sajandi keskpaiku on üks kirjamees kurtnud...

"...Võib-olla oleks see lugu ennast ise ära klaarinud, aga kui ma esmaspäeval töölt koju helistasin ja telefoni torusse hirnusin, siis visati toru hargile ja telefonis valitses järsku sügav vaikus. See vaikus on juba mitu päeva vana..." Niisiis- mis vihastas kirjamehe teise poole sel kombel välja, et paljas hobuse hääle matkimine sellise reaktsiooni tekitas?
Kes teab, sellele on küsimus muidugi lihtne, ülejäänutele aga head nuputamist.