www.militaar.net

Olla kuskil haiglas inventuuri tehtud. Nimekirjast avastati huvitav sissekanne "kusetilinad 7tk" pärast pikka uurimist selgus et inventari tegelik nimetus oli kušetti linad.

Kirjapilt "kušetilina" on muidu täiesti õige, lihtsalt š-võimekus puudus.

"Saatke meile punaseid libusid ja sittumise nööri" on aga klassika nõukogude võimu algusaastailt. Väidetavalt Koeru kandist. Kusjuures see olevat olnud mingi kõrgema ülemuse kirjapilt, mida masinakirjutaja parandada ei julenud - ja pärast muidugi sai masinakirjutaja selle eest pähe, et ei julenud.

Mu isa meenutus jõulukirjandist - Isa tõi kuse koju ja situs lakke.

Täna hommikul meedias ilutsev vana Kallase artikkel tuletas meelde ühe anekdoodi.

Poeg: "Isa, isa miks vanaema niimoodi sikk-sakke tehes põldu mõõda jookseb"?
Isa: " Kellele vanaema, kellele ämm. Poiss kurat anna veel üks padrun"


Kellele vanaema, kellele pensionireform.

Kremli propagandaruuporid huugavad täispööretel.

Ausat ja toimekat provintsipoliitikut süüdistatakse sirgelt ebakompetentsuses.

Vastus järgnes resoluutne..

https://youtu.be/zFpgRAzm79Q

mart2 kirjutas: Veel tuli meele eesti kirjandusest looke, kuidas Tallinnas õpiti 1944.a., ennem venelaste tulekut, vene keelt.
- Omakandimees on semljak, tema naine semljanka ja nende tütar semljanika!
- Sepp on kuznets, tema naine kuzihha ja nende poeg kuznetšik!

Kui õieti mäletan, siis oli see Lilli Prometi raamatuke "Kes levitab anekdoote?"

sepp - kuznets, tema naine - kuznitsa, poeg - kuznetšik
kaasmaalane - zemljak, tema naine - zemljanka, tütar - zemljanika
kodanlane - buržui, tema naine - buržuika, perekond - buržuazija

Mina lugesin seda ühest Beekmani raamatust.

isakene kirjutas:Kui õieti mäletan, siis oli see Lilli Prometi raamatuke "Kes levitab anekdoote?"

Kindlasti mitte. Seal käisid kõik naljad natside ja saksa keele pihta.

Distantsuõpe - mittekontaktse tantsu distantskursus.
Maasturbeerimine - maastikuautoga sõitmine nõrgal jääl, taliviljapõllul, suusaradadel jms.

isakene kirjutas:

mart2 kirjutas: Veel tuli meele eesti kirjandusest looke, kuidas Tallinnas õpiti 1944.a., ennem venelaste tulekut, vene keelt.
- Omakandimees on semljak, tema naine semljanka ja nende tütar semljanika!
- Sepp on kuznets, tema naine kuzihha ja nende poeg kuznetšik!

Kui õieti mäletan, siis oli see Lilli Prometi raamatuke "Kes levitab anekdoote?"

sepp - kuznets, tema naine - kuznitsa, poeg - kuznetšik
kaasmaalane - zemljak, tema naine - zemljanka, tütar - zemljanika
kodanlane - buržui, tema naine - buržuika, perekond - buržuazija

Matšo, tema naine - Matšalka

Matšo mehed siin kõik, aga ärme vene keele tõlgitsustega päris roppustesse ka mine. Nende omas imelises vene keeles on sõnu ja väljendeid rääkimaks üle poole tunni ühtegi mitteroppu sõna kasutamata.
Üks vana tõsilugu: Küsiti, et mitu naist on Putinil vaja, et ta infarkti saaks?
Pakuti igasuguseid variante. Siis tuli väike Petja ja ütles, et piisab ühest armukesest, kes helistab Šveitsi pangast: "Nüüd Vovake, on kõik sinu arved minu nimel ja sa võid uttu tõmmata!"

klassika on ju see eestlase s-z-c-jne hääldus.

zuk zuzzit kõlab eestlase suust kui suksu sitt.

davaite zrat --tavaite srat

kushat podano--kussat pogano

jne. tõlkeid lisada pole vist vaja...

Ornitofiil. See kes paneb tihastele pekki.
Dendrofiil. See kes paneb juurde või lehte.

Astrofiil - see, kes paneb tähele.